) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2-22-151671 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2 2-22-151671
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 06.01.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 31.03.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 31.03.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt
§-le
Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et
lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja kõikide lepingute sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. 4 2-22-151671 Hageja selgitustest nähtuvalt lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel taotlustest, avalikest andmebaasidest ja kostja konto väljavõtetest. Krediidiandja on küll kontrollinud kostja arvelduskonto väljavõtteid, kuid kogutud andmete alusel ei ole võimalik öelda, et kostja oli iga lepingu sõlmimisel krediidivõimeline, lisaks ei küsinud krediidiandja iga lepingu sõlmimisel uut arvelduskonto väljavõtet ning 08.04.2020 lepingu muutmisel analüüsitud arvelduskonto väljavõte ei kajasta lepingueelset perioodi, vaid perioodiks on (23.09.2021-21.03.2022). Järgnevalt analüüsib kohus iga sõlmitud lepingu puhul eraldi, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 27.07.2018 krediidikonto leping nr KK3306937 Krediidikonto lepingu sõlmimisel on kontrollitud kostja arvelduskonto väljavõtet perioodil 27.01.2018 - 27.07.2018, millelt nähtub, et 02.07.2018 on kostjale VIKING SECURITY AS-i poolt esitatud lõpparve summas 446.93 eurot. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuleb arvesse võtta sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat infot seoses juulis esitatud lõpparvega. Võttes arvesse, et kostja sai lõpparve laenutaotluse esitamisega samal kuul ning täiendavat infot tuleviku sissetulekute kohta ei kogutud, ei olnud kostja kohtu hinnangul lepingu sõlmimisel krediidivõimeline. 20.09.2018 krediidikonto lepingu muutmise kokkuleppe Lepingu muutmisel võeti aluseks arvelduskonto väljavõte perioodil 27.01.2018 - 27.07.2018, kuid lepingu muutmine toimus 20.09.
lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 24.04.2025 kohtumääruses selgitas kohus hagejale, et kohtu hinnangul ei peegelda kõik krediidivõimelisuse hindamisel kasutatud konto väljavõtted kostja krediidivõimelisust lepingu muutmise ajal. Kohtu hinnangul on juba 1 nädal piisavalt pikk aeg, kus laenuvõtja majanduslik olukord võis olla muutunud, kuid krediidiandja on tuginenud ka kaks kuud varem esitatud konto väljavõtetele. Hageja ei esitanud hagiavalduse terviktekstis uut intressiarvestust, vaid selgitas ümberarvestuse kohta, et laenu on väljastatud 11 752 eurot, kuid tagasimakseid on kostja esialgsele võlausaldajale kokku teinud summas 12 263.07 eurot. Nõude ümberarvestuse kohaselt on kostja kogu laenu tagastanud, tasudes isegi 511.07 eurot rohkem. Võttes arvesse, et hageja ei esitanud uut intressiarvestust ning kostja on tasunud 511.07 eurot rohkem, ei ole kohtu hinnangul hageja nõuded põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude 6 2-22-151671 kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (
Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud
Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.