KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2366 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Nataliia Udovychenko

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatut piirangut ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 227lg 3 järgi.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kiirmenetluse otsusega määrati N. Udovychenkole

§ 227lg 3 rikkumise eest rahatrahv 105 trahviühikut ehk 840 eurot.

1. juunil 2025 esitas N. Udovychenko Tartu Maakohtule kaebuse, milles ta vaidlustab rahatrahvi suurust ja palub kaaluda trahvi suuruse vähendamist. Ta tunnistab, et rikkus kehtestatud piirkiirust, kuid see ei toimunud tahtlikult ega raskest hooletusest, vaid ajendatud liiklusolukorrast, leides, et manööver oli vajalik liiklusohutuse tagamiseks. N. Udovychenko selgitab, et ta liikus Valga-Tartu maanteel keerulistes ja muutlikes ilmastikutingimustes. Ilm oli hooti heitlik – kord sadas tugevalt, kord sadu lakkas. Teeolud olid märjad ja libedad. Tema ees liikus suur sõiduk haagisega, mille peale oli kinnitatud saun. Sõiduki liikumine oli ebastiilne ja haagiselt paiskus lahtiseid esemeid sõiduteele, millest üks tabas ka menetlusaluse isiku sõiduki esiklaasi, põhjustades täkke. N. Udovychenko oli sunnitud selle sõiduki taga sõitma pikema aja jooksul, aga ta hindas olukorda ohtlikuks ja otsustas möödasõidu kasuks, kui teeolud seda võimaldasid. Ta eeldas möödasõitu alustades, et saab reastuda kahe eesliikuva sõiduki vahele. Eesmine juht (kelle sõidukist koormad eraldusid) hakkas möödasõidu ajal kiirendama ega jätnud võimalust ohutuks reastumiseks. Sellest tingituna pidi N. Udovychenko mööduma kahest sõidukist järjest, mis nõudis suuremat kiirendust. Kiiruskaamera fikseeris tema sõiduki kiiruse just sel hetkel. Ta selgitab, et tegemist on esmakordse rikkumisega ja olukord oli erandlik. XXX.
2. juulil 2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet kohtu nõudmisel kohtule väärteo toimiku kinnitatud koopia. Tartu Maakohtu
3. juuli 2025 määrusega võeti N. Udovychenko kaebus menetlusse ning määrati asja arutamine kohtuistungile toimumisajaga
4. augustil
5. Kohtuistungil jäi N. Udovychenko oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et tal on XXX. Igakuiselt on ebastabiilne sissetulek, aga see on ca XXX euro ümbruses. XXX toetab teda majanduslikult. Ta selgitas, et rikkumise hetkel viibis autos ka XXX. Ta sõitis teise sõiduki järel, mille kiiruseks oli tema ees 90 km/h. Tal oli kiire ja otsustas möödasõidu sooritada, mitte jätkata pikivahe hoidmisega. Ta ei tundnud, et kiirus oleks läinud liiga suureks. Tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kohtuväline menetleja palus jätta kiirmenetluse otsuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 2/5 41-60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlus puudub käesolevas asjas selles, et N. Udovychenko juhtis

1. juunil 2025 kella 11.58 ajal Elva vallas Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit BMW X6 DRIVE 40D registreerimisnumbriga XXX, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h. Vaidlust pole ka selles, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/ h. Kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tuvastatav nii kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega kui ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele. Kohtuvälise menetleja esitatud salvestiselt on tuvastatav, millist mõõteseadet kiiruse mõõtmisel kasutati, kiiruse ületamise aeg ja koht ning mõõteseadmega fikseeritud suurim kiirus. Salvestiselt (algusega 11.57.58, kuupäev 06.06.2025) nähtub, et mõõtevahendina kasutati LE0272 tähisega seadet. Kiirust mõõdeti perioodil 11.57.58-11.58.
3. Mõõtmise asukohaks on riigimaantee nr 3,
4. kilomeeter. Salvestiselt nähtub, et laserkaamera seade mõõdab seisvast politseisõidukist, mis seisab kõrvalteel suunaga ristuvale riigimaanteele. Kaadrisse ilmuvad vasakult paremale liikuvad kolm järjestikust sõidukit (tume sõiduk, selle järel suurem veost vedav mootorsõiduk ning möödasõitu teostav tume sõiduk). Mõõtmise ajal on näha, et kahest esimesest sõidukist möödub tumedat värvi sõiduk, mille numbrimärk ei ole loetav, sõidukiirus on mõõtevahendi mõõturi järgi maksimaalselt 143 km/h. Järgnevatelt salvestistelt nähtub, et politseiauto liigub sõidukitele järele ning kl 12.00 peatuvad politseisõiduk ja tema ees sõitev tumedas toonis BMW mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX. Käesolevas väärteoasjas ei ole koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Vabariigi Valitsuse
5. juuni 2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 2 kohaselt ei pea mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Käesolevas väärteoasjas on olemas videosalvestis, millelt nähtuvad eeltoodud andmed, mistõttu protokolli koostamine ei olnud käesolevas väärteoasjas vajalik. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
6. juuni 2025 mõõtmise on läbi viinud politseiametnik numbrimärgiga
7. Lõuna personalitalituse personalispetsialisti R. R.
8. juuli 2025 e-kirja kohaselt kuulub ametimärk numbriga 4231 Emil Popazovi kasutusse.
9. oktoobri
10. a teatise kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi I liikluspolitseinik Emil Popazov läbinud
11. mail 2016 laser- ning radartüüpi kiirusmõõtja 3/5 koolituse ning tõendusliku alkomeetri koolituse. Metrosert taatlustunnistusest nr TTRS25/00015 nähtub, et mõõtevahend LaserCam 4 nr LE0272 läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Mõõtevahend taadeldi
12. jaanuaril 2025 ning taatluskehtivuse lõppkuupäev on
13. jaanuaril
14. Seega mõõdeti sõidukiirus vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt ning mõõtevahend oli taadeldud. Eeltoodust tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. N. Udovychenko selgitas kaebuses ja kohtuistungil, et ta sõitis maanteel ühe haagisega sõiduki taga. Kuivõrd eesliikuv sõiduk oli ohtlik, haagiselt (millele oli kinnitatud saun) lendas lahtiseid esemeid ning eesliikuv sõiduk sõitis ebaühtlase sõidukiirusega, siis otsustas ta möödasõidu manöövri sooritada. Kuigi tema soov oli mööduda ühest sõidukist, asus eessõitev sõiduk manöövri ajal kiirendama, mistõttu pidi N. Udovychenko mööduma korraga kahest sõidukist. Ta ei tundnud, et kiirus läks liiga suureks, kuid tunnistab oma süüd. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et N. Udovychenko juhtis
15. juunil
16. a kella 11.58 ajal Elva vallas Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
17. kilomeetril mootorsõidukit BMW X6 DRIVE 40D registreerimisnumbiga XXX, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h.. Järelikult on N. Udovychenko tegevuses on tõendamist leidnud

