← Eesti

2-22-13656/61

Obsah (5)§ 102§ 101§ 100§ 97§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-13656 Tsiviilasi J.K (J.K), P.S (P.S) ja

§ 102

lg 2 alusel tuleb vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist määras, mis vastab tema töövõimetuse toetusele. Kostja tervis on alates 2020.a olnud halb. Sotsiaalkindlustusameti 31.10.2020 otsusega nr TVH/20/077084 tuvastati, et kostjal puudub töövõime perioodil 24.11.2020 - 23.11.

  1. 12.09.2021 diagnoositi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt kostjal jala täpsustamata luumurd. 19.11.2021 diagnoositi kostjal pindluulihaste kõõlusepõletik, mille ravi kestis kuni 07.03.
  2. Eeltoodud põhjustel ei ole kostjal olnud püsivat töökohta. Kostja töötas XXX 22.08.2022—27.10.2022 psühholoogina.
  3. 2021 septembris oli kostja sunnitud lahkuma kodust, kuna konfliktid laste emaga ja kostja enda halvenev tervislik seisund ei võimaldanud tal jätkata kodus elamist. Laste ja enda tervise kaitseks lahkus kostja kodust, jätkates siiski laste ülalpidamist enda võimaluste piires.
  4. Kostja on perioodil 01.09.2021-09.11.2022 kandnud J.K’i kontole kokku 550 eurot, sh 25.04.2022 riiete ostmiseks 100 eurot, 27.06.2022 reisikulude katteks 150 eurot, 22.07.2022 riiete ostmiseks 150 eurot ja 07.10.2022 koolitarvete ostmiseks 150 eurot. Samuti on kostja maksnud kodulaenu tagasimakseid 01.09.2021-09.11.2022 kokku summas 3323,20 eurot, millest I.Y on hüvitanud 50% summas 1966,95 eurot. Majapidamiskulude ja laste hüvitamise kulude hüvitamise osas on pooled kandnud kulusid ühiselt.
  5. Kostja on seisukohal, et hagejate tavalise elulaadi hindamisel tuleb lähtuda muu hulgas tema vanemate majanduslikust seisukorrast ehk olukorrast, kus laps kasvaks juhul, kui vanemate kooselu oleks jätkunud ühe perekonnana. Hagejate põhjendatud kulutuste hindamisel tuleb lähtuda muu hulgas sellest, milliseid huviringe, kui kalleid riideid, millist 6

(14)toitu jms oleksid vanemad saanud lapsele võimaldada siis, kui laps oleks kasvanud ühises peres. Hagejate ema I.Y töötab YYY kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetajana ja tema keskmine igakuine sissetulek on kostja teadmiste kohaselt ligikaudu 1500 eurot. Kostja töötas 28.08.2022 – 27.10.2022 XXXs psühholoogina ja selle perioodi kohta oli tema keskmine sissetulek 910,17 eurot. Kuna kostjale on määratud töövõimetuse toetus, siis saab kostja keskmiselt 500 eurot kuus hüvitist. Seega on kostja sissetulekud alates novembrist 2022.a keskmiselt 500 eurot kuus.
  1. Hagejate tavalise elulaadi hindamisel tuleb lähtuda hagejatega seotud kulutustest, mida teeks keskmine pere, mille sissetulek on ligikaudu 2000 eurot kuus ja sissetulek ühe pereliikme kohta 400 eurot. Kostja hinnangul ei saa pere, mille keskmine sissetulek on 2000 eurot kuus tavapärased lastega seotud kulutused olla 2560 eurot kuus. Hagiavalduses toodud kulutuste kirjeldus näitab kostja hinnangul selgelt, et hageja seaduslik esindaja soovib elada üle pere majanduslike võimaluste. Kostja leiab, et hagejate seaduslik esindaja soovib katte lastele väljamõistetavast elatisest enda eluaseme, toidu- ja majapidamiskulud ning on oht, et väljamõistetavat elatist ei kasutada laste vajaduste rahuldamiseks.
  2. See, et kostja ei saa maksta

§ 101

tulenevas määras elatist, ei ole tingitud kostja soovimatusest, laiskusest ega kõrvalehoidmisest, vaid tema töövõimetusest. Selletõttu leiab kostja, et käesoleval juhul tuleks vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatist määral, mida kostja on võimeline töövõimetuse tõttu tasuma.

