Obsah (8)

§ 468§ 164§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 386

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Viru Maakohus Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 01. september 2025, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-25-11842 Kohtuasi Y.X-

§ 468lg 1 p 2).

1. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamine.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Y.X (hageja) esitas

1. juulil 2025 Viru Maakohtule hagi M.Y (kostja) vastu elatise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab C.U hageja seadusliku esindajana lapse nimel kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimelt nõutakse välja igakuist elatist 301,74 euro (282,31 euro (baassumma)+ 59 euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda
2. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagi tagamise korras palub hageja reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist ning kohustada kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 200 eurot hagi tagamise taotluse esitamisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis ühine laps (hageja). Käesolevaks ajaks on hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu lahutatud. Hageja elab koos emaga ajutiselt teises linnas ja isa ei osuta lapsele ülalpidamist. Samuti lapse isa ei suhtle lapsega 6-7 päeva kuus ning ei osale lapse ülalpidamises. Kohus võttis
3. juuli määrusega hageja
4. juuli 2025 hagi menetlusse. Kohus kohustas kostjat esitama 14 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku vastuse hagile ja hagi tagamise taotlusele. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud
5. augustil 2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o
6. augustiks 2025 ei esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Viru Maakohtu
7. augusti 2025 määrusega rahuldas kohus Y.X-i hagi tagamise taotluse. M.Y kohustati maksma tsiviilasja nr 2-25-11842 menetluse ajal Y.X-ile ülalpidamiseks elatist summas 200,00 eurot kuus alates
8. septembrist 2025 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatis tuli kanda C.U pangakontole nr XXX, igakuiselt hiljemalt
9. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „elatis lastele“. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468

lg 1 p 2).

§ 386lg 4 alusel tühistab kohus 22.

augusti 2025 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik