KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. august 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2041 (2317,25,002347) Kohtunik Margit Roots-Dervishi Kohtuistungi se

) § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti 28. aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,002347, millega Epp Iselin Isla Raotmat karistati

§ 201

lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot Menetlusalune isik Epp Iselin Isla Raotma – isikukood: 48705030283; elukoht: xxx; xxx kodanik; telefon: xxx; e-post: xxx Kaitsja Indrek Repnau Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Koreneva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi
2. aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,002347 osaliselt, s.o Epp Iselin Isla Raotmale mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.
3. Teha karistuse täitmise aja osas uus otsus ning KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et

§ 201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud rahatrahv summas 800 eurot tuleb tasuda ositi 12-ne kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt 66,70 eurot ja viimasel kuul 66,30 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx.
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdlasel tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Menetlusaluse isiku Epp Iselin Isla Raotma ja tema kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
4. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu.
5. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
7. aprillil 2025 väärteoasjas nr 2317,25,002347 väärteoprotokolli nr 1621587, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Epp Iselin Isla Raotma
8. märtsil 2025 kella 13:54 ajal xxx, Tallinn mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 201lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. aprilli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,002347 karistati E. I. I. Raotmad

§ 201lg 2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot.

Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaebus

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas
2. mail 2025 kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Repnau, kes taotleb PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi
3. aprilli 2025 otsuse tühistamist. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada E. I. I. Raotma suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Hüvitada E. I. I. Raotmale tema poolt väärteomenetluses kantud menetluskulud (valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu) riigieelarve vahenditest.
4. Kokkuvõtvalt leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada seetõttu, et E. I. I. Raotma oli hädaseisundis. Nii on menetlusalune isik enda ülekuulamisel avaldanud, et väärteootsuses märgitud kuupäeval võttis ta autost asju, kui ootamatult tuli auto juurde Q Qi nimeline isik, kes hakkas talle vihasel toonil rääkima mingist telefonist ja käskis seejärel sõita Kolde pst politseijaoskonda. Peale seda menetlusalune isik vastas, et ei sõida kuhugi, mille peale Q Q läks veel rohkem endast välja ja lubas menetlusalusel isikul sealsamas autos pea lõhki lüüa, kui ta kohe sõitma ei hakka. Menetlusalune isik kartes, et Q võib oma ähvarduse täide viia, sõitis autoga, milles kaasreisijana viibis Q Q Kolde pst asuvasse politseijaoskonda. Q Qi poolt väljaöeldu „sealsamas autos pea lõhki lüüa kui ta kohe sõitma ei hakka“ on käsitletav ähvardamisena. Ja just ähvardamise tulemusena pani E. I. I. Raotma
5. märtsil 2025 temale etteheidetava väärteo toime hädaseisundis. Kuigi formaalselt pani E. I. I. Raotma toime väärteo, oli ta seda toime pannes hädaseisundis, kõrvaldades eelseisvat ohtu enda tervisele. Kuna pea lõhki löömise ähvarduse realiseerumisel võib kergemal juhul aset leida KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, raskemal juhul KarS § 118 või isegi § 113 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, siis kaitstav huvi oli kahjustatavast huvist ilmselgelt olulisem. Kohtueelset menetlust läbi viinud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna liiklussüütegude menetlusgrupi uurija xxx ei ole nimetatud asjaolude väljaselgitamise kohta huvi tundnud, kuigi tema poolt kuulati E. I. I. Raotma
6. aprillil 2025 üle menetlusaluse isikuna. Menetlust toimetanud uurija on jätnud välja selgitamata menetlusalust isikut õigustavad asjaolud. Väärteootsuse koostaja on jätnud käsitlemata otsuse tegemisel E. I. I. Raotma ütlused teo toimepanemise kohta hädaseisundis.
7. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus täielikult tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. E. I. I. Raotma teo kvalifitseerimine

§ 201lg 2 järgi 7.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit 27. märtsil 2025 kella 13:54 ajal xxx, Tallinn omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 90

lg 1 p 1 ja p 3 sätestatud nõudeid, millega pani toime

§ 201lg-s 2 sätestatud väärteo.

8.

§ 201

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 9.

§ 90

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le

2. Kaebuse esitajad tunnistavad, et E. I. I. Raotma on rikkunud liiklusseaduse nõudeid, kuid kaitsja põhiargument seisneb selles, et E. I. I. Raotma tegi seda seetõttu, et oli hädaseisundis.
3. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kuigi tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti oli menetlusalune isik varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
4. Mootorsõiduki juhtimise fakt väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas on tõendatud videosalvestisega ja videosalvestise vaatlusprotokolliga. Nii nähtub videosalvestiselt, kus on näha xxx tn maja ees tänaval toimunu, kuidas menetlusalune isik juhib mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, täpsemalt pargib mootorsõidukit kõnnitee äärde. Tema sõiduki juurde kõnnib Q Q (tuvastatud menetluse käigus) ja teeb sõiduki kõrvalukse lahti ja istub autosse, kõrvalistmele ja koos sõidetakse minema. Asitõendi vaatlusprotokollist (
5. aprill 2025) ja selle juurde kuuluvast videosalvestusest on tuvastatav, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukiga sõidetakse Kolde pst 65, Tallinn asuva politseijaoskonna ette ja koos Q Qiga väljutakse mootorsõidukist. Ka menetlusalune isik ei eita kohtuistungil antud ütlustes mootorsõiduki juhtimist, samuti kinnitas ta, et teadis, et tal juhtimisõigus puudub. Käib autokoolis ja juhiload on omandamisel. Alates 2025.a märtsikuust on ta lubatud koos juhendajaga tänavaliiklusesse.
6. Detailandmete päringust
7. aprillil 2025 E. I. I. Raotma kohta politseiasutusele nähtub, et menetlusalusel isikul juhtimisõigus puudub. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et
8. septembril 2024 Riia mnt 197, Pärnu linnas kell 19.36 kõrvaldati E. I. I. Raotma mootorsõiduki xxx registreerimismärgiga xxx juhtimiselt, sest tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Otsusel on ka menetlusaluse isiku allkiri. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on E. I. I. Raotma suhtes
9. oktoobril 2024 tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,24,005260 (jõustus
10. oktoobril 2024), millega E. I. I. Raotmad karistati

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot.

Samuti selgitas tunnistaja x xxx kohtuistungil antud ütlustes, et E. I. I. Raotma saabus Kolde pst 65 politseijaoskonda ja kontrollimisel selgus, et tal puudus juhtimisõigus.

1. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et E. I. I. Raotma juhtis mootorsõidukit
2. märtsil 2025 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning oli ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani E. I. I. Raotma
3. märtsil 2025 toime

§ 90

lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise ning selliselt käitudes pani toime

§ 201lg-s 2 ettenähtud väärteo.

15. Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 201lg 2 subjektiivsed tunnused.

Kaebaja on teo toime pannud tahtlikult. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus ja sedagi, et ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimisel kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Kohtu hinnangul on seega tegu toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk.

1. Erinevalt kaebuses märgitust, oli E. I. I. Raotma tegu kohtu hinnangul ka õigusvastane. Kohtu hinnangul ei välista E. I. I. Raotma teo õigusvastasust KarS § 29, s.o hädaseisund.
2. Käesoleva kaebuse keskseks argumendiks on kaebuse esitajal ja tema kaitsjal see, et E. I. I. Raotma oli sunnitud mootorsõidukit juhtima, kuivõrd Q Q ähvardas teda, et kui ta kohe politseijaoskonda ei sõida, siis läheb menetlusalusel isikul halvasti ja kogu tee politseijaoskonda sõites Q Q kaebuse esitajat ähvardas. E. I. I. Raotmal on ka varasemalt olnud kokkupuuteid Q Qi vägivaldusega, seega oli tal alust karta ähvarduse täideviimist.
3. Käesolevalt puudub vaidlus selles, et Q Q oli isikuks, kes nähtub xxx tn maja ees salvestatud videosalvestuselt ning kuidas ajal, mil kaebuse esitaja pargib oma sõidukit, tuleb Q Q kaebuse esitaja sõiduki juurde, avab juhi kõrval oleva ukse ja istub sõidukisse. Edasi nähtub Kolde pst politseijaoskonna videosalvestisest, et Q Q ja kaebuse esitaja saabuvad Kolde pst 65 maja ette, väljuvad koos autost ja sisenevad politseiasutusse.
4. Puudub vaidlus selleski, et Q Q oli sel päeval politseijaoskonnas agressiivselt meelestatud. Seda kinnitab nii E. I. I. Raotma kui ka tunnistajad xxx ja xxx kohtuistungil antud ütlustes. Ka puudub vaidlus selles, et Q Q on olnud varasemalt vägivaldne E. I. I. Raotma vastu ja seda kinnitavad kaitsja poolt kohtuistungil esitatud
5. aprilli 2021 Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-21-2653 ja Harju Maakohtu
6. juuli 2021 otsus kriminaalasjas 1-
7. Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik sedagi, et menetlusesemeks oleva õigusrikkumise toimepanemise ajal ei olnud lähenemiskeeld Q Qi osas kehtiv.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtuistungil tõendina ka
9. mail 2025 koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse, mille kohaselt on Q Qi osas lõpetatud kriminaalmenetlus KarS § 199 lg 1 p 1 järgi tema süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi (tegu
10. märts 2025), seega kuivõrd puudus kriminaalmenetluse alustamise ajend. Määrus on saadetud mh E. I. I. Raotmale.
11. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt koristas ta maja ees sõidukit, kui eemalt tuli Q Q ja viipas talle käega, et E. I. I. Raotma sõidaks maja ette. E. I. I. Raotma konkreetselt kardab teda. Tol hetkel Q Q teda ei ähvardanud. Siis sõitis E. I. I. Raotma sõidukiga xxx tn maja ette. Arvas, et jõuab auto ära parkida ja minna tuppa. Teadis, et ei tohi sõita, et ei saa muidu autokooli läbi. Ei jõudnud veel omi asju autost ära võtta, kui Q jõudis tema autoni, tegi autoukse lahti ja ütles, et nüüd sõidame jaoskonda. Istus autosse ja hakkas karjuma kaebuse esitaja peale ja kätega vehkima ning ütles kaebuse esitajale, et ma löön su pea lõhki ja et kus on tema (Qi) telefon. Menetlusalune isik väitis ühe versioonina sedagi, et Q ütles kaebuse esitajale, et viimane tuleks kiiresti maja ette, mida kaebuse esitaja tegigi. Kohtueelses menetluses antud ütlustes on kaebuse esitaja selgitanud, et istus autos oma maja ees ja võttis asju, kui Q tema juurde tuli. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas kaebuse esitaja, et õige versioon juhtunust on see, et Q kõigepealt viipas talle käega, misjärel kaebuse esitaja sõitis xx tn maja ette ja asus autot parkima.
12. Kohtu hinnangul on käesolevalt xxx tn maja eest tehtud videosalvestiselt nähtuvalt tõendatud versioon sellest, et kaebuse esitaja sõitis xxx tn maja ette ning asus sõidukit parkima. Mingil hetkel ilmub kaamerasse Q Q, kes tõmbab parempoolse ukse lahti, räägib midagi kaebuse esitajaga, viipab vasaku käega vasakule, näitab E.I.I Raotmale midagi ja istub autosse ning seejärel sõidetakse koos Kolde pst 65 politseijaoskonda.
13. Kohtu hinnangul ei viibinud aga E. I. I. Raotma mootorsõidukit juhtides hädaseisundis.
14. KarS § 29 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.
15. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist. Päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis on subjektiivselt kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema ka sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Lisaks peab kaitstav huvi olema kahjustatud huvist ilmselt olulisem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
16. mai 2017 lahend nr 3-1-1-18-17 p 7).
17. Kohus ei ole käesolevalt seadnud kahtluse alla menetlusaluse isiku ütlusi sellest, kuidas ta oli parkimas oma mootorsõidukit ja mootorsõiduki juurde tuli Q Q, kuivõrd eelöeldu on tõendatud ka videosalvestusel nähtuvaga. Küll aga ei ole kohtu hinnangul tõendatud see, et E. I. I. Raotmad ähvardas Q Qi saabumisel tema sõiduki juurde ja sõidukisse istumisel vahetu oht. Ei saa tähelepanuta jätta, et menetlusalune isik kinnitas ise kohtuistungil, et Q Q ei ähvardanud teda siis, kui nad väidetavalt esmakordselt kohtusid ja Q tal maja ette sõita palus. Nii kaebuse esitaja kui ka tunnistaja xxx ütlusi silmas pidades, tekkis menetlusalusel isikul ja Q Qil konflikt võimaliku telefonivarguse pärast, mistõttu otsustati sõita politseijaoskonda. Tõsi, Q on ka varasemalt E. I. I. Raotma suhtes vägivaldne olnud, kuid tegemist on kohtuotsustega aastast 2021 (teod 2021.a). Tõendatud on seegi, et Q oli ka politseijaoskonnas agressiivselt meelestatud. Samas nähtub aga prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest, et menetlus väidetava ähvardamise koosseisu osas on
18. märtsil 2025 (s.o sama väidetav ähvardamistegu, mis käesoleva kaebusega seotud) lõpetatud, kuivõrd puudus kriminaalmenetluse alustamise ajend. Eelöeldu kinnitab omakorda seda, et isegi, kui kaebuse esitaja ja Qi vahel verbaalne konflikt oli, ei olnud tegemist kuriteoga, st koosseis ei realiseerunud. Asjaolu, et varasemalt on Q Q E. I. I. Raotma suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, ei saa käsitleda käesoleva väärteoasja kontekstis reaalse ja samaaegse ohuna, mis oleks välistanud teistsuguste vahendite valimist ohu kõrvaldamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Käesoleva väärteoasja materjalidest kohus seesugust reaalset ohtu E. I. I. Raotma õigushüvedele ei tuvasta.
19. Hädaseisundit ei teki ka juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes süüteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid ka teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides. Riigikohus on kohtupraktikas korduvalt märkinud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Seega isegi juhul, kui eeldada, et Q Q E. I. I. Raotmad ähvardas või kasutas tema suhtes ebatsensuurseid sõnu, mille tõttu E. I .I Raotma Q Qit kartis, olnuks E. I. I. Raotmal võimalik vajadusel sõidukist väljuda ja abi paluda, näiteks häirekeskusesse helistada. E. I. I. Raotma jättis selle aga tegemata. Olukorras, kus E. I. I. Raotmal oli võimalus sõidukist väljuda (ta ei olnud sõidukis kinni või lukustatud uste taga, kus keegi oleks teda kinni hoidnud) ja häirekeskusesse helistada ning abi kutsuda, pole mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta, s.o väärteo toimepanemine, õigustatud.
20. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebaja, asudes mootorsõidukit juhtima omamata juhtimisõigust ning olles eelnevalt ka mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, ei tegutsenud KarS § 29 mõttes hädaseisundis, seega puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega oli E. I. I. Raotma tegu õigusvastane.
21. Kuna süüd välistavaid asjaolusid samuti pole, pani E. I. I. Raotma toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega on E. I. I. Raotma karistamine