  1. Detsembris 2022.a asus kostja tööle Tallinna QQQsse psühholoogina. Kostja sissetuleku moodustab palk Tallinna QQQs koolipsühholoogi töökohal summas 1412,00 €/kuus ning töövõimetoetus umbes 500,00 €/kuus.
  2. 29.12.2022 sõlmis kostja üürilepingu 4-toalise korteri üürimiseks Mustamäel.
  3. Kostjale kuulub järgmine kinnisvara:  1/4 mõttelises osas xxx. Tallinn (suurusega 1854,00 m2, kinnistu nr xxxxxx, katastrinumber xxxxxx);  1/3 mõttelises osas xxx Tallinn (suurusega 46,50 m2; kinnistu nr yyyyyy, katastrinumber yyyyyy). Kostjal on järgmised varalised kohustused:  eluasemelaen xxx. Tallinn ostmiseks LHV pangas (laenujääk seisuga 06.01.2023 on 39 411.98 €; igakuine makse ca 240 € ning tagasimakse tähtaeg 11.05.2038). Laen on võetud ühiselt I.Y’iga ning laenu tagatiseks on hüpoteek xxx. Tallinn summas 76 693.98 € LHV panga kasuks;  laen eraisikult S.A (isikukood: XXX) 22 000,00€;  igakuine korteri xxx, Tallinn üür 750,00€/kuus ja keskmised kommunaalkulud 200 €/kuus (lisatud arve 2022 a. novembri kommunaalkulude kohta).
  4. Kostja perioodi 01.12.2021 – 31.12.2022 laste ülalpidamiseks tehtud kulude kohta summas 7 617,77 €.
  5. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et tema novembris
  6. a tuvastatud töövõimetus ja ligi aasta hiljem aset leidnud luumurd ja selle komplikatsioonid ei ole omavahel seotud.
  7. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas
  8. aprillil
  9. aastal tehtud kohtumääruse punktis 15 selgitanud, et

§ 100lg 2 esimese lause kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta 7

(14)ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1) ning et üldjuhul saab eeldada, et vanem, kes elab lapsega koos, peab last ülal vahetult.

