← Eesti

4-25-2275/37

4-25-2275 KOHTOTSUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2025, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 4-25-2275 (930025000290) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Anna-Olga

§ 25lg 2 alusel osaliselt, s.o karistuse (rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot) 1

(10)4-25-2275 määramise osas, ning teha Filipp Pomelovi karistamise osas uus otsus, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda. Mõista Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 (viisteist) trahviühikut, s.o 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbank pangas, EE957700771001523585 LHV Pank või EE401700017002872300 Luminor pangas, kohustuslik viitenumber

  1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri saata Filipp Pomelovile ning Maksu- ja Tolliametile. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates 25.08.
  2. ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU Kohtuvälise menetleja otsus
  3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 04.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 930025000290 Filipp Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 36 1 lg 1 –

§ 25lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Menetlusalusele isikule etteheidetav tegu seisnes selles, et 05.05.2025 kell 09.04 Narva-1piiripunkti Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni väljuvas suunas aadressil Peterburi mnt 1, Narva ta püüdis toimetada Venemaale sularaha, mille Venemaale toimetamine on Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 (edaspidi Sanktsioonimäärus) art 5i lg-ga 1 keelatud. Nimelt enne tollikontrolli algust ei soovinud isik tollile midagi deklareerida. Tollikontrolli käigus tolliinspektori küsimuse peale sularaha olemasolu kohta, isik vastas, et tal on kaasas 50 eurot, mis asusid taskus ja mille isik esitas tolliinspektorile. Isik rikkus EL nr 833/2014, 31.07.2014 artikkel 5i lg-t 1 ja RSanS §-i. MTA hinnangul määruse nr 2022/345 art 5i lg 2 punkti a tuleks mõista nii, et selles sisalduv erand hõlmab üksnes sellist sularaha, mis katab füüsiliste isikute ja nende lähisugulaste vajadused Venemaale reisimise ajal. Sinna alla ei lange sularaha viimine vanematele, sõpradele või tuttavatele. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal teadlik määruse nr 2022/345 art 5i lg 1 keelust ja lg 2 punktis a sätestatud erandist, sest teda on eelnevalt sellest teavitatud (25.11.2024 esmasekontrollitoimingu nr 24EK166020 väljatrükk tollikontrolli ülesannete lahendamisesüsteemist - TOTS2 on lisatud väärteotoimikusse). 2

(10)4-25-2275 Menetlusalusel isikul oli võimalik lugeda ka avalikust allikast Euroopa Komisjoni selgitust määruse nr 2022/345 art 5i lg 2 punkti a kohta või saada see teave enne piiriületust МТА-lt. Kuna Venemaa Föderatsioonis ei ole euro ametlikuks maksevahendiks, siis ei olnud ka menetlusalusel isikul eluliselt vajalik võtta Venemaa Föderatsiooni sularaha kaasa just euro pangatähtedes. Menetlusalune isik ei ole andnud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks ta enne Eestist väljumist ei võinud vahetada kaasas olnud eurod näiteks rublade või USA dollarite vastu (dt, tl 1-4). KAEBUS JA KOHTUMENETLUS
  1. 10.06.2025 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja 04.06.2025 otsusele. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu MTA 04.06.2025 otsusega määratud rahatrahviga, leides, et selle määramine on ebaseaduslik. Kaebaja tegi järelduse peale MTA koduleheküljel oleva infoga tutvumist, et Narva-lvangorodi piiri ületamisel on lubatud kaasas kanda kolmandate riikide valuutat summas, mis ei ületa 10 000 eurot. Kaebaja taotleb trahvi tühistamist. (dt, tl 5-24)
  2. Viru Maakohtu 11.06.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kaebuse esitajale anti 5 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kaebus oli koostatud vene keeles ning ei vastanud VTMS § 115 lg 1 p 4, 5, 9 ja lg 3 p 1, 2 nõuetele. (dt, tl 28-29).
  3. 11.06.2025 saabus kohtusse kaebaja venekeelne avaldus ning 12.06.2025 saabus kohtusse kaebuse täiendus koos lisadega (dt, tl 32-39). Viru Maakohtu 12.06.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kaebuse esitajale anti 3 päeva alates määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul Filipp Pomelovi kaebus ei vastanud VTMS § 115 lg 1 p 9 ja lg 3 p 1, 2 nõuetele. (dt, tl 41-43)
  4. 13.06.2025 saabus kohtusse kaebuse täiendus koos lisadega, kus olid puudused kõrvaldatud (dt, tl 62-66). Kaebaja teatas mh, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
  5. 20.06.2025 saabus kohtusse Maksu- ja Tolliameti seisukoht, millest nähtuvalt kohtuväline menetleja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu Filipp Pomelovi hinnanguga, et teda karistati väärteomenetluses nr 930025000290 rahatrahviga ebaseaduslikult. Euroopa kohtu otsuse C-246/24 p 27 kohaselt tuleb vastavat erandit sanktsioonist tõlgendada kitsalt ning p-s 33 on Euroopa kohus tõlgendanud Sanktsioonimääruse art 5i lg 2 p-i a selliselt, et see erand kehtib üksnes olukorras, kus eurodes nomineeritud pangatähtedega tasutakse Venemaale reisiva isiku ja temaga koos reisivate lähisugulaste reisi- ja elamiskulude eest. Kohtuväline menetleja märgib, et seejuures peab Venemaale reisiv isik olema vajadusel valmis põhjendama, miks pangatähtede väljavedu on konkreetsel juhul vajalik ja see põhjendus ei saa olla pelgalt paljasõnaline, sest see tooks kaasa art 5i lg 2 punkti a sisutühjaks muutumise. Eelviidatud kohtuotsuses leiti ka, et kõnealune erand ei kehti olukorras, kus vastava rahaga tasutakse Venemaal ravikulude eest. Kohtuväline menetleja leiab, et vastav erand ei kehti ka antud juhul – st võimalikuks dokumentide vormistamiseks nagu kaebaja on selgitanud. Samuti oli kaebaja teadlik kehtivatest normidest, kuna teda, kui regulaarset piiriületajat, on juba eelnevalt 25.11.2024 esmase kontrollitoimingu nr 24EK166020 raames teavitatud ja hoiatatud eurode Venemaale väljaveo keeluga seonduvalt. Kohtuväline menetleja palub jätta VTMS § 132 p 1 kohaselt MTA 04.06.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas 930025000290 muutmata ja Filipp Pomelovi kaebuse rahuldamata ning jätta võimalikud menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused 3
(10)4-25-2275 7. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et põhjendatud on rahuldada Filipp Pomelovi kaebus osaliselt. Kohus peab vajalikiks märkida, et 31.07.2025 kohtuotsuse resolutiivosa resolutsioonis on ekslikult märgitud, et kohus otsustas tühistada Ida Prefektuuri otsuse ning mõista Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 120 eurot. Õige on aga see, et tuleb tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000290 Filipp Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 36 1 lg 1 –

§ 25lg 2 järgi.

Otsuse resolutsiooni andmeid tuleb vastavalt parandada. Parandus ei mõjuta parandatava resolutiivosa sisu, kuna tegemist on ilmselge hooletusveaga ning andmete õigsus on kontrollitav kohtule esitatud materjalide pinnalt. Seega peab kohus põhjendatuks tühistada Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsuse väärteoasjas nr 930025000290 Filipp Pomelovi karistamise kohta RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 alusel osaliselt, s.o karistuse (rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot) määramise osas, ning teha Filipp Pomelovi karistamise osas uue otsuse, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda. Kohus mõistab Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 120 eurot.

