Obsah (4)

§ 97§ 99§ 102§ 108

2-21-19598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 14.veebruar 2025.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-21-19598 S.G ha

-s sätestatud elatise alammääraga.

1. Kostjale on Eesti Töötukassa otsusega 31.10.2022.a määratud perioodiks 18.08.2022.a 17.08.2023.a s.o 1 aastaks, et tal on osaline töövõime. Kostja igakuiseks sissetulekuks on Eesti töötukassa poolt makstav töövõimetoetus summas 216.41 eurot. Kostja hetkel ei tööta. Kostjal on raskendatud töö leidmine, kuna kostjal esineb raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud närvisüsteemihaigusest. Kostjal on jalga kiirguvate valude ning lihaskrampide tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine ning istumis- ja lamamisasendi säilitamine. Lisaks on kostjal närvisüsteemihaiguse ja kangete valuvaigistite tarbimise tõttu piiratud käeline tegevus, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine. Kostjal on alates 08.08.2022.a töötu staatus. Kostjale on täna määratud osaline töövõimetus pikkusega 1 aasta peamiselt põhjusel, et kostja tervislikku seisukorda ei ole võimalik pikemalt ette prognoosida. Kostjal on parempoolse L5 närvijuure kasvaja mõõtmetega praegu 1,8 x 1,2 cm. Kasvaja on alates diagnoosi saamisest s.o ravi ajal suurenenud ning selle eemaldamine 4 2-21-19598 operatsiooniga on suure riskiga, kuna on L5 pareesi võimalus ja operatsioon ei pruugi valu parandada. Haiguse tõttu on kostja sunnitud tarvitama äärmiselt kangeid valuvaigisteid. Kostja on uurinud KELA-st (Soome Vabariigi pensioniamet), kui suur oleks tema elatise maksmise kohustus, kui perekond elaks Soome Vabariigis. Kostja sõnade kohaselt ei saa KELA väljastada vastavasisulist kirjalikku teatist, kuid nende hinnangul ei oleks kostja elatise maksmise kohustus Soome Vabariigis suurem kui 50 eurot kuus.
2. Kostja vastas kokkuvõtlikult, et on nõus ja võimeline tasuma hagejale elatist 167 eurot kuus alates hagi esitamisest ning palub tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata jätta. Kohtumenetluse lõpus 2025.a avaldas kostja, et käesoleval ajal on ta võimeline tasuma elatist 75 eurot kuus. Kohtu põhjendused ja järeldused
3. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hageja nõude osaliselt.
4. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Kostja on hageja ema ja on kohustatud hagejat ülal pidama.

1. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras. Hagi esitamise ajal 15.12.2021.a kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa ja lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.; lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil.
4. Elatise alammäär 2021.a s.o enne elatise arvutamise aluste muutumist, oli 292 eurot kuus. Vastavalt elatiskalkulaatorile oli ajavahemikus 01.01.2022.a kuni 31.03.2022.a vanema, kelle juures laps ei viibi vähemalt 7 päeva kuus ülalpidamiskohustus 213.44 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022.a kuni 31.03.2023.a 225.64 eurot kuus, ajavahemikul 01.02.2023.a kuni 31.03.2023.a 215.64 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2023.a kuni 31.12.2023.a 260.33 eurot kuus, ajavahemikul 01.01.2024.a kuni 31.03.2024.a 260.33 eurot kuus ja alates 01.04.2024.a on 287,72 eurot kuus.
5. Kostja ei ole kogu kohtumenetluse vältel hageja ülalpidamiseks elatist tasunud. Üksikutel päevadel aastas on hageja viibinud kostja elukohas Soomes, kus kostja on hagejat vahetult üleval pidanud, kuid neid päevi on nii vähe, et neid ei saa arvesse võtta elatise summa määramisel. 5 2-21-19598
6. Hageja on nimetanud oma kulutused hagiavalduse esitamisel ühes kuus alljärgnevalt: eluasemekulud (sh kommunaalid ja telefonikulu) 70 eurot, toidukulud 160 eurot, transport 60 eurot, tervishoid 20,00 eurot, hügieenitarbed 30 eurot kodukulud 15 eurot, riided ja jalanõud 110 eurot, vaba aeg (mänguasjad, raamatud, üritused, sünnipäevad, lemmikloom, hobid ja kooliks ettevalmistus) 85 eurot, pere ühisüritused 20 eurot, muud ettenägematud kulud 25 eurot, kokku 595 eurot kuus. Kostja on vastu vaielnud lapse transpordikuludele 60 eurot kuus, kuludele riietele ja jalanõudele 110 eurot kuus, kuludele vabale ajale 85 eurot kuus ja pere ühisüritustele 20 eurot kuus. Hagiavaldus on esitatud ja kulutused on nimetatud 3 aastat tagasi. Kohtu seisukoht on, et kulutused riietele ja jalanõudele kolm aastat tagasi summas 110 eurot kuus olid ülepaisutatud. Käesolevaks kolme aasta möödudes see aga enam nii ei ole. Lisaks on hageja saanud kolm aastat vanemaks ning tema kulud on suurenenud. Muud hageja nimetatud kulud on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud ja olid seda ka hagi esitamise ajal.
7. Võrreldes hagi esitamise ajaga on hageja kulude hulka lisandunud koolikulu XXX Erakoolis. Kooli kodulehe andmetel on minimaalne õppemaks aastas 1915 eurot koos muude õppimist toetavate teenustega, mis on 855 eurot aastas. Hageja isa seletas kohtuistungil, et tasub õppemaksu üle 300 euro kuus. 13.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. Hageja isa poolt nimetatud 595 eurot kuus on hageja vajalik kulu. Hageja tasuline erakool ei ole hageja vajalik kulu, kuid koolikulu ei ole elatise summa määramisel oluline, kuna hageja nõudis hagi esitamisel alammääras elatis ning nõuab ka käesoleval ajal miinimummääras elatist.
2. Nii hageja kui ka kostja on taotlenud elatise summa määramisel arvestada riiklike lastetoetustega, mis hageja puhul on 80 eurot kuus. Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse ja seaduse tõlgenduse kohaselt oli riiklike peretoetuste arvestamine erandlik ning peretoetuste arvestamist pidi eraldi põhjendama. Alates 01.01.2022.a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt riiklikke peretoetusi arvestatakse elatise väljamõistmisel. 16.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.

