1-14-5901 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2018. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–14-5901 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele C.J-ile Harju Maakohtu 30.10.2014.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päev a vangistust.

1. C.J-i karistusaja algust lugeda alates 19.11.
2. a.
3. KrMS § 180 alusel mõista C.J-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 90 € (üheksak ümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse C.J-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada C.J-ile , prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale või b esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 30.10.
4. a kohtuotsusega tunnistati C.J süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 5, § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistati teda vangistusega 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Harju Maakohtu 14.02.2018 . a kohtumäärusega vabastati C.J tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 27.01.2020. a ning määrati ta selleks tähtajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla ning kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2, 4 alusel määrati C.J-ile lisakohustusteks – pöörduda vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Kohtumäärus jõustus 02.03.2018. a. Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 12.10.2018. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande C.J-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna k riminaalhooldusalune C.J ei täida talle Harju Maakohtu 14.02.2018. a kohtumäärusega määratud

§ 75

lg 1 p 2 kontrollnõuet - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerima ning ei täida lisakohustust - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Alates 27.09.

1. a ei ilmu ta kriminaalhooldusosakonda registreerima ja oma telefonile ta ei vasta. 04.10.
2. a telefonivestlusest kriminaalhooldusaluse õe V Rga selgus, et kriminaalhooldusalune oli öelnud, et ei läinud registreerima. V R sõnul kriminaalhooldusalune tarvitab igapäevaselt alkoholi ja ilmub koju aadressile xxx alles hilja õhtul. 12.10.2018.a helistas ametnikule uuesti V R, kelle sõnul C.J oli ilmunud 12.10.2018 kella 03.00 ajal koju olles purjus ja oli märatsenud, võõrad mehed olid kaasas. 2 Kriminaalhooldusalune ei täida

§ 75lg 2 p 4 kohustust - C.J võttis ennast Töötukassas arvele 06.03.2018.

a ja väitis, et on Töötukassas arvel kuni 19.09.

1. a. Kriminaalhooldusametnik helistas Töötukassa konsultandile, kelle sõnul võeti hooldusalune Töötukassas arvelt maha juba 16.05.
2. a, sest ta ei ilmunud kohale ega vastanud konsultandi kõnele. 12.10.
3. a telefonivestlusest PPA Teabebüroo vanemkorrakaitseametnikuga sai ametnik infot, et politsei oli saanud 05.09.
4. a väljakutse, kus helistajaks oli laps, et xxx pargis on peretüli ja C.J peksab oma elukaaslast. Politsei kohale jõudes oli elukaaslane tunnistanud, et nad mõlemad koos C.J-iga olid tarvitanud alkoholi ja C.J tarvitas naise suhtes vägivalda. C.J oli selleks ajaks pargist lahkunud ja a lkoholi tarvitamist mõõta ei saanud. Politsei teatel on 03.10.
5. a tehtud C.J-ile väärteootsus, mille kohaselt tarvitas kriminaalhooldusalune septembris
6. a THC-d. Otsus jõustumata. 24.08.
7. a on C.J-ile kriminaalhooldusosakonnas tehtud kirjalik hoiatus alkoholi tarvitamise tõttu. Vastavalt eeltoodule, et kriminaalhooldusalune ei ilmu kriminaalhooldusosakonda registreerima, tarvitab alkoholi ja narkootikume ning tema suhtes on tehtud politseile väljakutse peretüli kohta, on kriminaalhooldusametnikul alust arvata, et kriminaalhooldusalune hoiab kriminaalhooldusest kõrvale ning on ohtlik kaaskodanikele. Kuna kriminaalhooldusalune ei ole vanglast vabanedes täitnud talle kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse kohustusi, teeb ametnik ettepaneku pöörata C.J-ile mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele C.J-ile Harju Maakohtu 30.10.
8. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus, kuna kriminaalhooldusalune rikkus talle kohtumäärusega pandud k äitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusalune teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus karistuse täitmisele pööramisega. Vanglast vabanedes tahtis ta normaalselt elada ja ta kodeerus alkoholi tarvitamise vastu. Talle tehti magneesiumiga süst, kuid toimus tagasilöök. Ta pidi uuesti arsti poole pöörduma, kuid selleks oli vaja 120 €, mida tal ei olnud. Ta tarvitas katseajal ka kanepit. Taotles võimaldada tal nüüd jällegi psühhiaatri ja Töötukassa poole pöörduda, püüab edaspidi kõiki nõudmisi täita. Ta saab aru, et tema probleemide põhjus on alkohol. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata täitmisele C.J-ile mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistust. Isik kinnitab, et pani rikkumisi toime ning lubab end parandada.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus C.J-ile Harju Maakohtu 30.10.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 14.02.2018. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune C.J ei täitnud talle Harju Maakohtu 14.02.2018. a kohtumäärusega määratud