  1. Väär on Hagejate väide Hagejate kommunaalkulude kohta. Küttepuud on ostnud Kostja (lisad 1-3). Hagejate vastusest ei ole aru saada, kuidas küttekulu on arvestatud, kui sooja tarbivad samades eluruumides kõik hagejad, nende esindaja ja ka kostja, küttepuude ostmist Hagejate esindaja poolt ei ole tõendatud; elektri tarbimise osas ei ole aru saada, kuidas see on arvestatud st milline on Hagejate osa elektritarbimisest võrreldes teiste eluruumi kasutavate isikutega; vee tarbimise osas ei ole aru saada, kuidas see on arvestatud st milline on hagejate osa vee tarbimisest võrreldes teiste eluruumi kasutavate isikutega; Telia kodupaketi osas ei ole aru saada, kuidas on summa 9 eurot välja arvutatud; Prügi osas ei ole samuti aru saada, kuidas see on arvestatud st milline on hagejate osa prügi kuludes võrreldes teiste eluruumi kasutavate isikutega. Transpordikulude osas ei ole aru saada, kuidas on see välja arvutatud, kui hagejad ise märgivad, et enamus kordadest sõidetakse bussiga. Kostja on ostnud igale hagejale uued mobiiltelefonid (mudelid Samsung A52 ja A53), mistõttu on tõendatud kostja osalemine hagejate ülalpidamiskulude kandmises. Ei ole aru saada, kuidas on arvutatud välja kulu 14 eurot. Jääb arusaamatuks, kuidas on välja arvutatud toidu kulu 200 eurot, mis hagejate peale kokku oleks 600 eurot. Kulud hügieenile, riietele ja jalatsitele võivad kokku olla 60 eurot, mitte 90 eurot. Puudub põhjendus, miks Hageja II kulud võistlusspordile peaksid olema suuremad kui Hageja III, sest lapsed käivad reeglina koos võistlustel. Kulude suurust ei ole põhjendatud ega tõendatud. Sisuliselt väidab Hagejate esindaja, et Hagejate kulud perioodil
  2. mai 2022 kuni
  3. detsember 2022 on kokku 19 160 eurot. Hagejate esindaja on väitnud, et tema igakuine sissetulek on aga 1600 eurot ehk samal perioodil sai Hagejate esindaja sissetulekut 12 800 eurot. Sellele summale lisandub Hagejate esindajale igakuiselt makstav peretoetus summas 910 eurot kuus (mille Hagejate esindaja on võtnud õigeks
  4. aprilli
  5. aasta eelistungil) ehk kokku 7280 eurot, kuigi Kostjale teadaolevalt oli
  6. aastal peretoetus väiksem, summas 520 eurot ehk tulu 8 kuu peale oli kokku vaid 4160 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et Hagejate esindaja kulutas Hagejate ülalpidamisele vaidlusalusel perioodil kokku 19 160 eurot, kui ta sai tulu kokku 16 960 eurot. Lisaks sellele Hagejate esindaja pidi üldteadaolevalt tegema samal ajal kulusid enda toidule, riietele, eluasemele, transpordile ja meelelahutusele (Hagejate esindaja on väitnud
  7. märtsi
  8. aasta hagi tagamise taotluses kohtule, et need kulud on suurusjärgus 600-700 eurot kuus). Hagejad ei ole hagiavalduses märgitud kulude kandmist tõendanud, mistõttu mistahes alus hagi rahuldamiseks, kus on esitatud vaid paljasõnalisi väiteid, puudub.
  9. Kostja selgitab, et tal puudub kinnisvara, samuti ei oma maa-, vee- ega õhusõidukeid. Kostja sissetulek töötasu näol perioodil
  10. mai 2022 kuni
  11. mai 2024 on olnud kokku 26 359,70 eurot. Kostja sissetulek samal perioodil töövõimetuse eest makstavate summade näol on olnud 11 263,20 eurot. Seega on Kostja keskmine sissetulek olnud 37 622,90 / 24 = 1567,62 eurot, mitte 2000 eurot, nagu väidab hagejate esindaja. 8