  1. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendab VTMS § 133 loetletud küsimused. Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-2-16, p 9), et kui kohus ei tuvasta mõnd VTMS § 29 lg-s 1 loetletud väärteomenetlust välistavat asjaolu, peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kohustuslikus korras kõik VTMS § 133 p-des 2–7 loetletud küsimused. (Vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-8413, p-d 13-14). VTMS § 133 kohaselt peab kohus muuhulgas välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
  2. Praeguses asjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ega ole põhjust vastata ühelegi VTMS §-s 133 loetletud küsimusele selliselt, et see tingiks üldmenetluse otsuse tühistamise. Kohtu seisukoht objektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas
  3. Vaidlust pole selles, et Filipp Pomelov üritas 05.05.2025 kell 09:04 ületada Narva-1 piiripunkti aadressil Peterburi mnt 1 kandes kaasas 50 eurot. Enne kontrolli algust ei soovinud isik midagi deklareerida. Tollikontrolli käigus tolliinspektori küsimuse peale sularaha olemasolu kohta, isik vastas, et tal on kaasas 50 eurot, mis asusid taskus ja mille isik esitas tolliinspektorile. Seda kinnitab 05.05.2025 aadressil Peterburi mnt 1, Narva koostatud läbivaatuse akt nr 25LA0501231-1, mille kohaselt avastati Filipp Pomelovi läbivaatusel temalt tollile enne tollikontrolli algust suuliselt deklareeritud sularaha 50 eurot. Isik seletas läbivaatusel, et elab Narvas ja kannab endaga sularaha kaasas, et poes oste teha. Võttis kodust kaasa 50 (viiskümmend) eurot ettenägematu olukorra jaoks, mis on seotud dokumentide vormistamisega Venemaal. Teab, et kuni 10000 (kümme tuhat) eurot võib kaasa võtta. Luges tolli kodulehelt piirangute kohta piiri ületamisel. (dt, tl 48-49). Samuti seda, et Filipp Pomelovile etteheidetav tegu vastab väärteoprotokollis kirjeldatule, tõendavad tunnistaja D V kohtuistungil antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt oli antud süütegu fikseeritud siis, kui tunnistaja teostas tollikontrolli. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et
  4. mail 2025 saabus Narva Tollipunkti 4

(10)4-25-2275 väljuvale suunale Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni isik Filipp Pomelov. Isik ületas piiri jalgsi. Peale passikontrolli teda suunati tollikontrolliks. Küsimusele, kas isikul on midagi deklareerida, kas tal on sularaha eurodes kaasas, ta vastas jaatavalt. Isik ütles, et tal on kaasas 50 eurot ja näitas neid enda rahakotist. Samuti isik oli peale sularaha deklareerimist suunatud täiendavale kontrollile tolliinspektori A A, et olla kindel, et tal üleriiete alt rohkem deklareerimata kaupa ei ole. Peale seda isikule oli selgitatud, et eurovaluuta on keelatud väljaveoks, samuti isiku käest oli küsitud, mille jaoks on tal raha Vene Föderatsioonis. Isik vastas, et tal on vaja raha selleks, et vajadusel vahetada Venemaal välja rubladeks ja peale seda vormistada mingeid vajalikke dokumente Venemaal. (dt, tl 118-123) Tunnistaja Dajana Van ütlused on kooskõlas tunnistaja A A ütlustega, kes kinnitas kohtuistungil, et teostas lisakontrolli. Kolleeg palus peale seda, kui tal oli juba sularaha avastatud, paluti üle kontrollida, et tal ei oleks kusagil taskutes veel varjatud kujul raha. Tunnistaja kontrollis, midagi rohkem ei avastatud ja kõik, tunnistajapoolne osalus sellega lõppes. Kolleeg ütles pärast tunnistajale, et kaebajat on varasemalt hoiatatud, et sularaha suhtes, et ei ole lubatud Venemaale toimetada. (dtl 115-118). Ka kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et läks väärteoprotokollis märgitud ajal Venemaale biomeetria vormistamiseks panka. Ta on eeltoodud tegevust kirjeldanud järgnevalt: „ Siis võtsin kaasa 50 eurot ja oli kaasa veel vist võetud 2 000 rubla. Läksin ilma rahakotita, ei teadnud, kas on vaja vahetada või ole. Läksin ja mind peeti kinni 50 euroga. Selgitasin tollitöötajatele, et mul on vaja raha dokumentide vormistamiseks, aga ma ei olnud kindel, kas selleks on raha selleks vaja või mitte. Selgitasin piirivalvurile, et võib- olla saan välja, vahetan raha ja lähen Venemaale“. Kohtule esitatud tõenditest nähtub see, et antud juhul on tegemist katsestaadiumisse jäänud väärteoga, kuna 50 euro üle piiri toimetamine ebaõnnestus. RSanS § 36 lg 4 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni väheses ulatuses rikkumise katse karistatav.
  1. Kaebuse põhjal on vaidlus eelkõige selles, kas Filipp Pomelov tohtis Eesti Vabariigist viia ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti (eurosid) Vene Föderatsiooni isiklikuks kasutamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv määrati ebaseaduslikult, kuna 50 eurot oli võetud kaasa isiklikuks tarbeks.
  2. Euroopa Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (edaspidi määrus nr 833/2014). Määruse nr 833/2014 art 5i lg 1 järgi on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa Keskpangale, või Venemaal kasutamiseks. Kohus märgib, et kuigi määrust nr 833/2014 muudeti Euroopa Liidu Nõukogu 01.03.2022 määrusega nr 2022/345, siis sisulist muudatust liikmesriikide ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede väljaveo keelu osas Venemaale ei tehtud, kuid artikli 5i sõnastust muudeti, keelates konkreetselt sularahana eurode väljaveo.
  3. Kohus leiab, et Filipp Pomelovi kaebuse lahendamine eeldab määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p a tõlgendamist. Sellele sättele antavast tõlgendusest sõltub, millal saab RSans § 361 lg 1 järgi karistada Eestist Venemaale liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti (eurosid) viinud füüsilist isikut. Kohus leiab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 p a sätestatud erand menetletavas asjas ei kohaldu.
  4. RSans § 361 lg 1 näeb ette karistuse muu hulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keelu rikkumise eest. Rahvusvaheline sanktsioon on RSanS § 3 lg-te 1 ja 3 järgi välispoliitika meede, millega võib keelata rahvusvahelise sanktsiooni subjekti riiki sisenemise, piirata rahvusvahelist kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama seaduse §-s 9 loetletud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 nimetab ühe rahvusvahelist sanktsiooni 5
(10)4-25-2275 rakendava õigusaktina Euroopa Liidu Nõukogu määrust, milleks on ka praegu asjasse puutuv määrus nr 833/2014, kuid ka määrus nr 2022/345, millega määrust nr 833/2014 muudeti.
  1. Kohus möönab, et määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a võib esmapilgul mõista mitmeti, kuna pelgalt sellest sättest ei selgu üheselt ja jääb küsitavaks, mida täpsemalt saab käsitada reisiva füüsilise isiku isiklikuks kasutuseks vajaliku kulutusena. Mujalgi määruses pole seda täpsustatud. Samas räägib määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkt a selgesõnaliselt vaid Venemaale reisivatest füüsilistest isikutest ja nendega koos reisivatest lähisugulastest ning sellest, et sularaha viimine Venemaale peab olema vajalik just selliste isikute poolt sularaha isiklikuks kasutuseks. Juba niisugune sõnastus võimaldab väita, et vaidlusaluse sättega on mõeldud vaid reisivate füüsiliste isikute enda tarbeks kantavaid kulutusi reisimise ajal. Määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sedasi piiritlemata oleks see säte liiga ebamäärane, andes võimaluse hõlmata sellega Eestist Venemaale mineva füüsilise isiku poolt enda huvides sisuliselt mistahes põhjusel liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede (eurode) Venemaale viimist, mis ei vastaks aga enam määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sõnastusele.
  2. Seega lubatud on ainult selline sularaha viimine Venemaale, mis katab füüsiliste isikute või nende perekonnaliikmete vajadused reisi ajal. On igati nõustumisväärne MTA seisukoht, et Venemaale reisiv isik peab olema vajadusel valmis põhjendama, miks pangatähtede väljavedu on konkreetsel juhul vajalik ja see põhjendus ei saa olla pelgalt paljasõnaline, sest see tooks kaasa art 5i lg 2 punkti a sisutühjaks muutumise. Antud juhul kaebaja avaldas, et võttis 50 eurot kaasa n-ö igaks juhuks ehk selleks, et katta kulusid, mis võiksid tekkida dokumentide vormistamisel ning ületaksid summat 2000 rubla, mis oli kaebajal samuti kaasas (dt, tll 123). Filipp Pomelovi hinnangul oli tegemist isiklikuks tarbeks mõeldud sularahaga (dt, tl 62). Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõenditega, sh tunnistaja A A ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, tõendatud, et dokumentide eest tasumiseks mõeldud raha ei ole käsitletav isiklikuks kasutamiseks oleva rahana EL määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 mõttes. Nimelt kinnitas tunnistaja A A 31.07.2025 toimunud kohtuistungil, et MTA poolt oli tehtud päring Euroopa Komisjonile selgitamaks mida tähendab "isiklik kasutamine". Oli saadud vastus, et see on majutus, sõidukulud ja söömiseks (dtl 118).
  3. Samuti nähtub tunnistaja A A ütlustest, et isikliku kasutamise eesmärk peaks olema tõendatav. Tunnistaja sõnade kohaselt on oluline ka tõendada just reisile minekut, nt näidata hotellibroneering või broneeritud sõidupiletid (dtl 118). Kohtu hinnangul tuleb nõustuda MTA seisukohaga, et Filipp Pomelov ei ole millegagi tõendanud, et ta soovis kanda kõnealuse sularahaga reisikulu. Praeguses asjas saab väljaspool mõistlikku kahtlust öelda, et Filipp Pomelovil kaasas olnud 50 eurot sularaha polnud mõeldud reisikuludeks (mis nähtub ka kaebaja ütlustest) ega ole seetõttu hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktis a sätestatud erandiga. Filipp Pomelovi väidetu, et 50 eurot sularaha oli võetud n-ö kindluse mõttes (dtl 123), ei ole hõlmatud määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktis a sätestatud erandiga, kuna seda poleks käsiloleval juhtumil võimalik lugeda reisiva füüsilise isiku reisiga seotud isiklikuks kulutuseks.
  4. Filipp Pomelov on kaebuses viidanud, et ta eksis ekspordipiirangutes, kuna pärast MTA kodulehel olevate andmetega tutvumist oli kindel, et Narva-lvangorodi piiri ületamisel on lubatud kaasas kanda kolmandate riikide valuutat summas, mis ei ületa 10 000 eurot. Kohus leiab, et Filipp Pomelovile pidi olema juba määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a sõnastuse põhjal mõistlikult aru saada, et sellega on hõlmatud ainult reisivate füüsiliste isikute ja nendega koos reisivate lähisugulaste reisimise tarbeks kantud isiklikud kulutused. Veel oli tal võimalik enne teo toimepanemist lugeda avalikust allikast Euroopa Komisjoni selgitust määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punkti a kohta. Kaebaja teadmatuse lükkab ümber ka asjaolu, et teda, kui regulaarset piiriületajat, on juba eelnevalt 25.11.2024 esmase kontrollitoimingu nr 6
(10)4-25-2275 24EK166020 raames teavitatud ja hoiatatud eurode Venemaale väljaveo keeluga seonduvalt. Nimelt Filipp Pomelov kinnitas kohtuistungil, et 25.11.2024 ta läks Venemaale ning kaasas tal oli 160 eurot. Siis tolliametnikud ütlesid, et kolmandate riigi rahasid ei tohi sisse kanda, andsid mulle paberi allkirjastamiseks, et ma olen teavitatud sellest, et ei tohi võõra riigi raha kanda (dt, tl 124). Kaebaja ütlused on kooskõlas tunnistaja D V ütlustega, millest nähtuvad mh piiripunktil tabatud rikkujate kohtlemise põhimõtted. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et MTA- l KAPO-ga oli kokkulepe, et esimesel korral me hoiatame isikut rikkumisega ja anname talle infolehe, kus isik paneb allkirja, et ta on tutvunud sanktsiooni rikkumisega, ja teisel korral juba, kui ta samalaadse kaubaga rikub, siis anname materjale KAPO-le. Koostasime akti, et edastada kõik dokumente KAPO-le (dt, tl 120). Kuigi kaebuse esitaja ei olnud kindel, et allkirjastas MTA poolt kohtuistungil esitatud infolehe, viitavad nii tunnistaja D V ja kaebuse esitaja ütlused kui ka menetlusvälise esindaja Tiia Pukk kohtuistungil avaldatu, et Filipp Pomelov oli teadlik nii eurokupüüride Venemaale viimise keelatusest kui ka asjakohase informatsiooni leidmise võimalustest. Kuna menetlusalune isik ütles, et ta 24.11.2024 allkirjastas dokumendi selle kohta, et teda on hoiatatud, et sularaha ei tohi välja viia esitas kohtuistungil MTA esindaja kohtule dokumendi, mis on koostatud KAPO ja tolli koostöös (dtl 109-111). MTA esindaja selgitustest nähtub, et sellele dokumendile võetakse allkiri, isikutelt, kes esmakordselt rikuvad mingi kaubaga sanktsiooniseadust. See antakse isikule kätte, dokument on olemas ka vene keeles. (dt, tl 126). Kohus, olles tutvunud eelnimetatud infolehega leiab, et isikule jääb väga täpne info piiriületamisel kehtivatest piirangutest. Kohtu hinnangul pidi olema kaebajale selgelt arusaadav juba pärast 25.11.2024 toimepandud rikkumist, et Euroopa Liidust Venemaa Föderatsiooni on keelatud toimetada mh Euroopa Liidu liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähti, sh europangatähed ehk eurod. Erandina on lubatud nende pangatähtede väljavedu reisija ja temaga koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutamiseks, mis on vajalikud reisimise kestel, täpsemalt reisil tekkivate elementaarsete kulude katteks (majutus, transport, toit) (dt, tl110). 19. Seega võib öelda, et Filipp Pomelovil oli esiteks võimalus saada selgust selles, et tema poolt 50 euro sularaha Eestist Venemaale viimine on keelatud ja karistav ning teiseks ta oli kahtlemata teadlik olemasolevast keelust justnimelt 25.11.2024 hoiatuse tõttu. Kokkuvõttes leiab kohus, et praeguses asjas ei saa kõneleda sularaha osas määruse nr 833/2014 art 5i lg 2 punktis a sätestatud erandist ning Filipp Pomelovil oli teo toimepanemise ajal mõistlikult ettenähtav, et see, mida ta teeb, on keelatud ja selle eest võidakse teda karistada. 20. Seega eeltoodud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendatud see, et kaebuse esitaja Filipp Pomelov täitis enda tegevusega RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades rikkuda rahvusvahelise sanktsiooniga või Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud sularaha sisse- ja väljaveo keeldu kui sularaha väärtus ei ületa 10 000 eurot ning tegu ei ole toime pandud grupi poolt ega korduvalt. Kohtu seisukoht subjektiivse süüteokoosseisu täidetuse osas 21. Väärteona on

