) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat ning võlgnik on esitanud taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 7.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
9. Kohus on L.M. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
10.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. L.M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 11. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas 2/5 võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul terve kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud tuvastatud puuduv töövõime. Võlgnikule on kogu menetluse kestel määratud tsiviilasjas 2-05-24924 eestkoste, mis on seatud kõikide L.M. asjade ajamiseks. Võlgnik ei ole tulenevalt oma tervislikust seisundist võimeline töötama. Kohus leiab, et arvestades võlgniku tervislikku seisundit ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 11.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud aruandeid vaid pärast kohtupoolset meeldetuletust, kuid antud juhul on tegemist usaldusisiku mitte võlgniku hooletusega. Kohtu hinnangul on sellest hoolimata kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
11.3.
Võlgniku sissetulekuteks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus ning puudega inimese sotsiaaltoetus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Ehkki võlgnik ei ole ka vabatahtlikult näidanud üles tahet panustada menetlusele eesmärgipäraselt võlausaldajate nõuete rahuldamisse, ei saa seda pidada seaduse järgi loovutamiskohustuse rikkumiseks. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
11.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
11.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgniku avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgniku kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 3/5 Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
§-st 173 tulenevad kohustused. 13.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. L.M. on töövõimetu sügava puudega isik, kelle igakuine sissetulek on kohustustest vabastamise menetluse kestel olnud alla arestimisele kuuluvat määra ning ta on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 14. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nimetatud kohustusi ning puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et L.M. tuleb
Kohus märgib, et seaduse järgi vabastatakse kohustustest ka need võlgnikud, kes ei ole omanud täitemenetluse seadustiku järgi arestimisele kuuluvas määras sissetulekut ja ei ole suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid mingiski ulatuses. 15.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 16. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded L.M. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.M. pankrotimenetluses täitmata 4/5 jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka L.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Usaldusisik on kohtule esitanud lõpparuande 28.08.2025. Kuna kohus lõpetab L.M. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N.K. vabastada usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.