(14)Hagejate esindaja ja Kostja poolt ühiselt tasumisele kuuluv kodulaen on
  1. mai
  2. aasta seisuga summas 35 790,30 eurot, millest ühisvarasse kuuluva Kostja kohustuseks on 17 895,15 eurot. Kostja on vaidlusalusel perioodil laenumakseid tasunud, nii nagu Hagejate esindajagi, kuigi Hagejate esindaja on asunud tegema eluasemelaenu kulude Kostjale hüvitamisel enda kui kaasomaniku kulude osas põhjendamatuid „mahaarvestusi“. Lisaks eelmärgitule on Kostja kohustuseks laen S.Alt summas 30 000 eurot, mille jääk on 23 200 eurot. Vastavalt kokkuleppele laenuandjaga maksab Kostja igakuiselt laenuandjale 400 eurot.
  3. Hagejate esindaja ei ole tõendanud, et tema kontol oleva raha näol ei ole tegemist jagamata ühisvaraga. Seega oli ja on poolte jagamata ühisvara Kostja osaga, mis on käesoleval ajal Hagejate esindaja valduses, igati tagatud laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
  4. Väär on ka Hagejate esindaja väide, et laste vanemad ei ela koos. Vastab tõele, et laste vanemate abielusuhted on pöördumatult lõppenud, kuid laste vanemad elavad mõlemad Tallinnas aadressil xxx ning Kostja osaleb laste ülalpidamises vähemalt samavõrd kui selles osaleb Hagejate esindaja mh ostes perele süüa, mida söövad ka Hagejad. Hagejate esindaja on seda, et pooled elavad koos, mh kinnitanud
  5. aprillil
  6. aastal toimunud eelistungil. Seega kokkuvõttes on Hagejate hagi ilmselgelt perspektiivitu ja esitatud Hagejate esindaja poolt üksnes kättemaksuks seoses abielusuhete purunemisega.
  7. Hagejate pangakontodel on juba praegu rahalisi vahendeid, mis kinnitab, et nad ei vaja ülalpidamist.
  8. Kostja on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud järgnevalt: Kuluartikkel Eluasemega seotud kulud Pangalaen Küte (halupuud)* 20 RM X 85 eur *küttepuude arvutused on tehtud Hagejate esindaja poolt kohtule esitatud küttepuu hindade alusel kahe kütteperioodi kohta (2 kütteperioodi = 20 RM puid). Kostja märgib, et kütmiseks ei saa kasutada märgi halupuid. Kodukindlustus Korstnapühkija teenus Maamaks Pesumasin Electrolux Korteri üürimisega seotud kulu aadressil xxx, Tallinn* Korteri üürimisega seotud kulu aadressil xxx, Tallinn* *Kostja otsis korterit üürides lahendust tekkinud olukorrale, et lastel oleks võimalus olla koos ja suhelda mõlema vanemaga Tervishoiuga seotud kulud Tervishoid (J.K raviarved+apteegist ostetud rohud) Valguslamp Ninatilgad jm Sidekulud Telia kodupaketi arvete 50% tasumine Summa eurodes 4 023,55 1700 117,54 75 144.77 110 3 659,96 6 251.86 288,99 9
(14)Laste telefonide lisavarustus Transpordiga seotud kulud (võta auto kasutuseelise hagist) Uus aku autole VW Sharan* Talverehvid koos vahetusega* Suverehvid koos vahetusega* Kütus Kokku: *Ostetud enne 05.2022. a. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks: Arvutiprogrammid MS Office J.K koolitarbed Söögiga seotud kulud Selver Maxima Rimi Riided ja jalanõud R.F vahetusjalanõud Rademarist spordiriided R.Fle Parka R.Fle talvesaapad R.Fle matkasaapad J.K riided 2022 Trennidega seotud kulud Kiivrid Suusasaabaste kattesaapad Suusasaapad R.Fle Spordikott R.Fle Spordisokid (3 paari) R.Fle jalgrattamaksumusest 50%? 100.00 366.45 342.00 799.27 1 607,72 165,98 150 150 Vaba aeg ja meelelahustus Tasakaalulint koos kinnitusega Magamiskotid (3tk) Ringreis Ida-Virumaal 2022 suvel Jalgrattavarustus lastele Korvpallid Rulluisud Rulluiskude rattalaagrid 237.32 J.K Soome reis 2022 suvel J.K Soome reis 2023 suvel 150 507.85 Kostja panus ühisesse eluasemesse enne Hagejate esindajaga abiellumist Kostja poolne kodulaenu ennetähtaegne tasumine Kostja ja Hagejate 27 024,73 10
(14)esindaja ühise eluaseme (xxx) eest xxx korteri kapitaalremondi finantseerimine, summa on arvestuslik 12 771 Kinnistu (xxx) mõttelise osa ja korteriomandi (xxx) vahetustehingu 39 911 sõlmimisel makstud summa Ühisele eluaseme ostuks võetud pangalaenu tasumine. Summa täpsustamine võtab aega, kuna laenuandjaks olnud Sampo Pank on tegevuse lõpetanud ning Kostjal puudub võimalus teha enda pangakontolt väljavõtet Sampo pangale tehtud maksetest KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 39. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hagejate seaduslik esindaja ja kostja on hagejate vanemad;  kostja lahkus
  2. a septembris hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisest kodust;  kostja viibis igapäevaselt perioodil mai-september 2022 vanemate kaasomandis olevas eluasemes;  alates
  3. a aprill elavad pooled alaliselt ühises eluasemes.
  4. Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise ja elatise seadusjärgses miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  5. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hagejate kulud on osaliselt ülemäärased, põhjendamatud ning tõendamata; (ii) on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud vahetult; (iii) tagasiulatuv nõue on majanduslikult koormav; (iv) hagejate seadusliku esindaja majanduslik olukord ei võimalda kanda hagejate kulusid hagis toodud ulatuses. 11

(14)43. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

Elatise nõude esitamise eeldus on sätestatud

§ 100

lg 2, s.o alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et

§ 100

lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.1). Elatisenõude rahuldamise eelduseks on praegusel juhul vaja tuvastada, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enamvähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest (RKTKo 12.05.2021, nr 2-18-6491, p 13.2). Viidatud lahendi p-s 13.3 on Riigikohus leidnud, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele

§ 100lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist.