§ 15lg 3 tulenevalt karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt pani Filipp Pomelov talle ette heidetava väärteo toime tahtlikult. Kohtu hinnangul kohtuliku uurimise tulemusena on põhjendatud jaatada seda, et menetlusalune isik täitis enda tegevusega ka talle ette heidetava väärteo subjektiivse koosseisu. Filipp Pomelov ise tunnistas, et piiri ületamisel tal oli kaasas n-ö igaks juhuks võetud 50 eurot. Kohtus uuritud tõenditest tuleneb see, et menetlusaluse isiku poolt eurodes sularaha Venemaale viimine oli sihikindel ja vähemalt otsese tahtlusega toimepandud käitumine. Menetlusalune isik on teadlik, et liikmesriigi ametlikus vääringus nomineeritud pangatähtede väljaviimine Eestist Venemaa Föderatsiooni on keelatud, sest teda on eelnevalt selle eest hoiatatud(TOTS2 esmane kontrollitoiming 25.11.2024 nr24EK166020). Eeltoodust 7

(10)4-25-2275 nähtub selgelt, et tegelikult oli kaebuse esitajale teada, et sularaha eurodes on Venemaale keelatud viia, kuid vaatamata sellele võttis ta 50 eurot kaasa.
  1. Seega Filipp Pomelov pani toime tahtlikult samalaadse väärteo vaatamata sellele, et ta oli juba eelnevalt 25.11.2024 esmase kontrollitoimingu nr 24EK166020 raames teavitatud ja hoiatatud eurode Venemaale väljaveo keeluga seonduvalt. Õigusvastasus, süü
  2. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kaebuse esitaja Filipp Pomelov on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. Karistus
  3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. 25. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse mõistmisel. Nii tuleb Riigikohtu otsuse nr 1-17-1629/44, p-st 28, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 26. Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Nii on kõrgema astme kohus asunud ka hiljem samalaadsele seisukohale kohtuasjas nr 1-19-4150, p-s 26 tuues välja järgneva: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus nr 1-18- 2232/179, p 71;
  3. juuni
  4. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28;
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 3-1- 1-58-13, p 8;
  7. oktoobri
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
  9. märtsi
  10. a otsus asjas nr 3-1-111-10, p 6.1;
  11. mai
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“
  13. Riigikohus on 25.04.2025 otsuses väärteoasjas nr 4-24-2633, p-s 7 välja toonud seoses karistuse individualiseerimisega järgneva: „Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (karistusseadustiku (

