Obsah (7)

§ 4§ 18§ 2§ 50§ 47§ 8§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise koht ja aeg 17. september 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-25-9314 Tsiviilasi E.D maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Aval

§ 4

lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 18

lg 5 kohaselt võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. TsMS § 423 lg 2 p 2 võib jätta kohus hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus jätta

§ 18lg 5 alusel koosmõjus Ts

MS § 423 lg 2 p-ga 2 läbi vaatamata. 9. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 2

lg 1 ütleb, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. 10. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku peamisteks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, nõude liigiks menetluskulud ja sundraha ja nõude suuruseks 5073,37 eurot ning Tervisekassa, kelle nõude suuruseks on 606,27 eurot ning nõude liigiks on tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju. Lisanduvalt on võlgniku vastu märkimisväärses hulgas nõudeid Politsei- ja Piirivalveametil rahatrahvide näol.

§ 50

lg 2 tulenevalt ei ole nimetatud kohustusest võlgnikul võimalik läbi kohustustest vabastamise menetluse vabaneda. Usaldusisiku hinnangul on ülejäänud nõuded aegunud, kuna menetlused on algatatud rohkem kui 10 aastat tagasi, KarS § 82 lg 4 täitmisele pööratud väärteoasjas määratud rahatrahvi nõue aegub 4 aasta jooksul. 11. Võlgniku peamiseks kohustuseks kohustustest vabastamise menetluses on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine, ja kui sellist tegevust ei ole, siis selle otsimine (

§ 47lg 1).

Maksejõuetusavalduse kohaselt töötas võlgnik viimati 2023 aasta suvel. Kohus kontrollis Maksu- aj Tolliameti Töötamise registrist, et võlgnik ei tööta, ega ole ametlikult töötanud viimased kaks aastat.. Maksejõuetusavaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega või, et esineb asjaolusid, mille tõttu on temal tulutoova tegevuse otsimine takistatud. 12.

§ 18

lg 1 teise lause kohaselt arutab kohus võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Võlgnik peab olema menetluses aktiivne (

§ 47lg 2).

Samuti peab võlgnik olema kättesaadav ja aktiivne ka pankrotimenetluses. Kohtu praktikas on käesoleva tsiviilasja esemeks olev avaldus esimene, kus võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks usaldusisiku isiku osas oma seisukohta avaldanud, nagu kohus 16.06.2025 kohtunõudes palus. Usaldusisik on võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamisega seoses pöördunud võlgniku poole täiendava informatsiooni saamiseks, kuid võlgnik ei ole usaldusisikule vastanud. Ka kohtu 26.08.2025 kohtunõudele ei ole võlgnik reageerinud: kohtule ei ole saadetud ei kättesaamiskinnitust kohtunõude kättesaamise kohta ega ka kohtunõudes küsitud seisukohta. Seega ei ole kohtul olnud võimalik võlgnikuga arutada tema võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida tema makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Kohtu hinnangul näitab võlgniku käitumine menetluse ajal tema ükskõikset suhtumist menetlusse. 13. Olukorras, kus võlgnik ei ole juba menetluse algstaadiumis, s.o maksejõuetusavalduse läbivaatamisel kättesaadav, võlgniku suur hulk kohustusi on sellist laadi, millest võlgnik ei vabane ning avaldusest ei nähtu, et võlgnik oleks asunud astuma samme, et hakata sissetulekut teenima, ei ole kohtu hinnangul menetlusel perspektiivi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik menetluse eesmärki saavutada, kui võlgnik ei täida seadusest tulenevalt kohustust esitada täpsed ja õiged andmeid, ei ole ei kohtule ega usaldusisikule kättesaadav. Arvestades avaldaja käitumist menetluse kestel ei näe kohus praegusel juhul võlgnikul tahet koostööks, mille tulemusel oleks võimalik

§ 2lg 1 sätte eesmärki täita.

1. Kohus on 30.06.2025 määrusega peatas E.D vara suhtes läbiviidav täitemenetlus või muu sundtäitmine raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Avalduse läbi vaatamata jätmisel maksejõuetusavalduse menetlus lõpeb. Seega tuleb käesoleva määruse jõustumisel tühistada 30.06.2025 määrusega määratud maksejõuetusavalduse tagamise abinõu, s.o E.D vara suhtes toimuva täitemenetluse või muu sundtäitmise peatamine. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. Kuna

§ 8ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus kohus jätab avalduse läbivaatamata, tuleb asjas kohaldada Ts

MS § 168 lg-t 2, mille järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lg-test 3–5 ei tulene teisiti. 17. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (

§ 54

lg-d 1–2).

§ 54

lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

1. Usaldusisik taotleb määrata kindlaks usaldusisiku tasu summas 1300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 312,00 eurot, kokku 1612,00 eurot. Usaldusisikul kulus 10 töötundi tunnitasuga 130 eurot. Usaldusisik esitas menetlusabi taotluse ning palus hüvitada riigivahenditest usaldusisiku tasu 818,40 euro (sh käibemaks) ulatuses.
2. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 10 tundi on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab, et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele, toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane.
3. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Töötasu alammäär
4. aastal on 886 eurot, seega usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot ei ületa ülemmäära. Seega tuleb usaldusisiku tasuks määrata 10*130=1300,00 eurot (käibemaksuta).
5. Pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
6. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Business Law Firm OÜ käibemaksukohustuslane. Seega tuleb usaldusisikule hüvitada tasu ja kulud koos käibemaksuga. Tasu koos käibemaksuga ning arvestades, et alates
7. juulist 2025 on käibemaksu määr 24% (käibemaksuseaduse § 15 lg 1), on 1612,00 eurot.
8. Usaldusisik palub mõista tasu välja riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886,00 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
9. Seega saab riigi vahenditest hüvitada 10*66=660 eurot. Kuivõrd usaldusisik on käibemaksukohustuslane, tuleb tasu määrata koos käibemaksuga. Menetlusabina saab seega määrata tasu 660*1,24=818,40 eurot.
10. Menetlusabi ületav summa, s.o 793,60 eurot (1612,00-818,40) tuleb mõista usaldusisiku kasuks välja võlgnikult.
11. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
12. Kuna praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, jäädes pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt ülesannete täitmist menetluses passiivseks ja jättes kohtuistungile ilmumata, tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kuna võlgnikul puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi.
13. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja. Kuivõrd tasu on põhjustanud võlgnik enda tegevusega, tuleb võlgnikult kõnealune menetluskulu riigituludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik