lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.juuni 2018.a otsus lühimenetluses Süüdistatav H.U , isikukood: XXX; elukoht: XXX (viibib vahi all); kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: vene keel; töökoht: XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust Kahtlustatavana kinnipidamine alates 24.06.2018.a. Süüdistatava H.U kaitsja Leelo Viil Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava H.U kaitsja Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks H.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 90 (üheksakümmend) eurot, sh käibemaks 15 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: 1 1-18-5205 NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 5 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. H.U on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et olles karistatud Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega
järgi juhtis tahtlikult ning korduvalt 24.06.2018 kell 04.35 Harjumaal Tallinnas XXX juures mootorsõidukit BMW 525I reg.nr. XXXXXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,10 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas H.U süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2, § 73 lg 4 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 24.06.
2 1-18-5205 3.1 Apellant asub seisukohale, et süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus.
puhul tuleb arvestada, mitmel korral ja millistel asjaoludel on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis toime pandud, samuti on oluline, kuivõrd ohtlik teistele liiklejatele oli juhi sõiduviis. Käesoleval juhul on VL süüdi tunnistatud üksnes ühes kuriteoepisoodis. Süüdistatav peeti kinni joobes, mis ületab seda piirmäära, millest alates on tegemist kriminaalkorras karistatava mootorsõiduki joobes juhtimisega, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 1,10 mg/l. Samas kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja KS (S) ütluste kohaselt oli juhi suust tunda alkoholilõhna ja juhi silmad olid punased, muid joobele viitavaid tunnuseis tunnistaja esile ei toonud. Tõenditest nähtuvalt ei ole H.U põhjustanud liikluses ohtlikke olukordi ning tuli toime sõiduki juhtimisega. Leian, et neid asjaolusid tuleks arvestada tema süü suuruse hindamisel. 3.2 H.U käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud, süüdistatav on kahetsust ka sõnaliselt väljendanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Maakohus märkis õigesti, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 3.3 Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale mõistetud karistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Kohtu arvates liitkaristuseks mõisteti H.U 'le üle kaheaastane vangistus, mis välistab üldkasuliku töö tegemise võimaluse. Maakohus märkis, et
lg-s 4 on sätestatud võimalus asendada vangistus üldkasuliku tööga
§- s 69 sätestatud korras, kuid tähtajalist vangistust saab asendada üldkasuliku tööga vaid tingimusel, et selle määr ei ületa kahte aastat. Kuna Harju Maakohus on 27.09.2017.a otsusega karistanud süü distatavat juba vangistusega 2 aastat (tlk 24-26), millele lisandub käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus, siis vangistuse asendamise ÜKT -ga välistab juba mõistetava karistuse määr. 3.4
lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku § -s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on 24.07.2009.a
muudatustega üldkasuliku töö senise kohaldamisaluse – kuni kaheaastase vangistuse asendamine – kõrvale loodud täiesti iseseisev võimalus asendada üldkasuliku tööga vangistust, mis pööratakse täitmisele katseaja ebaõnnestumise tõttu. Taolise seadusemuudatuse eesmärk on suunata kohut kaaluma üldkasuliku töö kohaldamist alati, kui süüdlast ähvardab reaalne vangistus. Kuna § -de 73-74 kohaselt täitmisele pööratava vangistuse asendamine kujutab endast käesoleva paragrahvi lg 1 kohaselt täiesti iseseisvat üldkasuliku töö kohaldamise alternatiivi, siis on sel juhul täiesti tähtsusetu täitmisele pööratava vangistuse määr. Viimane võib seega ületada ka lõike 1 esimeses kohaldamisalternatiivis ette nähtud kaheaastast vangistust. Pole oluline, kas vangistus pööratakse täitmisele katseajal uue kuriteo toimepanemise tõttu (§ 73 lg -d 4-5, § 74 lg-d 5-6) või käitumiskontrolli eiramise tagajärjel (§ 74 lg 4).(§ 69 komm 2.2.4). 3.5 Kaitsja leiab, et üksnes H.U varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet süüdistatava 3 1-18-5205 suhtes. Süüdistatav oskab ja soovib tööd teha, ta on töötab ametlikult XXX OÜ-s. Oluline on süüdistatava poolt alkoholisõltuvuse tunnistamine, tema soov minna alkoholismivastasele ravile ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. Süüdistatav kasvatab kahte last. H.U isikuandmeid ning süüteo asjaolusid arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust.
kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. 3.6 H.U on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning ta on olnud suuteline alates 27.09.2017.a, s.o ligi pool katseajast käituma seaduskuulekalt. Tuleb rõhutada, et vangistuse asendamise korral üldkasuliku tööga kinnipeetav ei vabane karistusest, vaid kannab selle lõpuni kergematel tingimustel ja olles järelevalve all. Kohaldades H.U suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse kandmise korral vanglatingimustes. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Tuleb silmas pidada, et vangistus on kõige raskem karistusliik ja ka kõige kahjulikum karistus, mis avaldub muuhulgas süüdlase kohanemises passiivse vanglaelu stiiliga. Võib eeldada, et mida pikem on H.U vangistusaeg, seda problemaatilisemaks võib osutuda tema resotsialiseerumine pärast karistuse ärakandmist. Käesoleval juhul ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et H.U suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistus ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
lg 2 sanktsioon näeb ette kuni neljaaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat vangistust. Maakohus on H.U-d karistanud 1 aastase 6 4 1-18-5205 kuulise vangistusega, mida vähendatud 1/3 võrra. Lisaks on apellant jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha lahendis nr 3-1-1-58-13 p 10, mille kohaselt samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega arvestades H.U jätkuvalt lugupidamatu t suhtumist õiguskorda on talle maakohtu poolt mõistetud karistus , mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, enam kui kohane. 5.1 Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põh jendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist , süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 5.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellantidega, et H.U-le mõistetud karistus ületaks tema süü suurust.
Lisaks on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.
puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on oluline vahe, kui suures konkreetses alkoholijoobes mootorsõidukit juhiti. Käesoleval juhul on tuvastatud, et H.U juhis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena vähem´alt 1,10 mg/l, (2,20‰), seega
Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6. Apellandi apellatsioonis taotletu vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole õiguslikult asjakohane, kuna selleks puudub seaduslik alus.
lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kuna apellant ei ole süüdistatava nõusolekut välja selgitatud, siis puuduvad nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused. 6.1 Kuigi käesoleval juhul puuduvad vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga formaalsed eeldused, jätab apellant tähelepanuta, et üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb arvestada ka materiaalseid eeldusi. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). On ilmselge, et H.U suhtes ei esineks eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut (korduvalt 5 1-18-5205 karistatud, s.h samalaadse kuriteo eest), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Seejuures ükski eelnevatest põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest (vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja karistusest tingimisi vabastamine) ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt , siis puuduksid käesolevas asjas ka materiaalsed eeldused
MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on H.U-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. H.U kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal materjalidega tutvumiseks, kohtuotsuse analüüsiks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 1,5 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot. Kolleegi um peab põhjendatud summaks 75 euro t, millele lisandub käibemaks 15 eurot ning Vanalinna Advokaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 90 eurot. Antud summa tuleb H.U-lt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud. 8. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.