Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-123978 Tsiviilasi Burgund OÜ hagi RevalEst Ehitus O

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.08.2024 esitatud ja 27.08.2024 ning 09.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt osutas Burgund OÜ (hageja) plaatimis- ja vuukimistöid aadressil Merirahu 72, kokkulepitud hinnaga 45 eurot/tund plaatimistööde ja 15 eurot/m² vuukimistööde eest. Leping oli suuliselt sõlmitud Revalest Ehitus OÜ-ga (kostja), keda esindas Y. Tööde teostamine Merirahu 72 objektil toimus kahes etapis, kusjuures esimesel etapil osales Gremonte OÜ ja teisel etapil hageja. Kõik kokkulepped ja vaidlused peeti kostja esindaja Yiga, mis tõendab tema osalust ja volitusi kostja nimel. Hageja teostas maikuus plaatimistöid aadressil Merirahu 72 kokku 53 töötundi, mille maksumuseks oli 2455 eurot ning juunis osutas hageja veel täiendavaid töid, kokku 18 töötundi, mille eest nõutav summa on 810 eurot. Viivise suurus 0,05% tulenes poolte kokkuleppest ning oli kostjale märgitud igas temale esitatud arves. Seega on hagejal seisuga 09.09.2024 kostja vastu nõuded summas 3359,52 eurot, mis sisaldab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 111,63 eurot ja põhinõuet summas 3265 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3265 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,63 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates hagi esitamisest 27.08.2024 kuni kohtulahendi täitmiseni 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 3265 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet õigeks ei võtnud ning vaidles hagile vastu. Kostja ei ole väidetavat lepingut hagejaga sõlminud ega ka väidetud töid hagejalt tellinud. Y ei tööta kostja ettevõttes ega ole seotud kostjaga. Kostja on teostanud küll ehitustöid ehitusobjektil Merirahu 72, Tallinn, kuid hageja väited muus osas ei vasta tõele. Y, kellele hageja viitab, on Merirahu 72, Tallinn, ehitusobjekti omaniku abiline või tuttav, kes on objektil ehitustöid mingis osas koordineerinud. Nimetatud isiku vahendusel telliti 2023. aasta sügisel abitööjõudu väikesemahulise töö jaoks. Kostjal oli selle jaoks ajutine vajadus ja ehitusobjekti omaniku abilise Yi poolt leiti ettevõte (Gremonte OÜ), kes selle väikesemahulise töö tegi ja kellele selle eest ka tasuti. Pärast 2023.a. sügist ei ole kostjal selle ettevõttega rohkem mingit puutumust olnud. Kostja jaoks on täiesti arusaamatu, millistest kokkulepetest hageja räägib ja kuidas saab hageja eeldada, et kolmandal isikul on volitus kostja nimel midagi teha. Lisaks on arusaamatu ka hageja nõude sisuline pool. Kui hageja väidab, et sõlmitud on leping ja kõik tingimused kokku lepitud ja tööd teostatud, siis midagi sellist hagiavaldusest ei selgu. Mis tõendab lepingu sõlmimist ja millised olid lepingu tingimused? Millega tõendab hageja, et on väidetavad tööd üldse teinud ja nõuetekohaselt teostatud töö tellijale üle andnud? Kas tellija on 2 tööd vastu võtnud või kas ehitusjärelevalve on tööd heaks kiitnud? Hageja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud töövõtulepingu plaatimis- ja vuukimistöid aadressil Merirahu 72, Tallinn. Hageja on väidetavalt tööd teostanud ning väljastanud kostjale arved, millest on tasumata 3265 eurot. Kohus selgitab, et töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistes töödes on pooled kokku leppinud, kas töö on teostatud ja vastab lepingule ning kas hageja tasunõue on muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Töö vastuvõtmine kujutab endast tellijapoolset otsest või kaudset tahteavaldust, millega tellija avaldab, et töövõtulepingu kohaselt tegemisele kuulunud töö on tehtud. Kohus on nimetatut selgitanud pooltele ka oma 25.10.2024 kirjas (dtl 111-112).
2. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga. Kohus on oma 25.10.2024 kirjas selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tõenda lepingu olemasolu ning hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millal, kellega ja millistel tingimustel töövõtuleping sõlmiti (s.h tähtajad, hinnad ning võimalikud viivise kokkulepped) ning selgitada ja tõendada, millest tulenevalt on asunud hageja seisukohale, et Y on tegutsenud ja võimaliku lepingu sõlminud just kostja nimel. 3 Hageja poolt esitatud kirjavahetused Yiga (dtl 38-40, 46, 48, 169-181), kostjale esitatud arved (dtl 45, 47) ega ka fotod tööde teostamise kohta (dtl 120-164) kohtu hinnangul aga lepingu sõlmimist kostjaga ei tõenda. Viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga lepingu sõlminud ega ka asjaolu, et Y oleks seotud kostjaga ning et tal oleks õigus (s.h volitus) kostjat esindada. Kirjavahetusest nähtub üksnes, et hageja ja Yi vahel olid erimeelsused võimalike tööde tegemise ja kvaliteedi osas. Käesoleval juhul ei ole asjakohased ka hageja viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dele 116 lg 2 ning 118 lg
3. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tehing, mis on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isiku poolt, kelle eest juriidiline isik vastutab ja mis on seotud majandus- või kutsetegevusega, on tehtud juriidilise isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Puuduvad tõendid, et Y oleks kostja töötaja, esinenud kostja töötajana või muul viisil andnud hagejale mõista, et ta kostjat esindaks. Kohus asub seega seisukohale, et kuna tõendamata on lepingu sõlmimine kostjaga, siis ei ole hageja ka õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 7.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku 1365 eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja kulu 9,75 tunni eest. Kostja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: hagiavalduse materjalidega tutvumine ja arutelu kliendiga 1,5h; kostja vastuse koostamine 2 h; hageja 14.11.2024 menetlusdokumendiga tutvumine ja arutelu kliendiga 0,5 h; 05.12.2024 seisukoha koostamine ja suhtlus kliendiga 2h; hageja 31.03.2025 seisukohaga tutvumine ja arutelu 4 kliendiga 1h; 29.04.2025 kokkuvõtlike seisukohtade koostamine 2,5 h; menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h. Kohus asub seisukohale, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulud aeg on olnud suuremas osas mõistlik ja põhjendatud. Kohus arvestab siinkohal ka tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Kohus peab vajalikuks vähendada üksnes kokkuvõtlike seisukohtade koostamist 1,5 tunni võrra, kuna tegemist oli kokkuvõtvate seisukohtadega, millele on kostja juba ka menetluses varasemates dokumentides viidanud. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks kokku 8,25 h. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnihinnaks 140 eur/h (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud tunnihinnaga. Seega on kostja menetluskulud põhjendatud 1155 euro ulatuses ning hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks menetluskulud summas 1155 eurot. 8. Kohus peab vajalikuks hagejale selgitada, et hagejal on võimalus kohtule esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Käsoleval juhul oli hagihinnaks 3972,49 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv summas 455 eurot. Hageja on käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku 493,65 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 38,65 eurot rohkem (493,65-455). /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik 5