RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetatud.

1. X-i esindajatele tutvustati
2. oktoobril 2024 jälitustoimingutega kogutud andmeid, sh X-i ning vandeadvokaatide Kristiina Lee, A, B ja D vahel toimunud telefonikõnede pealtkuulamisi. X-i esindaja K. Lee esitas taotluse jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise protokolli koopia saamiseks. Kaitsepolitseiamet keeldus
3. oktoobri
4. a vastusega koopiat väljastamast.
5. X nõudis Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses protokolli koopia väljastamist oma esindajatele ning telefonikõnede pealtkuulamisega saadud teabe kustutamist. Riigiprokuratuur jättis kaebuse
6. novembri
7. a määrusega rahuldamata. X esitas määruse peale kaebuse.
8. Riigiprokuratuuri
9. detsembri
10. a määrusega rahuldati kaebus osaliselt. Prokuratuur nõustus protokolli koopia väljastama nii, et selles sisalduv jälitustoimingutega kogutud teave (kõnede 1-25-10 toimumise kuupäevad, kellaajad, kestus, helistaja ja vastaja andmed) on kinni kaetud. X-i ja advokaatide vahel peetud telefonikõnede pealtkuulamisega saadud teabe kustutamise osas jäeti kaebus rahuldamata. Maakohtu määrus
11. X vaidlustas Riigiprokuratuuri määrused Harju Maakohtus. Maakohus jättis kaebuse
12. veebruari
13. a määrusega rahuldamata. Kohus möönis, et X-i ja tema advokaatide vaheliste telefonikõnede pealtkuulamisega riivati kutsesaladuse puutumatust. Samas asus kohus seisukohale, et kehtiv õigus näeb ette piisavad tasakaalustavad meetmed, tagamaks sellises olukorras kliendi ja advokaadi usaldusliku suhte säilimist (

§ 72, § 1267 lg 2, § 12612 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 9).

Samuti näeb Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määruse nr 3 „Jälitustoimiku pidamise ja säilitamise kord“ § 7 lg 3 ette võimaluse taotleda salvestiste hävitamist pärast jälitustoimiku sulgemist. Salvestiste koheseks kustutamiseks alust ei ole. Veel leidis kohus, et protokolli koopias on kinni kaetud jälitustoimingutega kogutud andmed, millest koopiat ei tehta (Vabariigi Valitsuse
3. jaanuari
4. a määruse nr 4 „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (edaspidi kord) § 5 lg 7).
5. X esitas
6. veebruaril 2025 ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles nii maakohtu kui ka Riigiprokuratuuri määruste tühistamist. Ringkonnakohtu määrus
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. märtsi
9. a määrusega kaebus rahuldati. Kohus tunnistas, et X-i ja advokaatide vaheliste kõnede salvestiste säilitamisega rikuti kliendisaladust, ning kohustas Kaitsepolitseiametit kõnesalvestisi hävitama. Riigiprokuratuuri kohustati väljastama X-i esindajatele
10. oktoobri
11. a jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamise protokolli koopia täies ulatuses. Ringkonnakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist.
12. Maakohtu viide

§-le 72 ei ole asjakohane, sest see säte ei reguleeri teabe salajase pealtkuulamisega seonduvat.

§ 1267

lg 2 mõju on aga piiratud, kuivõrd see keelab küll pealtkuulamise tulemusena saadud teabe kasutamise tõendina, kuid ei välista teabe kasutamist muul moel. 9. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevalt on üks sobiv viis pealt kuulatud isiku õiguste rikkumise ärahoidmiseks tõendina kõlbmatu teabe hävitamine (EIK 16.11.2012, Vasilev vs. Bulgaaria, p 93). Vaidlusaluste kõnesalvestiste säilitamisega rikuti advokaadi ja kliendi suhtluse konfidentsiaalsust ja X-i õigust eraelu puutumatusele.

§ 231lg 3 p 3 annab rikkumise tuvastamise korral kohtule õiguse see kõrvaldada.

Praegu saab rikkumise kõrvaldada kliendisaladust sisaldava teabe kustutamisega. Sellest tuleb teavitada jälitustoimingutest puudutatud advokaate, võimaldades neil soovi korral teabe kustutamise juures viibida.