1. Kostjale on Eesti Töötukassa otsusega TVH/22/043608 31.10.2022.a määratud perioodiks 18.08.2022.a - 17.08.2023.a osaline töövõime. Kostja igakuiseks 6 2-21-19598 sissetulekuks oli Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus summas 216.41 eurot. Edasi on kostjale Eesti Töötukassa otsusega TVT/23/042572 09.08.2023.a määratud perioodiks 25.04.2023.a – 24.04.2026.a täielikult puuduv töövõime ehk töövõimetus. Täieliku töövõimetuse toetus on käesoleval ajal 617.1 eurot kuus.
2. Kohus hindab kostja töövõimetust mõjuvaks põhjuseks ning vähendab seetõttu elatist alla alammäära. Kohus peab mõjuvaks põhjuseks, mis tingib elatise mõistmise alla alammäära ka seda, et hageja on kostjast paremas majanduslikus seisus. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus ning kostja elab peamiselt abikaasa ülalpidamisel. Hageja isa saab aga panustada hageja ülalpidamisse sellisel määral, et tasuda igas kuus üle 300 euro erakooli kulusid. Olukorras, kus Tallinnas on saadaval tasuta väga hea haridus, näitab hageja tasulises erakoolis õppimine, et hageja vajalikud kulutused on kaetud ning võrrelduna kostja võimalustega ülalpidamist anda, on hageja majanduslikud võimalused kostjast oluliselt paremad.
3. Hageja on esitanud 2022.a tõendid selles, et kostja tervis pole nii halb, kui ta väidab ja kostja töötab ripsmetehnikuna. Kostja on väitnud, et ta töötas ripsmetehnikuna, kui tervis seda lubas, hageja fotod ei ole värsked ning kostja on inventari maha müünud. Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul kogutud tõenditega tõendatud, et kostja töötas ripsmetehnikuna hilisemal ajal, kui 2021.a.
4. Kohtulahendi tegemisel on oluline, et 2022.a avaldas kostja ise, et kuna ta on osaliselt töövõimetu, siis on loomulik, et tal on mingi sissetulek ja ta ei ole täielikult abikaasa ülalpidamisel. Menetluse lõpus 2024.a esitas kostja tõendid selles, et ta on täielikult töövõimetu ning avaldas, et ta on täielikult abikaasa ülalpidamisel.
5. Kõige ülaltoodu põhjal lahendab kohus hageja nõude selliselt, et perioodil, kui kostja oli osaliselt töövõimetu s.o hagi esitamisest kuni 24.04.2023.a, tuleb kostjal tasuda elatist 150 eurot kuus. Alates ajast, kui kostja on täielikult töövõimetu s.o 25.04.2023.a, tuleb tasuda elatist 75 eurot kuus.
6. Elatise võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise ajaks on 4070 eurot: 2445 eurot periood 15.12.2021 kuni 24.04.2023 (16 x 150) + (150 : 30 x 9) ja 1625 eurot periood 25.04.2023 kuni 14.02.2025 (21 x 75 ) + (75 : 30 x 20).
7. Kohus käsitleb hageja nõuet elatise tasumiseks tagasiulatuva elatise nõuet perioodil 14.12.2020.a kuni 15.12.2021.a summas 3144 eurot. 24.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Tagasiulatuva elatise nõude põhistamiseks on vajalik, et hageja oleks tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist nõudnud ning osundanud, millistest hüvedest on hageja kostja tegevusetuse tõttu ilma jäänud. Käesoleval juhul ei ole hageja seaduslik esindaja kostjalt hagi esitamisele eelneval aastal elatist küsinud ning pole tõendanud ka pooltevahelise varasema kokkuleppe olemasolu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 7 2-21-19598
2. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 5.kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja pangakontole, nimetades lapse nime ja perioodi, mille eest elatist makstakse.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamise asjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.
4. a otsusega nr 2-
5. 8