Obsah (11)

§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 445§ 459§ 162§ 173§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-6028 Tsiviilasi K. M. I. hagi

) § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse 2-25-6028 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Sisulised asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas 06.05.2025 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates 06.05.2025 275 eurot kuus. Hageja igakuisteks kuludeks on 525 eurot. Hageja õpib XXX gümnaasiumi 11.klassis.
2. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude saamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja 07.05.2025 määrus on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 08.08.
3. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 22.08.2025, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva otsuse lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 kohaselt on vanem kohustatud andma oma täisealisele lapsele ülalpidamist kes, omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 näeb ette, et ülalpidamist antakse 2 2-25-6028 üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kuna täisealise lapse ülalpidamisvajadust ei eeldata, määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks juhindudes PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1119-15, p 10).
2. Hageja on põhjendanud oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid, samuti ülalpidamisvajadust eelkõige gümnaasiumis õppimise tõttu. Kohtu hinnangul võib üldist hinnataset arvestades pidada hageja igakuiseid kulusid mõistlikuks. Kostja ei ole hageja ülalpidamisvajadusele vastuväiteid esitanud ega ka väitnud ja tõendanud, et tal ei ole võimalik nõutud suuruses elatist maksta.
3. Elatis tuleb tasuda hageja nimetatud pangakontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu
4. päevaks järgmise kuu eest ette.
5. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

468 lg 1 p 2). 9.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb väljamõistetud elatis maksta hageja pangakontole. 10. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad, on kostjal õigus nõuda

§ 459

alusel kohtulahendi muutmist või juba möödunud perioodi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (vt Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 14). Menetluskulude jaotus 11.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2) ning hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Dokumentide kättetoimetamine 12.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb vajadusel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 3