§ 75

lg 1 p 2 kontrollnõuet - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerima , ei täi tnud lisakohustust - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist ning tarvitas katseajal korduvalt alkoholi. Alates 27.09.2018. a ei ilmunud C.J kriminaalhooldusosakonda registreerima ega vastanud oma telefonile ning isiku õe sõnul tarvitas kriminaalhooldusalune igapäevaselt alkoholi. Kriminaal hooldusalune ei täitnud

§ 75lg 2 p 4 sätestatud kohustust - C.J võttis ennast Töötukassas arvele 06.03.2018.

a ja väitis, et on Töötukassas arvel kuni 19.09.

1. a , kuid Töötukassast teatati, et hooldusalun e võeti Töötukassast arvelt maha juba 16.05.
2. a, sest ta ei ilmunud kohale ega vastanud konsultandi kõnele. Lisaks teatas politseiametnik, et 05.09.
3. a oli välja kutse, kus helistajaks oli laps ning xxx pargis oli peretüli , kus C.J peksis oma elukaaslast. Politsei on 03.10.
4. a teinud C.J-ile väärteootsuse, mille kohaselt tarvitas kriminaalhooldusalune septembris
5. a THC-d. Juba 24.08.
6. a tehti C.J-ile kriminaalhooldusosakonnas kirjalik hoiatus alkoholi tarvitamise tõttu. Vastavalt eeltoodule, et kriminaalhooldusalune ei ilmu kriminaalhooldusosakonda registreerima, tarvitab alkoholi ja narkootikume ning tema suhtes on tehtud politseile väljakutse peretüli kohta, on kriminaalhooldusametnikul alust arvata, et kriminaalhooldusalune hoiab kriminaalhooldusest kõrvale ning on ohtlik kaaskodanikele. Kuna kriminaalhooldusalune ei ole vanglast vabanedes täitnud talle kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse kohustusi, teeb ametnik ettepaneku pöörata C.J-ile mõistetud karistus täitmisele. C.J teatas kohtuistungil, et ta ei ole nõus tema poolt ärakandmata karistust kandma, kuid tunnitas kriminaalhooldusametniku poolt talle etteheidetavaid rikkumisi ning taotles võimaldada tal jälle kriminaalhoolduse nõudeid vabaduses edasi täita. Ta tahtis jällegi pöörduda psühhiaatri poole ja Töötukassasse. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet selles kriminaalasjas peale C.J-i vanglast vabanemisest, kuid kohtuistungil leidis kinnitust, et C.J rikkus vanglast vabanemisel mitmeid talle määratud käitumiskontrolli nõudeid – ei ilmunud kokkulepitud aegadel registreerimistele, tarvitas alkoholi ja narkootilisi või psühhotroopseid aineid, ei töötanud ametlikult ega olnud ka Töötukassas arvel. Isiku sellisest käitumisest saab kohus teha vaid järelduse, et vaatamata üle 4 aasta vangistuses viibimist, ei ole C.J muutnud oma käitumisviise ega harjumisi ning ei arvesta endiselt käitumiskontrolli nõuetega. Kui isik on vabastatud kriminaalhooldusele tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, peab ta eriti tähelepanulikult jälgima kriminaalhoolduse nõuete korrektset täitmist. Kuna alkoholi kuritarvitamine on C.J-i puhul probleemide alus, siis oleks kriminaalhooldusaluse jaoks olnud esmatähtis sõltuvusravi edukas läbimine. Kahjuks aga C.J jättis ravi pooleli, kuna väidetavalt ei leidnud ta enam 120 €, et raviga edasi minna. Küll aga jätkus C.J-i piisavalt raha igapäevaselt alkoholi ostmiseks. Kohtu hinnangul on C.J rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kohustusi tahtlikult. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas C.J-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kriminaalhooldusaluse ei saanud aru kohtu vastutulekust teda tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastades. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse C.J-i rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Kohus vabastas isiku 4 14.02.
7. a kohtumäärusega karistuse kandmiselt just eesmärgil, et anda isikule ikkagi võimalus karistust vabaduses edasi kanda, kuid C.J ei ole osanud seda hinnata. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on C.J-i suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb C.J-ile Harju Maakohtu 30.10.
8. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 1 aasta 10 kuud ja 25 päeva vangistust -

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5