KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2025. a, Tallinn Väärteoasja nr 4-25-1075 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Roman Tsõmbaljuki kaebus PPA

§ 261lg 1 järgi määratud karistuse suuruse osas.

Teha väärteoasjas uus otsus ja mõista 07.02.2025 toimepandud väärteo eest karistuseks Roman Tsõmbaljukile

§ 261lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 160 eurot.

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000990 muutmata. Rahatrahv summas 160 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest arvele, mis on märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades samas otsuses märgitud viitenumbrit xxx. Edasikaebamise kord 2 VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud 1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,000990 karistati Roman Tsõmbaljuki liiklusseaduse (

) § 261 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot. 2. Vastavalt 07.02.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB1640332 ei säilitanud ega esitanud Roman Tsõmbaljuk 07.02.2025 kell 10:10 Tallinnas, Rahumäe tee 6/1, mootorsõiduki BMW 330CI reg. märgiga XXX omanikuna liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel juhi andmeid. Ei osanud ütelda, kes oli sõiduki BMW reg. märk XXX roolis 04.12.2024 kella 00.50 paiku. Sellega rikkus menetlusalune isik

§ 72

lg 2 nõudeid ning pani toime

§ 261lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 3. Eelnimetatud otsusele esitas Roman Tsõmbaljuk kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada otsus mõistetud karistuse osas. Teha asjas uus otsus, millega lõpetada väärteoasi VTMS § 30 lg 1 alusel või alternatiivselt vähendada isikule mõistetud karistust. Mõista Eesti Vabariigilt välja kaebaja menetluskulud. Kaebaja ei vaidlusta väärteoprotokollis tuvastatud asjaolusid. Küll aga ei nõustu kaebaja temale mõistetud karistusega. Kaebajale mõistetud karistuse osas puuduvad mistahes põhjendused. Kohtuväline menetleja on ainult sedastanud, et tuginedes KarS § 56 lõikele 1, määran karistuseks

§ 261lg 1 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot. Kar

S § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Süü suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eeskätt teo asjaoludest, ent tähelepanuta ei saa jätta ka teo toimepanija isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 14–15.1 ja
3. juuni
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-179-03, p 14). Seega sõltub isiku süü suurus konkreetse juhtumi asjaoludest. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Kaevatavas Otsuses puudub mistahes analüüs eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste osas, mistõttu on Otsus põhjendamata. Seega jääb mõistmatuks kaebajale mõistetud karistuse motiivid ehk, miks mõisteti kaebajale just selline karistus.

§ 261lg 1 kohaselt on karistusmääraks kuni 100 trahviühikut.

Seega antud juhul on kaebajat karistust üle keskmise määra, kuid millistel põhjendustel seda tehti ei ole võimalik Otsuse pinnalt mõista. Kaebaja hinnangul antud väärteoasjaolusid arvestades on võimalk kohaldada kaebaja suhtes ka mittekaristuslikke võimalusi. VtMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Kaitsja hinnangul kuivõrd menetlusaluse isiku puhul on tegemist esmase sellelaadse rikkumisega, mida ta ei ole toime pannud tahtlikult, siis esineb alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja on nõus kandma asjas välja mõistetud menetluskulud seonduvalt ekspertiisiga. Iga väärteo eesmärk ei saa olla isiku stigmatiseerimine ja süüdi mõistmine, vaid tuleb kaaluda ka mittekaristuslikke võimalusi. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus 4. Kohtuväline menetleja esitas 02.06.2025 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid palub jätta kaebus rahuldamata. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Roman Tsõmbaljuk on sõiduki BMW 330ci (xxx) omanik. Samuti on tuvastatud, et nimetatud sõiduk põhjustas 04.12.2024 kell 00.50 ajal liiklusõnnetuse. Liiklusseadus (edaspidi

) § 72 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1)mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. 07.02.2025 kuulas kohtuväline menetleja Roman Tsõmbaljuki üle ja küsis, kellele ta andis eelpool nimetatud sõiduki kasutada ja kes kasutas sõidukit 04.12.2024 kell 00.50. Menetlusalune isik keeldus neile küsimustele vastamast ja andmeid esitamast. Kuivõrd menetlusalune isik ei esitanud

§ 72

lg 2 kirjeldatud andmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et ta pani sellega toime

§ 261

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise.

§ 261

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest on seadusandja maksimaalse põhikaristusena ette näinud rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (so. 800 eurot). Kohtuväline menetleja on hinnanud menetlusaluse isiku süü suurust, tema rikkumise raskust ning ohtlikust. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras. Arvesse on võetud kaebaja rikkumise ohtlikust ning ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras suudab teda mõjutada uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Mis puutub taotlusesse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, siis kohtuvälise menetleja hinnangul on käesolevas asjas tegemist olukorraga kus menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel riivaks väga tugevalt tavainimeste õiglustunnet. Menetlusalune isik on toime pannud rikkumise, millega ta sisuliselt aitab varjata teist toimepandud õigusrikkumist. Isik ei ole toonud välja ühtegi põhjendust miks ta ei avalda seaduses ettenähtud andmeid ja ei ole ka üles näidanud ei kahetsust ega ka mõistnud, et tema taoline tegevus on väär. Isik on teadlik, et tema taoline tegevus on ebaseaduslik kuid sellest hoolimata pani ta rikkumise toime. Mistõttu tegemist on tahtliku ja teadliku käitumisega. Seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et puuduvad alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ja isiku suhtes tuleb kindlasti kohaldada rahatrahvi. Kohtuotsuse põhjendused 5. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 6. Roman Tsõmbaljukile on ette heidetud

§ 261

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt sama seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmist. 7. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Roman Tsõmbaljuk

§ 72lg 2 nõudeid.