1. Kuivõrd jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise protokolli koopias kinni kaetud andmeid on esindajatele tutvustatud ja võimaldatud teha nende kohta omakäelisi märkmeid, ei ole põhjendatud neid edaspidi varjata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
2. Riigiprokuratuur taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ning maakohtu ja Riigiprokuratuuri määruste muutmata jätmist. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2

§ 152lg 3 ette isiku õigust protokollist koopiat saada.

Määruskaebuse vastus

1. X-i vastuses leitakse, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. X-i telefonivestlused advokaatidega sisaldasid kutsesaladusega kaitstud teavet. Kehtiv kord, mis võimaldab säilitada advokaadi ja kliendi kõnede salvestisi kuni jälitustoimiku sulgemiseni, ei vasta EIK-i nõuetele privilegeeritud teabe kaitsmise kohta. Selline teave tuleb kustutada viivitamatult. Erandiks on vaid olukord, kus pealt kuulatud kõnede põhjal tekib kahtlus, et advokaat ise võib olla toime pannud kuriteo. Sellisel juhul tohib salvestisi säilitada.
2. Esindajatele jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise kohta koostatud protokoll ei sisalda tutvumiseks esitatud andmeid korra § 5 lg 7 mõttes, vaid tutvustatud andmete loetelu (korra § 5 lg 3 p 2). Järelikult ei olnud alust katta protokolli koopia osaliselt kinni ja see tuli väljastada täies ulatuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium võtab esmalt seisukoha, kas ringkonnakohtu otsustus kõnesalvestiste hävitamise kohta on seaduslik ja põhjendatud (I). Seejärel käsitletakse isiku õigust saada talle jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamise kohta koostatud protokolli koopia (II). Viimasena võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab X-i menetluskulu hüvitamise taotluse (III). I
4. Prokuratuur vaidlustab ringkonnakohtu järeldust, mille kohaselt tuleb X-i ja tema advokaatide vahel peetud telefonikõnede salvestised hävitada. Seejuures leitakse kaebuses, et kohtu selline otsustus on vastuolus kehtiva õigusega.
5. Riigikohus selgitas asjas nr 1-24-7248 tehtud määruses, et teabetalletusi, mis ei ole

§ 1267

lg 2 p-des 1–3 sätestatud eelduste puudumise tõttu tõendiks, ei lisata kriminaaltoimikusse ning need kuuluvad

§ 12612lg 1 teise lause kohaselt n-ö ülejäänud jälitustoimiku materjali hulka.

Sellist materjali säilitatakse jälitusasutuses vastavalt

§ 12611lg 2 alusel kehtestatud jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korrale.

Viidatud korra § 7 lg-s 3 nähakse omakorda ette, et jälitustoimingu käigus tehtud teabetalletuse, mida ei ole lisatud kriminaaltoimikusse 3

§ 1262lg 1 p-des 1–4 nimetatud aluste äralangemist.

Vähemalt üldjuhul on jälitustoimingust teavitamise ajaks olemas ka jälitustoimiku sulgemise alus. Kuigi praktikas suletakse jälitustoimik sageli hiljem, ei saa tõendiks mitteoleva teabetalletuse hävitamisest keelduda, kui puudutatud isik seda taotleb ja olemas on jälitustoimiku sulgemise seaduslikud eeldused. (Vt lähemalt RKKK 10.10.2025, 1-24-7248/21, p-d 40–47.) 19. Kolleegium tõdeb eelmises punktis väljendatud seisukoha juurde jäädes, et ka praegusel juhul on alus konfidentsiaalsete kõnesalvestiste hävitamiseks olemas. Sarnaselt viidatud kohtuasjaga on ka selles asjas vaidluse esemeks teabetalletused, mida ei ole lisatud kriminaaltoimikusse ning mida ei ole seetõttu vaja säilitada. Teabetalletusi on X-i esindajatele tutvustatud ja nad on taotlenud nende hävitamist. Menetlus X-i suhtes on lõpetatud ja seega ei koguta tema kohta selles kriminaalasjas enam tõendeid. Ehkki prokuratuuri kinnitusel ei ole jälitustoimikut seni suletud, on jälitustoimiku pidamise ja säilitamise korra § 4 lg-s 1 nimetatud eeldus sisuliselt täidetud: olgugi et kriminaalmenetlus abstraktsemas tähenduses ei ole lõppenud, ei ole selles kriminaalasjas X-i kuriteokahtluse kohta andmete kogumiseks enam vajadust (vrd

§ 1262lg 1 p 4).

