, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 645 € (kuussada nelikümmend viis eurot); - advokaadi õigusabikulud summas 288 € ( kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot); - joobe tuvastamise kulud summas 169 € (ükssada kuuskümmend üheksa eurot).
lg 3 alusel menetluskulud summas 1102 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kahetiest) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub esimeses kuus tasumisele 101 eurot, järgmisel 11-l kuul 91 eurot kuus. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „I.T , 1-15-9297, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend: CD-plaat kõnesalvestusega , mis asub kriminaaltoimikus, jätta kriminaaltoimiku juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist
lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult 2 1-15-9297 teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (
). SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU I.T süüdistatakse selles, et tema 11.07.2015 kella 10.20 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Madala tänaval mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (joobeseisund alkoholi (alkoholi veres 1.44 mg/g) ja narkootikumi (fentanüül) tarvitamise koostoimest), põhjustades ohtlikke olukordi ning liiklusõnnetuse. I.T rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 2 / juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima/ nõudeid. I.T pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks vangistuse 1 (üks) aasta. Vastavalt KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 asendada mõistetud 1 (üks) aasta vangistust üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend ) tundi ja määrata selle töö ära tegemise ajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Määrata I.T üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustada I.T täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. mitte tarvitama alkoholi; mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osalema sotsiaalprogrammis;alluma alkoholi ja narkootikumide ravileminema hiljemalt 1 (üks) kuu peale kohtuotsuse jõustumist ravile. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. I.T nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava I.T selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised 3 1-15-9297 jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav I.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb I.T temale esitatud süüdistustes KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab I.T süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude ajatamist millega ka prokurör nõustus. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Arvestades menetluskulude suurust ei ole võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.
lg 3 alusel menetluskulud summas 1102 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kahetiest) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub esimeses kuus tasumisele 101 eurot, järgmisel 11-l kuul 91 eurot kuus. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „I.T , 1-15-9297, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.