) § 56 lg 1). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (nt RKKK 23.10.2024, 4-24-1237/24, p-d 9 ja 13).“ 28. RSanS § 36 lg 1 näeb süüteo toimepanemise eest ette karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Käesoleval juhul määras kohtuväline menetleja karistusena rahatrahvi 50 trahviühikut s.o 400 eurot. 8

(10)4-25-2275
  1. Kohus, olles uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt on põhjendatud jaatada seda, et kaebuse esitaja süü on keskmisest väiksem. Eeltoodu peaks tingima sellele vastavalt ka karistuse, mis on sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv. Samuti arvestab kohus seda, et tollikontrolli käigus tolliinspektori küsimuse peale sularaha olemasolu kohta, kaebuse esitaja vastas, et tal on kaasas 50 eurot, mis asusid taskus ja mille ta esitas tolliinspektorile. Seega ei püüdnud kaebuse esitaja rahatähte varjata ning väärteo toimepanemine jäi katsestaadiumisse. Kohtuistungil Filipp Pomelov leidis, et ta pole süüdi. Kohus nõustub sellega, et menetlusaluse isiku karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, nõustudes MTA-ga, et õiguskorra kaitsmise huvides ja karistuse mõistmise eesmärke silmas pidedes võib Filipp Pomelovile mõistetud karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra.
  2. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.
  3. Kohus tegi päringu karistusregistrile ja selle väljatrükist nähtuvalt ei ole kaebuse esitajat eelnevalt väärteo- ega ka kriminaalkorras karistatud (dt, tl 108). Kohtu veendumuse kohaselt viitab eelnev sellele, et Filipp Pomelovi saab pidada õiguskorda järgivaks isikuks, kellele on mõistetavad ja arusaadavad seadusest tulenevad nõuded, kuid kes peab vajalikuks ka neist nõuetest kinnipidamist. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid, ei saa kohus nõustuda MTA seisukohaga, et rahatrahvi määramisega määras 50 trahviühikut s.o 400 eurot on võimalik saavutada karistuse eesmärk ja määratud karistus ei koorma isikut rohkem, kui see on vajalik õigushüve kaitseks ning määratud karistus mõjutab menetlusalust isikut käituma edaspidi seaduskuulekamalt. Arvestades kaebuse esitaja poolt toime pandud väärteo iseloomu, tehiolusid ja raskust ning tagamaks kaebaja edasise seaduskuulekuse on käesoleval juhul põhjendatud kaebuse rahuldamine osaliselt ja seda vaatamata sellele, et MTA otsusega oligi kaebajale määratud keskmäärast väiksem rahatrahv.
  4. Kuivõrd varasemalt ei ole kaebuse esitajat kehtivate karistusandmete kohaselt karistatud raskemaliigilise karistusega ning kohus ei hinnanud Filipp Pomelovi süüd väga suureks, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivsed eesmärgid saavutada rahatrahviga väiksemas määras. Kohus leiab, et ka väiksem rahatrahv distsiplineerib kaebuse esitajat ja võimaldab saavutada karistuse mõistmise eesmärgid, sest nimetatu annab aluse uskuda, et Filipp Pomelov teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi on õiguskuulekusele orienteeritud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 120 eurot. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja arvestab karistuse mõistmise eesmärke. Ka teadmine, et ajas lähevad samalaadsete õigusrikkumiste eest mõistetavad karistused karmimaks, saavutamaks karistuse mõistmise eesmärgid, peaks kaasa tooma selle, et edaspidi käitub Filipp Pomelov õiguskuulekalt. 33. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti 04.06.2025 otsus väärteoasjas nr 930025000290 Filipp Pomelovi karistamise kohta rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 alusel tuleb tühistada osaliselt, s.o karistuse (rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 400 eurot) määramise osas, ning teha Filipp Pomelovi karistamise osas uus otsus, mis ei raskenda kaebuse esitaja olukorda. Kohus mõistab Filipp Pomelovile RSanS § 361 lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 15 trahviühikut, s.o 120 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(10)4-25-2275 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.