Obsah (6)

§ 187§ 430§ 168§ 150§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 20.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 13.08.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 02.09.2025 hagiavalduse. Kohus võttis hagi 04.09.2025 menetlusse. Kohtule esitati 08.09.2025 hageja esindaja ja kostja allkirjastatud kompromissileping. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 08.09.2025 kohtule esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt on kompromiss-summas (300 eurot) arvestatud 55 eurot leppetrahvi katteks, 82,5 eurot riigilõivu katteks ning 162,5 eurot esindajakulu katteks. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude hüvitamises kostja poolt. Kohus jätab menetluskulud, mille osas on sõlmitud kompromiss, kostja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd pooled on kokku leppinud menetluskulude hüvitamises, puudub alus määrata menetluskulude suurus kindlaks kohtu poolt. Kohus jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 4.

§ 150

lg lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist kolmanda isiku arveldusarvele. Kohus rahuldab taotluse ja määrab riigilõivu 17,50 eurot hagejale tagastamise. 5. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 3