Obsah (10)

§ 168§ 174§ 172§ 477§ 663§ 651§ 657§ 654§ 171§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14752 Kohtuasi Q.O avaldus

) § 423 lg 2 p-i 2 alusel läbi vaatamata ning lõpetas menetluse. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg 2 kohaselt avaldaja kanda, määras need rahaliselt kindlaks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 846 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda nende tasumisega viivitamise korral seadusjärgses määras viivist. 2 2-23-14752 6.

1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta läbi vaatamata ning menetlus lõpetada, kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletud eesmärki saavutada. Täitemenetlus täiteasjas nr /number/ on kohtutäitri 29.11.
2. a otsusega lõpetatud. 6.
3. Maakohus määras puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud kokku 846 eurot. Lepinguline esindaja osutas teenuseid tunnihinngaga 180 eurot. Maakohus pidas teenuste tunnitasu määra põhjendatuks. Lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud: 09.11.2023 – materjalide analüüs, päring kohtule (1 tund); avalaja 20.10.
4. a seisukoha analüüs, seisukoha koostamine, kliendiga suhtlemine, dokumendi kohtule esitamine (3,7 tundi). Maakohus leidis, et lepingulise esindaja ajakulu 4,7 tundi on mõistlik ja põhjendatud ning vastab tsiviilasjas esitatud dokumentide sisule ja mahule. 6.
5. Avaldaja esitatud tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et kuna põhiavaldus jäi läbi vaatamata, tuleb läbi vaatamata jätta ka tasaarvestusavaldus. Tasaarvestusavalduse läbivaatamine eeldab tõendite sisulist hindamist. Avaldaja võib esitada sissenõudja vastu tasaarvestusavalduse väljaspool praegust menetlust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–3 tühistada. Alternatiivselt lugeda puudutatud isiku menetluskulud avaldaja nõudega tasaarvestatuks osas, milles need jäid avaldaja kanda. Avaldaja palus tagastada avalduse läbivaatamata jätmise tõttu avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Samuti palus avaldaja tagastada esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivud (2×70 eurot). 7.
7. Määruskaebuse väitete kohaselt on maakohus praeguses asjas ekslikult kohaldanud menetluskulude jaotusele

§ 168

lg-t 2, kuigi oleks pidanud

§ 174lg 8 kohaselt kohaldama menetluskulude jaotusele hagita menetluse sätteid.

Maakohus ei oleks saanud praeguse0l juhul kohaldada ka

§ 172

lg-t 1, mille kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172ei sätesta, kelle kanda jäävad menetluskulud, kui avaldus jääb läbi vaatamata.

7.

1. Maakohus ei analüüsinud õigusabi kulude põhjendatust ning ei võtnud menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse vaidluse liiki, asjaolusid ja keerukust, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole loogiline ja jälgitav. 7.
2. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine on põhjendamatu, kuna maakohus lähtus valest menetlusõiguse normist ning ei kohaldanud seega menetluskulude osas uurimispõhimõtet (

§ 477lg 7).

7.

1. Maakohus jättis avaldaja tasaarvestusavalduse põhjendamatult arvestamata ning avalduse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu 50 eurot tagastamata. Riigilõivu tagastamise kohustus tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg-st
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule ja kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks. 3 2-23-14752
4. Puudutatud isik ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta. Puudutatud isik esitas koos seisukohaga määruskaebusele menetluskulude nimekirja. Puudutatud isiku 13.05.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses 180 eurot (käibemaksuta) ning puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu oli 180 eurot. Puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt oli lepingulise esindaja teenuste osutamise ajakulu 1 tund, mille jooksul lepinguline esindaja tutvus avaldaja määruskaebusega ning koostas sellele seisukoha. Puudutatud isik palus mõista menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu määruse läbi üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning tasaarvestusavalduse osas (määruskaebuse p 1.2.). 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. 13.
2. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus tagastas 25.03.
3. a määrusega avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot (vt maakohtu 25.03.
4. a määruse p 2, dtl 227). Riigilõivu tagastamist on maakohus täiendavalt selgitanud 24.04.
5. a määruse p-s 4 (dtl 234). 13.
6. Menetluskulude jaotuse osas kohaldas maakohus õigesti

§ 168

lg-t 2, mis reguleerib menetluskulude jaotust asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbivaaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul. Tegemist on menetluskulude jaotust reguleeriva üldnormiga, mida saab kohaldada menetluskulude jaotusele ka hagita menetluse asjades, milles avaldus jääb läbi vaatamata ja menetlus lõpetatakse. Seega ei ole maakohus praegusel juhul menetluskulude jaotusele kohaldatava sätte osas eksinud (vt ka

I komm, § 168, p 3.1.b). Viidatud sätet on hagita menetluses menetluskuludele kohaldatud ka kohtupraktikas (vt nt RKTKm 04.10.2023, 2-22-5382, p 16). 13.3. Avaldaja tasaarvestusavalduse osas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et tasaarvestuse vastuväidet ei saa vastuväitena esitada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Tasaarvestuse nõude saab lahendada asja sisulisel lahendamisel teises menetluses. Seega jättis maakohus avaldaja tasaarvestuse vastuväite põhjendatult arvestamata. Kokkuvõttes jättis maakohus menetluskulud õigesti avaldaja kanda ning avaldaja nõudega tasaarvestamata. Neil põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning selle menetlemise kulud avaldaja kanda (

§ 171lg 1).

4 2-23-14752 14. Kuna maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks, määrab määruskaebemenetluse kulud rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (

§ 174lg 3).

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need

§-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata puudutatud isiku esitatud kulunimekirja alusel. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot mõistlik ning põhjendatud. Samuti on määruskaebemenetluses esitatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud lepingulise esindaja määruskaebemenetluses osutatud teenuste ajakulu 1 tund. Kolleegium määrab ringkonnakohtumenetluses tekkinud menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot, mis tuleb koos seadusjärgses määras viivisega (VÕS) § 113 lg 1 teine lause) avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega ei saa menetluskulude kindlaksmääramise osas praegust määrust vaidlustada. Muus osas on määrus vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5