§ 227lg-s 3 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

Kohtul tuleb tuvastada väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N. Udovychenko ületas lubatud sõidukiirust möödasõidu manöövri tegemisel. Ta on kohtuistungil selgitanud, et arvas, et enne möödasõidu alustamist oli mootorsõidukite kiiruseks 90 km/h. Seega pidi ta teadma, et ta asub möödasõitu sooritades lubatud sõidukiirust ületama. Samuti leiab kohus, et ületades sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h, on lubatud sõidukiiruse ületamine selgelt tajutav. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut N. Udovychenkot tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 227

lg 3 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja määras kiirmenetluse otsuse kohaselt N. Udovychenkole

§ 227lg 3 järgi karistuseks rahatrahvi 105 trahviühikut, s.o 840 eurot.

Kohus hindab, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku süüle. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4/5 N. Udovychenko ei eita lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kiirmenetluse otsuse tegemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. N. Udovychenko avaldas kohtuistungil, et kahetseb oma tegu. Kohus, tutvunud N. Udovychenko esitatud kaebusega ning kuulanud menetlusaluse isiku ära kohtuistungil, leiab, et N. Udovychenko on oma käitumist õigustanud. N. Udovychenko väitel oli tema ees sõitev sõiduk haagisega ohtlik ning haagiselt lendus lahtiseid esemeid. Seetõttu otsustas ta sooritada möödasõidu, mis muutus menetlusaluse isiku sõnul veelgi ohtlikumaks eessõitva haagisega liikuva mootorsõiduki kiirendamise tõttu. Kohtu hinnangul ei saa N. Udovychenko väljendatud kahetsust kohtuistungil lugeda puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 227

lg 3 kohaselt on karistatavate kiirusmäärade vahemikeks 41-60 km/h ja rahatrahvi maksimaalseks määraks 200 trahviühikut, seega sanktsiooni keskmäär on 100 trahviühikut. Menetlusalune isik ületas kiirust nimetatud paragrahvi lõike alammäära lähedal (48 km/h), kuid kohtu hinnangul annavad teo asjaolud aluse hinnata N. Udocyvhenko süü suurust keskmiseks. Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 48 km/h, sõidukis viibis lisaks menetlusalusele isikule tema selgitusel XXX. Rikkumine leidis aset keskpäeval maanteel, kus sõidukeid oli salvestiselt nähtuvalt palju. N. Udovychenko möödus korraga kahest sõidukist, mistõttu oli möödasõidu aeg pikem ning kiirus kasvas järjest suuremaks. N. Udovychenko on selgitanud, et ta ületas lubatud sõidukiirust möödasõidu manöövrit sooritades, kuna tema eessõitva auto veoselt paiskus lahtiseid esemeid ja sõidukiirus oli ebaühtlane. Kohtu hinnangul aga ei ole eesolev väidetav ohtlik veos õigustus lubatud sõidukiiruse ületamiseks ja seda sedavõrd suures ulatuses. Menetlusalusel isikul oli alternatiivne võimalus pikivahet eessõitva sõidukiga suurendada. Kohus võtab karistust määrates arvesse, et N. Udovychenkol ei ole karistusregistrist nähtuvalt varasemaid karistusi. Kohtu hinnangul on rahatrahv karistuse liigina põhjendatud, võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid ning N. Udovychenko selgitusi kiiruse ületamise osas (ei pannud väidetavalt suurt kiirust tähele). Teda ei ole varasemalt karistatud, mistõttu on kohtu hinnangul prognoositav, et rahatrahv eripreventiivse karistusena täidab oma eesmärki. N. Udovychenko soovis kaebuse kohaselt, et rahatrahvi määra vähendataks, kuivõrd XXX. Kohtu hinnangul ei ole rahatrahvi vähendamiseks alust, määratud trahv sanktsiooni keskmises määras on proportsionaalne ja kohtuvälise menetleja määratud suuruses põhjendatud. Menetlusaluse isiku majanduslik seisukord ei ole aluseks rahatrahvi vähendamiseks. Lubatava piirkiiruse ületamised on Eesti liikluses suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb N. Udovychenkot karistada nii eripreventiivsetel kui üldpreventiivsetel eesmärkidel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Udovychenko kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5/5