Järelikult ei saanud jälitusasutus vastava taotluse saamisel jätta salvestisi hävitamata ning teda selleks kohustades on ringkonnakohus toiminud seaduslikult. Õiguspärane on seegi ringkonnakohtu seisukoht, et jälitustoimingust puudutatud advokaate tuleb kõnesalvestiste hävitamisest teavitada ja võimaldada neil soovi korral toimingust osa võtta (vt viidatud määrus nr 1-24-7248/21, p 47).

1. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohus ei saanud määrata kõnesalvestisi hävitamisele, veendumata enne selles, et need sisaldavad kutsesaladusega kaitstud teavet. Kaebaja hinnangul tulnuks ringkonnakohtul selleks salvestistega tutvuda, nagu seda tegi maakohus.
2. Kaebajal on iseenesest õigus, et mitte kõik advokaatide vestlused ei ole kutsesaladusega kaetud. Advokatuuriseaduse § 45 lg 1 järgi on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Õigusteenuse osutamisega mitte seotud suhtlus ametiprivileegiga hõlmatud ei ole.
3. Kogu varasema menetluse kestel pole prokuratuur aga väitnud, et X-i ja advokaatide pealt kuulatud vestlused ei ole kutsesaladusega kaitstud. Kaebaja läbiv seisukoht on olnud see, et advokaatide ja kliendi vaheliste vestluste salvestamine ei olnud tahtlik (toimus katkematu kõnede salvestamine) ja neil salvestistel ei ole tõendi väärtust. Alles Riigikohtule esitatud kaebuses väljendatakse üldsõnalist mõistmatust, kuidas järeldas ringkonnakohus, et tegemist on ametiprivileegiga kaitstud teabega. Samas ei kinnita prokuratuur ka nüüd, et pealt ei kuulatud konfidentsiaalseid kõnesid. Etteheide seisneb selles, et ringkonnakohus ei kontrollinud kõnede sisu. Kaebaja näeb paralleeli kohtuliku kontrolli ulatusega, mis kehtib siis, kui

§ 12614

lg 1 alusel on vaidlustatud jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmist. 23. Ringkonnakohus arutas asja määruskaebuse piires (

§ 390lg 2).

Maakohus oli kõnesalvestistega tutvunud ja leidnud, et need sisaldavad kutsesaladust, X oma kaebuses seda arusaama ei vaidlustanud ja ka prokuratuur ei vaielnud sellele järeldusele vastu. Seega ei pidanud ringkonnakohus omal algatusel kõnede sisu kontrollima. Sarnaselt lasub kohtul jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimise kohustus vaid juhul, kui seda taotletakse (vt nt RKKK 17.06.2019, 1-15-1452/311, p 20). Prokuratuuri võrdlust jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise vaidlustamisega ei pea kolleegium aga asjakohaseks. Käesoleval juhul ei ole erimeelsust selles, kas andmeid tuli tutvustada, erinevalt olukorrast, kus vaieldakse selle üle, kas jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmiseks on seadusest tulenev alus. Viimasel juhul tuleb tõepoolest 4

§ 152sellele ei laiene.

Kaebemenetluse käigus soostus prokuratuur väljastama koopia, milles pealt kuulatud telefonikõnede kuupäevad, kellaajad, kestus ning helistaja ja vastaja andmed on kinni kaetud. Ringkonnakohus aga määras, et koopia tuleb väljastada ilma selles sisalduvaid andmeid katmata. 25. Riigikohtule esitatud kaebuses vaidleb prokuratuur ringkonnakohtule vastu. Kaebaja hinnangul ei sätesta

§ 152

lg 3 protokolli koopia väljastamise kohustust ehk isikul ei ole õigust protokollist koopiat saada. Kolleegium sellega ei nõustu. 26.

