Lõplikuks karistuseks mõista X.O-le 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.09.2017.a otsusega 1-17-8021 mõistetud ärakandmata karistuse – 2 aastat vangistust – võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 4 1 alusel valida X.O suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta X.O vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 24.06.2018.a. X.O-le kuuluv sõidu auto BMW 525I, reg.nr. XXX XXX (asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada
Menetluskulud X.O-lt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 375 eurot
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 31,25 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e -toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Süüdistus X.O , olles karistatud Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega KarS § 424 järgi juhtis tahtlikult ning korduvalt 24.06.2018 kell 04.35 xxxx juures mootorsõidukit BMW 525I reg.nr. XXX XXX olles joobeseisundis (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus vähemalt 1,10 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega süüdistatav pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi. Kohtuistungil süüdistatav X.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. X.O nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. X.O-le KarS § 424 järgi inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist ning teise tunnusena mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Sama paragrahvi l õige kaks näeb ette vastutuse isikule, kes paneb sama teo toime korduvalt. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav juhtis 24.06.2018 kell 04.35 xxxx juures mootorsõidukit BMW 525I, reg.nr. XXX XXX. X.O tunnistas ennast süüdi nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. X.O kohtueelses menetluses 24.06.2018.a ei soovinud ütlusi anda, selgitas vaid, et on süüdi selles, et juhtis mootorsõidukit BMW 525I (reg.nr XXX XXX ) olles joobeseisundis (tlk 19). X.O selgitus sõiduki joobes juhtimise kohta haakub ka kohtueelses menetluses ülekuulatud tunnistaja Kristjan Saki (Sakk) ütlustega, kelle sõnade kohaselt olles teenistuses 24.06.2018.a kell 04.35 xxxx , peatas ta kontrolliks mootorsõiduki BMW 525I (reg.nr XXX XXX), mis liikus Pelguranna tn suunas. Mootorsõidukit juhtis X.O , kelle dokumentide kontrollimisel tundis ta juhi suust alkoholilõhna ja juhi silmad olid punased. X.O ja tunnistaja Kristjan Saki ütlused on kooskõlas ka kahtlustatava kinnipidamise protokolliga, milles kohaselt peeti X.O kinni 24.06.2018.a kella 04.35 ajal xxxx juures (tlk 5-6). Seega leiab kohus, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et X.O oli 24.06.2018 kell 04.35 xxxx juures mootorsõiduki BMW 525I, reg.nr. XXX XXX, roolis ning juhtis seda. X.O-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 38 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuhti kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist ja alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt mõõtis Politsei- ja Piirivalveameti vanempiirivalvur Igor Juhkov 24.06.2018.a kell 04.45-04.51 X.O väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF - 0036, (taatlustunnistus TTRC-1800026), mille lõplik lugem oli 1,20 mg/l, laiendmääramatus +/ -0,10 mg/l, seega lõpptulemus 1,10 mg /l (tlk 9-10). Seega leiab kohus, et alkoholijoove on X.O-l tuvastatud kooskõlas KorS § 38 lg 1. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et alkoholi hulk X.O poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 2 p -s 1 ja LS § 69 lg 3 sätestatud määradele auto juhtimisel. Alkoholi tarbimist kinnitas ka süüdistatav ise, öeldes, et juhtis mootorsõidukit BMW 525I (reg.nr XXX XXX), olles joobeseisundis. Lisaks määratletakse KorS § 36 lg 1 kohaselt joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eeltoodu on tõendamist leidnud joobeseisundi viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, millest nähtub, et X.O-l on joobele viitavate tunnustena fikseeritud silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kõne aeglane, esineb häireid aja-, isiku ja kohatajus, kerged koordinatsioonihäired, unisus, alkoholilõhn suust (tlk 7 pöördel). Seega on kohtu hinnangul antud kriminaalasjas esitatud tõendid selle kohta, et X.O juhtis temale esitatud süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit joobes ning tema käitumises on tuvastatud sellised välised muutused - kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, milliste pinnalt oli võimalik järeldada, et isik ei olnud ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega, s.t käesolevas kriminaalasjas on esitatud tõendid selle kohta, et X.O tervislik seisund 24.06.2018.a kella 04.35 ajal vastas KorS § 36 lg 1 sätestatud joobeseisundi tunnustele. Karistusregistri väljavõte ja kohtuotsus tõendavad, et X.O-l on kehtiv kriminaalkaristus samalaadse teo toimepanemise eest. 31.03.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistati süüdistatavat KarS § 424 järgi vangistusega 6 kuud, mis asendati KarS § 69 lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga (tlk 20-23). Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud lisaks sõiduki juhtimise faktile ka süüdistataval esinenud joobeseisund ning eelnev karistatus, mis on KarS § 424 lg 2 objektiivse koosseisu tunnusteks. X.O-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on X.O käitumises tuvastatud kavatsetus, sest juhtides sõidukit, teadis X.O , et juhib sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatav kinnitas, et ta oli sõiduki roolis joobes (tlk 19). Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – alkoholijoobest – ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et X.O pani kuriteo toime kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud X.O poolt KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine . Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning X.O tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 2 järgi. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest, kui see on toime pandud korduvalt näeb seadusandja karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. Antud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas taunitav käitumine. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, tegevuseks, milleks tal õigus puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et ta on tarvitanud alkoholi ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. X.O näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus X.O kahetsust. Kohtu hinnangul on X.O näol on tegemist isikuga, kes ei ole eelnevast karistusest teinud enda jaoks järeldusi. Süüdistatavat on Harju Maakohtu 27.09.2017.a otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud vangistusega 2 aastat, mis jäeti tingimuslikult KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseaja jooksul, seega on X.O antud kuriteo 24.06.2018.a toime pannud katseajal. Isiku karistusest tingimisi vabastamisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. X.O käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et X.O ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Senine karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et X.O pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal ja vaid 9 kuud peale eelmise, Harju Maakohtu 27.09.2017, kohtuotsuse kuulutamist (tlk 24). Seega uue kuriteo toimepanemine niivõrd lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse mõistmist, kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav X.O on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et X.O ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Samuti ei saa kohus jätta märkimata asjaolu, et X.O-l puudub üldse õigus sõidukit juhtida (tlk 16). Seega peab mõistetav karistus suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Arvestades eelnevat, leiab kohus, et X.O suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes talle vangistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus 1 aastat ja 6 kuud vastab kohtu arvates nii X.O süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb
Seega ärakandmisele kuulub 1 aasta vangistust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav talle inkrimineeritava süüteo toime ajal, mil talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli täielikult ära kandmata ja karistus oli KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäetud kohaldamata. Seejuures oli karistuse täitmisele pööramata jätmise ainsaks eeltingimuseks see, et süüdistatav ei pane temale määratud 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud korras. KarS § 424 lg 4 p 1 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo korral ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Mis puudutab KarS § 73 lg-s 4 sätestatud võimalust asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras, märgib kohus, et tähtajalist vangistust saab asendada üldkasuliku tööga vaid tingimusel, et selle määr ei ületa kahte aastat. Kuna Harju Maakohus on 27.09.2017.a otsusega karistanud süüdistatavat juba vangistusega 2 aastat (tlk 24-26), millele lisandub käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus, siis vangistuse asendamise ÜKT -ga välistab juba mõistetava karistuse määr. Seega on kohus seisukohal, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kuivõrd X.O on käesoleval juhul temale inkrimineeritava süüteo toime pannud katseajal ning katseaja lõpp saabub alles 26.09.2019.a, kuulub kohaldamisele KarS § 73 lg 4, mis näeb ette, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Arvestades KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 sätteid, tuleb X.O-le mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 4 1 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi X.O toimetati kohtusse
kohaselt ning kohus teeb lahendi
lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks
lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. X.O näol on tegemist isikuga, kes pani käesolevalt temale inkrimineeritava süüteo toime katseajal. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistusse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära vahetult süüteo toimepanemise järelt kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud X.O suhtes kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega tuleb X.O võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 24.06.2018.a. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava X.O menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et X.O-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole X.O esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. X.O on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Seega on X.O-l käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet X.O resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus X.O-lt välja
lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 375 eurot.
lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine X.O-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 31,25 eurot. Asitõend Asitõendiks tunnistatud X.O-le kuuluv sõiduauto BMW 525I, reg.nr. XXX XXX, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, tuleb tagastada
Kohus juhindub
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.