§ 201lg 2 järgi põhjendatud.

Karistus 30.

§ 201lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Sanktsiooni keskmine määr on seega 150 trahviühikut või 15 päeva aresti.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 800 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud kaebajat rahatrahviga sanktsiooni keskmäärast väiksemas määras.
2. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
3. Kohtu hinnangul saab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja menetlusaluse isiku süüga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega.
4. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärtegude toimepanemise asjaolusid. E. I. I. Raotma poolt toime pandud liiklusalase väärteo asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on keskmisest väiksem. Samas tuleb silmas pidada, et E. I. I. Raotma on teo toime pannud tahtlikult ja teadlikult. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Muuhulgas ei nähtu menetlusaluse isiku ütlustes teo kahetsemist. Kohtu hinnangul ei saa karistust kergendava asjaoluna arvestada, et autokooli poolt oli kaebuse esitaja liiklusesse lubatud. Seesugune luba oli siiski antud üksnes õppesõidu osas ja koos juhendajaga. Juhiluba siiski kaebuse esitajal puudus, seega ei ole ka tema teadmised ja oskused veel heaks kiidetud ega piisavaks hinnatud. E. I. I. Raotmal oli keelatud mootorsõidukit iseseisvalt juhtida. Juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki juhtimine on kahtlemata üks raskemaid liiklusalaseid väärtegusid. Samuti võtab kohus arvesse, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit päevasel ajal, kus liiklustihedus oli kahtlemata tihedam, mistõttu ohustas ta oma tegevusega ka teisi kaasliiklejaid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut ka varem samaliigilise liiklusalase väärteo eest karistatud, s.o
5. oktoobri 2024 kohtuvälise menetleja otsusega

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot.

Kokkuvõttes seega vastab kohtuvälise menetleja mõistetud karistus, s.o 100 trahviühikut ehk 800 eurot isiku süü suurusele ja eri- ning üldpreventiivsetele kaalutlustele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist. 35. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks E. I. I. Raotma suhtes menetluse lõpetamist ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades rahatrahvi suurust ja asjaolud, et E. I. I. Raotma ei tööta, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse karistuse tasumise tähtaja osas ja võimaldab KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o tasudes igakuiselt 66,70 eurot ja viimasel kuul 66,30 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)