§ 12614

lg 3 volitab Vabariigi Valitsust määrusega reguleerima üksnes jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise korda (vt ka RKKK 29.11.2014, 3-1-1-37-14, p 24.1). See tähendab, et muudes küsimustes tuleb koosmõjus

§ 1

lg-ga 2 kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, sh

§ 152

, mis annab nii toimingule allutatud kui ka selles osalenud muule isikule menetlustoimingu protokolliga tutvumise õiguse. Seejuures ei välista

§ 152lg 3 kõnealuse protokolli koopia väljastamist.

See säte näeb ette, et läbiotsimise ja vara arestimise korral on protokolli koopia üleandmine kohustuslik. See aga ei tähenda, et muudel juhtudel ei võiks isik koopiat taotleda ja menetleja seda väljastada. Õigusliku aluse selleks annab

§ 1604

lg 1, mis võimaldab isikul, kel on õigus menetlusdokumendiga tutvuda, teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui seadustikus ei ole reguleeritud teisiti. Kriminaalmenetluse seadustik jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamise protokolli koopia saamist ei keela ega piira (vrd nt

§ 75lg 31).

Järelikult on täidetud

§ 1604lg-s 1 toodud eeldused ja X-i esindajatel on õigus protokolli koopiale.

1. Eraldi küsimus on, kas protokolli kantud andmeid oli alust osaliselt kinni katta. Seda tehes tugines prokuratuur korra § 5 lg-le 7, mis keelab tutvumiseks esitatud jälitustoiminguga kogutud andmetest koopia tegemise. Kolleegium jagab X-i arusaama, et kinni kaetud teabe puhul ei ole tegu tutvumiseks esitatud andmetega viidatud sätte tähenduses. Korra § 5 lg 3 järgi peab protokoll sisaldama mh tutvustatud andmete loetelu. Telefonikõnede toimumise aega, kestust ja osapooli kajastati protokollis selleks, et selgepiiriliselt näidata, milliseid kõnesid isikutele tutvustati. Kõnede sisu seejuures ei avatud. Järelikult on tegu andmete loeteluga, mis tuli protokolli kanda ja mille varjamiseks ei ole alust. Samas rõhutab kolleegium, et see, millise täpsusega tutvustatud andmeid loetelus kirjeldada, on protokolli koostaja otsustada. Tutvustatud andmeid tuleb protokollis loetleda siiski sellise detailsusega, et neid oleks võimalik hiljem vajadusel kahtlusteta tuvastada.
2. Kaebaja heidab ette, et ringkonnakohtu määrusest ei selgu, kas protokolli koopia väljastamise kohustus laieneb ka selle lisadele. Üldjuhul on protokoll ja selle lisa õiguslikus mõttes üks dokument (vrd RKTK 08.04.2015, 3-2-1-6-15, p 18 ja 09.03.2022, 2-21-2657/17, p 12.4). See tähendab, et protokollist koopia väljastamise kohustus kehtib ka selle lisadele. Kõnealusel juhul lisadena märgistatud dokumendid, s.o varjatud jälgimiste kokkuvõtete ja mobiiltelefonide positsioneerimiste väljatrükid, kolleegiumi hinnangul aga protokolli lisana menetlusseaduse tähenduses käsitatavad ei ole. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli täiendamist lisadega reguleerib

§ 148. Tõendusteabe võib peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada vajaduse 5

§ 148lg 1).

Seega peaksid menetlustoimingu protokolli lisad sarnaselt protokolli endaga (

§ 146) kajastama toimingu käiku ja selle tulemusi.

Praegu lisas menetleja protokollile jälitustoimingutega juba varem kogutud andmed, mitte nende tutvustamise käigus koostatud näitlikustava materjali. III 29. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 20.

märtsi

1. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täiendab kohtumääruse põhiosa käesoleva määruse põhjendustega. Prokuratuuri määruskaebus jääb rahuldamata.
2. X taotleb valitud esindajale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu hüvitamist 824 euro 60 sendi suuruses summas, sh käibemaks 159 eurot 60 senti. Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaat Sander Potisepal Riigikohtule kirjaliku seisukoha koostamiseks aega kolm ja pool tundi. Advokaadi ühe töötunni hind on 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegiumi hinnangul on makstud tasu mõistliku suurusega. Kuna prokuratuuri määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulu

§ 187lg 2 esimese lause järgi hüvitada riigil. (allkirjastatud digitaalselt) 6