KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 26. september 2025 1-25-1894 Mario Truu, Erkki H

) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi. Kokkuleppest nähtub, et A. Rebane lõi

1. mail 2024 kella 16 paiku Rakveres ringteel liikluses tekkinud konflikti käigus tahtlikult läbi avatud autoakna juhiistmel istunud M.V. le ühe korra parema käe rusikaga näkku. See põhjustas kannatanule valu ja kinnise ninaluu murru.
2. Viru Maakohtus
3. septembril 2025 toimunud istungil jäid pooled kokkuleppe juurde. A. Rebane selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis selle vabatahtlikult ning see vastab sellele, milles pooled kokku leppisid.
4. Viru Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati süüdistatav kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas A. Rebane, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist. Ta leiab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu pole tõendatud. Lisaks sõitis kannatanu talle otsa ja solvas teda, mis tekitas temas sotsiaalselt mõistetava vastureaktsiooni ja ta tegutses hädakaitses. A. Rebasel puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Kehaline kontakt tekkis vahetu konflikti käigus. Kokkuleppes kirjeldatud tegu ei saa pidada kuriteoks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium ei võta seisukohta apellatsiooni nende väidete suhtes, mis puudutavad seda, kas A. Rebasele süüks arvatud kuritegu on tõendatud. Selles osas puudub tal kaebeõigus, mistõttu ei anna ringkonnakohus niisugustele väidetele sisulist hinnangut (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri
10. a määrus asjas 3-1-1-70-12, p-d 10 ja 12). Vaidlustatud otsus tehti kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on

§ 318lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

1. peatüki
2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumise korral (

§ 318lg 4 ls 1).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4 ls 2).

6.

§ 318

lg-s 4 märgitud olukord, kus kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, tähendab seda, et kokkuleppes märgitud faktilised asjaolud ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule. Ringkonnakohus peab selle küsimuse lahendamisel võrdlema kokkuleppes toodud kuriteo asjaolusid karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusega ja otsustama, kas kokkuleppes esitatud faktilised asjaolud on selle sättega hõlmatud. Ringkonnakohtul pole võimalust ega pädevust hinnata

§ 318

lg 4 mõistes seda, kas kokkuleppesse kirja pandud asjaolud on tõendatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus nr 1-22-5228/39, p 33 ja
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-1-1-70-12, p 8 jj). Seega ei saa A. Rebase apellatsiooni selles küsimuses sisuliselt lahendada. Ringkonnakohtul ei tekkinud ka kokkuleppe teksti ning KarS § 121 lg-s 1 sätestatud kuriteo kirjelduse võrdlemisel kahtlust, kas kokkuleppes kirjeldatu vastab kehalise väärkohtlemise koosseisule. Samuti ei osuta miski sellele, et maakohus võis kokkulepet kinnitades ja kokkuleppekohast otsust tehes rikkuda

1. peatüki
2. jao sätteid või § 339 lõiget
3. Maakohtu istungi protokollist nähtub, kuidas A. Rebane väidab istungil selgesõnaliselt, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta sõlmis selle vabatahtlikult (vt Viru Maakohtu
4. septembri
5. a istungi protokolli lk 44).
6. Samas on apellatsioonis osutatud ka võimalikule hädakaitsele, mille tõttu leiab A. Rebane, et kokkuleppes kirjeldatud tegu pole kuritegu. Kolleegium leiab

§ 318

lg-le 4 tuginedes, et sellise väite esitamisel saab kaebeõigust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale jaatada. Küll aga jääb apellatsioon kõnealuses osas läbi vaatamata

§ 326lg 3 alusel, sest see on ilmselgelt põhjendamatu.

Ringkonnakohtul on võimalik kontrollida üksnes seda, kas kokkuleppes märgitud kuriteo asjaolud vastavad karistusseadustiku eriosa sätte kuriteokoosseisu kirjeldusele. Kokkuleppemenetluse korral ei saada vähemalt üldjuhul apellatsioonimenetluses edu kaitseväidet, et süüdistatava vastutuse välistab hädakaitse või mõni teine õigusvastasust välistav asjaolu (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2024. a määrus asjas nr 1-24-200, p 10). Niisuguseid asjaolusid ei märgita reeglina kokkuleppe tekstis ja ringkonnakohus ei saa kõnealuse kaitseväite paikapidavust hindama asuda. Kolleegium ei näe praegu ka

§ 340lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks.

8. Toodud põhjustel ja juhindudes

§ 318lg-st 4 ning § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Rebase apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2