lg 2 p 9 järgi lühimenetluses D.S Isikukood: XXX; asukoht: Tallinna Vangla; elukoht vabaduses: xxx; emakeel: vene keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; töökoht: ei tööta; D.S peeti kahtlustatavana kinni 14.06.2019.a ning vahistati Harju Maakohtu 15.06.2019.a määruse alusel kaheks kuuks. Harju Maakohtu 01.08.2019.a määrusega pikendati vahi all pidamise tähtaega kuni 14.09.2019.a Harju Maakohtu 30.08.2019.a määrusega jäeti tõkend vahistamine muutmata. Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja Kehtivaid kriminaalkaristusi 5, viimati karistatud Harju Maakohtu 10.06.2019 otsusega asjas 1-19-1731
lg 2 p 2, 3;
lg 2 p 9;
MS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada D.S
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendada D.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
juuni 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1731 mõistetud
juunist
KOHTU PÕHJENDUSED I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.1 14.06.2019.a episood Subjektiivne koosseis D.S andis 15.06.2019.a kahtlustatavana ütluseid (tl 9-10), mille kohaselt käis ta 14.06.2019.a päevasel ajal Tallinnas, X asuvas kaupluses X. Kuna tal raha ei olnud, otsustas ta võtta müügisaalist kaks pusa ja peitis need jope alla olnud õlakotti. Peale kaupluse müügisaalist väljudes peeti ta kinni turvatöötaja poolt. D.S kahetseb toime pandud tegu. 17.10.2019.a kohtuistungil märkis süüdistatav, et varguste motiiviks oli narkootikumide jaoks raha hankimine. Seega oli D.S ’il teoplaan, mis seisnes selles, et ta tahtis 14.06.2019. a kell 14.58 Tallinnas, X keskuses asuvast X kauplusest varastada riideesemeid. D.S ’i sellise teguviisi eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine omastamise eesmärgil. Eeltoodust nähtub, et D.S pani varguse katse episoodi toime kavatsetusega
lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Objektiivne koosseis
näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
Tunnistaja J. K. (K.) ütlustest (tl 3) nähtub, et ta töötas 14.06.2019.a xxx asuvas X kaubanduskeskuses turvatöötajana. Kell 12.42 sai ta kaupluse X teenindaja käest teavituse, et nende kaupluses on kummaliselt käituv meesterahvas. Kell 12.43 jõudis tunnistaja kaupluse juurde, kus ta nägi meesterahvast kellel oli jope selja pealne meeletult punnis. Kui meesterahvas oli X kaupluse turvaväravatest möödunud, otsustas tunnistaja teda kontrollida. Kontrolli käigus selgus, et meesterahvas oli kauplusest X pannud endale jope all olevasse õlakotti kaks pusa, millel olid turvaelemendid küljes. Kontrolli käigus selgus, et meesterahvas jättis nimetatud pusade eest kaupluses tasumata, mille kogu väärtus oli kokku 199,80 eurot. Kaup oli rikkumata ning tagastatud kauplusele. Isikut kontrollides selgus, et meesterahvaks oli D.S (Pass xxx). Kinnipeetu üleandmise akt tõendab, et Tallinnas, xxx asuvas X kaubanduskeskuses peeti 14.06.2019.a kell 12.43 kinni D.S (XXX), kes möödus kaupluse X, jättes tasumata kahe XL suuruses Calvin Klein Black pusa eest summas 199,
lg 4 ja
Kuna vallasasjad asusid Nautica kaubanduskeskuses, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Turvatöötaja ütlustest nähtub, et süüdistatav üritas kauplusest lahkuda riideesemete eest tasumata ehk asus seega vahetult süütegu toime panema. Riideesemete põue panemisega ning plaaniga kauplusest lahkuda, oli D.S teinud kõik endast oleneva, et saabuks koosseisupärane tagajärg ning kõrvaliste asjaolude mitteilmnemisel, milleks käesoleval juhul on turvatöötaja sekkumine, oleks süüdistatav varguse lõpule viinud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et D.S on toime pannud võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Eraldivõetuna vastab see tegu
1.2 13.06.2019.a episood Objektiivne koosseis Tunnistaja D. P. ütluste (tl 50) kohaselt töötas ta xxx X Keskuses asuvas X Kaubandus OÜ-le kuuluvas kaupluses X müüjana. Peale 14.06.2019.a toimunud varguse episoodi asus tunnsitaja kontrollima turvakaamerate salvestisi eelmiste päevade kohta. Tunnistaja tuvastas, et sama mees kes oli 14.06.2019 episoodi puhul varastanud kaks pusa sisenes 13.06.2019.a kell 16.50 kauplusesse. Kell 16.55 suundus ta rahakottide riiuli juurde ning võttis sealt ühe Tommy Hilfigeri rahakoti maksumusega 69,90 eurot. Seejärel tegi ta liigutuse nagu paneks riilulit võetud rahakoti tagasi, kuid tegelikult haaras riiulilt veel ühe Tommy Hilfigeri rahakoti maksumusega 69,
näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
4 Tunnistaja D. P. ütlustega, õiend turvakaamerate videosalvestusest ning kahtlustatava ütlustega on tõendamist leidnud, et 13.06.2019 a xxx asuvas Nautica kaubanduskeskuse X kauplusel kella 16.59 paiku toime pandud varguse objektiks oli kaks Tommy Hilfigeri rahakotti. Samuti on tõendamist leidnud, et vallasasjade väärtus oli 139,80 eurot. Seega ei ületanud äravõetud vara väärtus
lg 4 ja
Kuna vallasasjad asusid X kaupluses, oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Videosalvestistest nähtub, et süüdistatav lahkus 13.06.2019. a kella 16.59 paiku kauplusest ilma rahakottide eest tasumata, seega murdis ta seadusjärgse valdaja õiguspärase valduse. 17.10.2019.a kohtuistungil märkis süüdistatav, et varguste motiiviks oli narkootikumide jaoks raha hankimine. Seega oli valduse murdmise eesmärgiks varguse objektide enese kasuks pööramine ehk vallasasjade omastamine. Eeltoodust tulenevalt pani D.S selles episoodis toime võõra väheväärtusliku vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk siis eraldivõetuna
Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et D.S pani 13.06.2019. a kella 16.59 paiku aset leidnud varguse episoodi toime kavatsetusega
lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. D.S’I poolt toime pandud varguse objektiks olnud rahakottide kohta andis süüdistatav ütlusi, et tegi seda eesmärgiga hankida narkootikumide jaoks raha. Eeltoodu viitab sellele, et süüdistatav sisenes kauplustesse kavatsusega sealt midagi varastada, et varastatu hiljem kolmandatele isikutele võõrandada ning ise seeläbi raha teenida. Seega leiab kohus, et D.S pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 1.3. Varguste süstemaatilisus Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-166-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et D.S pani 13.06.2019.a toime eraldivõetuna
lg 1 koosseisule vastava teo ja 14.06.2019.a eraldivõetuna
Varasemalt on D.S ’i karistatud kriminaalkorras viiel korral, neist neljal juhul varguste, seejuures ka süstemaatiliste varguste eest. Vastavalt karistusregistri andmetele on D.S ’i viimati karistatud Harju Maakohtu 10.06.2019.a kohtuotsusega
lg 2 p 2, 3,
lg 2 p 9 ja
Süüdistatavat karistati 1 aastase vangistusega mis jäeti
Kuivõrd D.S pani uued varguse episoodid toime vähem kui 1 kuu peale eelmise süstemaatilise varguse eest mõistetud karisuse mõistmist, võib sellest järeldada, et 5 varguste toimepanemine on kujunenud tema elustiiliks. Üks vargus on käesolevas asjas jäänud katse staadiumi, teine on lõpule viidud. Kohtupraktikast tulenevalt neeldub sama koosseisu katse lõpuleviidud teona. 1.4. Õigusvastasus ja süü D.S tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. D.S oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 -aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu
§-s 34 sätestatud asjaolusid ning D.S on sündinud
II KARISTUS
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on D.S ’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et D.S ’i karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 10.06.2019.a otsusega asjas 1-19-1731
lg 2 p 2, 3,
lg 2 p 9,
Süüdistatavat karistati 1 aastase vangistusega, mis jäeti
Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et D.S pani uued varguse episoodid toime 13.06.2019 ja 14.06.2019.a, seega vaid 3 päev peale tema suhtes tehtud kohtuotsuse kuulutamist. Samuti nähtub kriminaalasjast, et D.S on varastanud selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on isiku sissetulek teadmata või olematu (tl 21). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et D.S ’i puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2
lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust. D.S ’i süü suurust mõjutab esmalt varastatu väärtus. 13.06.2019.a toime pandud ning lõpuleviidud varguse episoodis oli süüdistatava poolt varastatud vallasasjade väärtus kokku 139,80 eurot. Kannatanu AS X Kaubandus on 139,80 euro väärtuses tekkinud kahju hüvitamiseks esitanud ka tsiviilhagi (tl 59-60). 14.06.2019. a toime pandud ning lõpule viimata jäänud varguse episoodis oli süüdistatava poolt jope põue pandud kahe riideeseme väärtuseks 199,80 eurot. Kannatanu X AS on nimetatud riideesemed tagasi saanud. Seega on D.S ’i vastu varalised nõuded kogusummas 139,80 eurot. Eelnevalt on kohus selgitanud, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate kuritegude eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. D.S on varavastaste süütegude, eelkõige varguste eest karistatud korduvalt, mistõttu on D.S täitnud süstemaatilisuse kriteeriumi. Süstemaatiliselt toime pandud vargus on eraldi varguse kvalifitseerivaks tunnuseks
Samas tuleb arvestada, et käesolevas asjas jäi kahest varguse episoodist üks katsestaadiumisse ning lõpuleviidud varguse osas oli 6 varastatu väärtus 139,80 eurot. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et D.S’i süü on keskmisest väiksem, jäädes pigem alammäära kui keskmise määra poole. D.S ’i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna
Nimelt on D.S kohtuistungil avaldanud, et kahetseb toime pandud tegu (tl 117-119). Kohtul ei ole alust kahelda D.S ’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. D.S ’il on viis kehtivat kriminaalkaristust (tl 66-69), millest neli on määratud varavastaste süütegude toimepanemise eest, eelkõige süstemaatiliselt toime pandud varguste eest. Kuivõrd D.S on isikuks, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Praegusel juhul on D.S toime pannud küll kaks varguse episoodi, millest üks jäi lõpule viimata, kuna peeti kinni, kuid sellegipoolest näitab D.S ’i pikk karistusregister varavastaste süütegude toimepanemises, et vargustest on saanud tema jaoks elutusallikas ning mingeid järeldusi isik enda varasemast karistamisest teinud ei ole. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul vastab D.S ’i süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 järgi, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Eeltoodust lähtuvalt tuleb D.S-ile mõistetud karistust (4 kuud) suurendada Harju Maakohtu 10. juuni 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 119-1731 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.
juunist
lg 1 alusel arvatakse D.S-ile karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 14.06.2019. a, mil ta peeti kahtlustavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis D.S-ile reaalse vabadusekaotusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandud ära kolm ja p ool kuud, siis on otstarbekas, et süüdistatav kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus D.S-ile suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. V MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Praeguses kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses on süüdistatava D.S-ile määratud kaitsjale vandeadvokaadi Jugans Grossmann’ile määratud õigusabi osutamise eest tasu kokku 659,64 eurot. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 3 kohaselt on käesoleval juhul
Nimelt näeb
MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018.a määrusega nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.2019. a 540 eurot. Seega tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel D.S’il tasuda ka sundraha summas 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on D.S ’i sissetulek teadmata või olematu (tl 21). Samuti on süüdistatav kohtuistungil märkinud, et varastas selleks, et saada raha narkootikumide ostuks. Arvestades KrMS § 180 lg 3 ja seda, et süüdistatav on töötu, varasemalt kriminaalkorras 5 korda karistatud ning vargusi paneb toime raha saamiseks, leiab kohus, et käesoleval juhul käiks süüdistatavale üle jõu kaitsjatasu tasumine. Seega kokku peab D.S menetluskuludena hüvitama ainult sundraha 810 eurot ning kaitsjatasu summas 659,64 eurot tuleb jätta riigi kanda. Samuti tuleb süüdistatavale anda võimalus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumiseks ositi pikema perioodi jooksul, kui selleks on üks kuu. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Violetta Kõvask Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.