  1. Käesoleval juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et mõlemad vanemad osalevad hagejate ülalpidamises ja võtavad osa nende kasvatamisest. Hagejad ei ole ka põhistanud ega esile toonud, et kostja nende kasvatamises ei osale. Vanemad elavad koos lastega ühises eluasemes, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et hagejatel on kaks hooldusõiguslikku vanemat, kuid neid kasvatab vaid nende seaduslik esindaja. Hagejad on väitnud, et kostja antav panus laste ülalpidamisse pole piisav, ja seda vaatamata ühise eluaseme jagamisele, mistõttu tuleb hagejate emal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Elatisnõude rahuldamiseks tuleb analüüsida, kas hagejate väide peab paika.
  2. Kostja on esitanud tõendeid, kust nähtub, et kostja on: 12

(14)a. tasunud hageja I riiete, koolikohustusega seotud ja reisimisega seotud kulusid, samuti tema tervishoiuga ja taskurahaga seotud kulusid (dtl 55; 328-329; 667-668; 761-762; 766-767; 787); b. tasunud pere eluasemega seotud kulusid (dtl 56-57; 325-326; 333; 337; 339; 341; 832; 834-845; 851-853; 1101); c. tasunud hageja III kulusid (dtl 331; 769 koolikulud; 1044); d. tasunud hageja II kulusid (dtl 335, 414); e. ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud tarvikuid (dtl 406, 408, 410-412; 416, 418-420; 792); f. teinud kulutusi sidele ja telekomile ja tehnikale (dtl 758; 770); g. teinud kulutusi transpordile (dtl 773-778); Hagejate seaduslik esindaja on seevastu kandnud kulusid: a. Hagejate II ja III võistlusspordile (dtl 310-312; 459-461); b. Pere eluasemega seotud kulusid (dtl 313-314; 315-316; 471-474; 859-863; 866868) c. Sidele ja telekomile (dtl 475-476; 864-865) d. Pesumasinale (dtl 480); e. Pere sõidukiga seotud kulusid (dtl 315) f. Hagejale I (dtl 462-465; 899; 902-905); g. Hagejale II (dtl 469-470; 906-911); h. Hagejale III (dtl 912-917); i. ostnud hagejatele riideid ja jalanõusid ning vaba aja veetmisega seotud tarvikuid (dtl 477-478). Mõlemad vanemad on teinud ostusid toidupoodides ja kandnud lastega seotud toidu- ja majapidamiskulusid. 46. Ülalviidatud kohtupraktikas on viidatud, et vanemate panus laste ülalpidamisse peaks olema enam-vähem võrdne, st tegemist on hinnangulise kriteeriumiga. Kohus, hinnanud eelviidatud tõendeid ja asjaolu, et kostja sisuliselt kogu nõudeperioodi kestel jaganud hagejatega ühist elukohta (sh ka ajal, mil ta kasutas üürikorterit) ja võtnud osa nende kasvatamisest, leiab, et käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et hagejate igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt ning ei ole võimalik üheselt tuvastada, et hagejate vahetu ülalpidamise põhiraskus on üksnes hagejate seaduslikul esindajal. Olukorras, kus vanemad jagavad lastega ühist eluaset, on tavapäraselt ka vanemate vahelised rahalised suhted tihedalt läbipõimunud (eriti osas, mis puudutab laste ülalpidamist), mistõttu ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi, et kostja oleks hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud. Kuniks selline elukorraldus jätkub, ei näe kohus elatisenõudel perspektiivi, kuivõrd

-st tuleneva elatise regulatsiooni mõtteks ei ole ühise leibkonnana elava pere ülalpidamisküsimuste reguleerimine. Seega ei ole võimalik hagejate hagi rahuldada. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

  1. Kuivõrd elatisnõude esmase eelduse olemasolu on tõendamata, ei analüüsi kohus sisuliselt teisi poolte väiteid. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 13

(14)sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  1. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.
  2. a otsusega nr 2-
  3. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.