4 8.

§ 72

lg 2 kohaselt kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.

1. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki BMW 330CI reg. märgiga XXX omanik on Roman Tsõmbaljuk ning et nimetatud sõiduk osales liiklusõnnetuses 04.12.2024 kell 00.50 ajal. Nimetatu leiab kajastamist ka liiklusõnnetuse aktis, kus liiklusõnnetuse osapooltena on märgitud BMW reg. märgiga XXX (omanik Roman Tsõmbaljuk) ja teise osapoolena on märgitud, et Õismäe tee 94, Tallinn piirdeaed on kahjustatud.
2. Vaidlus puudub selleski, et 07.02.2025 kell 10:10 Tallinnas, Rahumäe tee 6/1, ei esitanud Roman Tsõmbaljuk mootorsõiduki BMW 330CI reg. märgiga XXX omanikuna liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel juhi andmeid, ei öelnud, kes oli sõiduki roolis 04.12.2024 kella 00.50 paiku. Nimetatut kinnitab ka väärteoasja materjalide juures olev menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt ei vastanud Roman Tsõmbaljuk kohtuvälise menetleja küsimusele, et kes juhtis 04.12.2024 kell 00:50 sõidukit BMW reg. märgiga xxx.
3. Järelikult on kohtuväline menetleja õigesti tuvastanud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas rikkus Roman Tsõmbaljuk

§ 72

lg 2 nõudeid, täites sellega

§ 261lg 1 objektiivse koosseisu.

1. Kohtu hinnangul pani Roman Tsõmabljuk rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Olukorras, kus Roman Tsõmbaljuk ei avaldanud kohtuvälisele menetlejale seaduses sätestatud alustel kohustuslikke andmeid, pidas Roman Tsõmblajuk järelikult ka võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönas seda.
2. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Roman Tsõmbaljuki käitumine sisaldab

§ 261lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu.

Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

1. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada 5 süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). 16.

§ 261lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

17. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 261lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, seega keskmisest kõrgemas määras.

18. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et kaebajale mõistetud karistuse osas puuduvad väärteootsuses mistahes põhjendused ning kohtuväline menetleja on ainult sedastanud, et juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määran karistuseks

§ 261lg 1 alusel rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses, s.o.

520.00 eurot. Seega on kaebuses õigustatult märgitud seegi, et kaebajale on jäänud mõistmatuks mõistetud karistuse motiivid ehk miks mõisteti kaebajale just selline karistus, mis on üle keskmise määra.

1. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kohtuväline menetleja küll karistuse suurust põhjendanud (hinnanud väidetavalt süü suurust, rikkumise raskust ja ohtlikkust, karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke, kehtivate karistuste puudumist), kuid sellekohased andmed väärteootsuses puuduvad. Samas isegi kirjalikus vastuses toodud selgitused karistuse suuruse kujunemisel on kohtu hinnangul liialt üldsõnalised. Seda enam, et karistus on mõistetud üle keskmise määra, kuid kirjaliku vastuse kohaselt on tegemist keskmääras mõistetud karistusega.
2. Kuna Roman Tsõmbaljukil kehtivad karistused puuduvad ning tegemist ei olnud kavatsetult toime pandud süüteoga, leiab kohus, et käesoleval juhul võib karistuse eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saavutada ka rahatrahviga väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et põhjendatud on Roman Tsõmbaljukile määrata karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 160 eurot. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas aga on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast käesolevat karistust on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht tema karistamisega suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt.
3. Kohtu hinnangul ei ole võimalik menetlust lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Kuigi R. Tsõmbaljuk ei pannud tegu toime kavatsetult, oli tegemist siiski tahtliku süüteoga, mida isik ei ole kordagi kahetsenud. Sellised andmed osundavad isiku karistamata jätmisel analoogse süüteo korduvuse võimalusele. Isikute elu ja vara kaitseks on sõidukit juhtinud isiku tuvastamine alati vajalik, kuid antud juhul on Roman Tsõmbaljuk talle seadusega pandud kohustust eiranud. Roman Tsõmbaljuki karistamata jätmine ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas ei ühiskonna arusaamaga õiguskaitseorganite tegevuses isikute turvatunde tagamisel ega karistuse mõistmise eesmärkidega. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja selgitustega, et menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel riivaks väga tugevalt tavainimeste õiglustunnet, menetlusalune isik on toime pannud rikkumise, millega ta sisuliselt aitab varjata teist toimepandud õigusrikkumist ning isik ei ole toonud välja ühtegi põhjendust, miks ta ei avalda seaduses ettenähtud andmeid.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.03.2025 otsus väärteoasjas nr 6 2317,25,000990 Roman Tsõmbaljukile

§ 261

lg 1 järgi määratud karistuse suuruse osas tuleb tühistada osaliselt, mõistes Roman Tsõmbaljukile

§ 261lg 1 järgi rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, so 160 eurot.

1. VTMS § 111 p 10 kohaselt märgitakse kohtuotsuse lõpposas teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda.
2. Kuna Roman Tsõmbaljuk ei ole kohtule esitatud kaebuses osundanud, et rahatrahvi korraga tasumine käiks talle üle jõu ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, tuleb Roman Tsõmbaljukil tasuda rahatrahv 160 eurot 45 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest arvele, mis on märgitud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses, kasutades samas otsuses märgitud viitenumbrit. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et väärteootsuse kohaselt isik töötab, seega on tal ka sissetulekud rahatrahvi õigeaegseks tasumiseks.
3. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 alusel, jäävad menetluskulud, s.o võimalik kaitsja tasu, Roman Tsõmbaljuki kanda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)