4-25-2199/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number

1. august 2025, Tallinn 4-25-2199 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Kohtuasi J-M S (isikukood: xxx, xxx kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 227 lg 4 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
2. mai 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,006307 menetlusalune isik J-M S kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jekaterina Koreneva RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
3. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
4. mai 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,
6. Menetlusaluse isiku J-M S kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. septembril
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
10. mai 2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,006307 karistati J-M St LS § 227 lg 4 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks selle eest, et ta juhtis
11. aprillil 2025 kell 22.46 Pärnu maanteel (Paide ja Vineeri tänavate vahel) mootorsõidukit kiirusega 154 km/h +/- 5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 99 km/h.
12. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab määratud karistuse. Teo toimepanemist ja kvalifikatsiooni menetlusalune isik ei vaidlusta.
13. Kaitsja hinnangul on kohtuväline menetleja otsuses tuginenud asjasse mittepuutuvatele faktilistele asjaoludele. Väärteotoimikusse võetud videosalvestiselt nähtub, et ainsad sõidukid, mis kiiruse ületamise hetkel Pärnu mnt-l liikusid, olid kiirust ületanud 3 autot, millele lisandus politseisõiduk. Seega ei olnud liiklus tihe ning asjaolu, et päevasel ajal on liiklus Tallinnas tihe, ei ole konkreetsesse väärteosse kuigipalju puutuv.
14. Samuti jääb kohtuvälise menetleja otsusest selgusetuks, mis on see meedias igapäevaselt kajastatu, mis ei võimalda nõustuda vastulauses esitatud seisukohaga, et kiiruse ületamine sirgel, tühjal ja laial teel on vähem riske kaasav, kui sama tegevus kitsal või kurvilisel või liiklejatest täitunud teel. Kaitsja hinnangul ei tohiks konkreetsele sündmusele juurde mõelda asjaolusid, mida sündmuse toimumise ajal ei esinenud ning kasutada sellist mõttekonstruktsiooni õigustamaks raskema karistuse valimist.
15. Kaitsja ei õigusta kiiruse ületamist öistel tänavatel, kuid on pidanud teo tehiolude esile toomist oluliseks teo ohtlikkuse kontekstis. Kaitsja näeb oma töös järjepidevalt, et menetlejate eesmärk on näidata mistahes liiklusalaseid süütegusid eriti ohtlikena ja sellega põhistada küllalt karmide karistuste kohaldamist.
16. Otsusest tulenevalt ei ole kohtuväline menetleja vastulauses esitatuga arvestanud. Ehk siis menetleja ei ole arvetanud asjaoluga, et kiiruse ületamine toimus kolmerealisel, ühesuunalisel ja teiste liiklejateta sirgel teel, milline asjaolu võimaldab kiiruse ületamisega seotud riske pidada väiksemateks. Seega jättis kohtuväline menetleja põhjendamatult teo tehioludega arvestamata. Pole välistatud, et kui kohtuväline menetleja oleks nende asjaoludega arvestanud, oleks ka karistus olnud teistsugune, mõnevõrra kergem.
17. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtul kergendada menetlusalusele isikule määratud karistust, muutes see kas rahatrahviks või lühendades juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega.
18. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
19. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
20. J-M Sle heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
21. aprillil 2025 kell 22.46 Pärnu maanteel (Paide ja Vineeri tänavate vahel suunaga Vineeri tänava poole) mootorsõidukit xxx, 2 registreerimismärgiga xxx, kiirusega 154 km/h +/- 5 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 99 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis, ja pani toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo.
22. Kohtu hinnangul tõendab J-M Sle etteheidetavat tegu, s.o lubatud kiiruse ületamist, kiirusmõõturi salvestuse andmed ja videosalvestis, millest nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxx, registreerimismärgiga xxx, sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati
23. aprillil 2025 kell 22.46 mõõteseadet Stalker ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 154 km/h. Tegu pandi toime Tallinnas, Pärnu maanteel, kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtmisel saadud kiiruse väärtuse laiendmääramatust arvesse võttes ületas J-M S kiirust mitte vähem kui 99 km/h.
24. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja K S, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seda kinnitab muuhulgas Politsei- ja Piirivalveameti tõend selle kohta, et K S on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taatlustunnistuse nr TTRS-24/00108 kohaselt oli kiirusmõõtur (Stalker DSR 2X) kordustaadeldud
25. juulil
26. MaJdus- ja taristuministri
27. detsembri
28. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja staatiliste taatluse täpsustatud nõuded“ lisa p 7.2 kohaselt on kiirusmõõturi puhul kohustuslik riigisisest tüübikinnitusetunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine. Taatluskehtivusaeg on 1 aasta. Määruse § 4 lg 2 kohaselt kui kordustaatlusele ei ole esitatud eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse või vastavushindamise nõuetest. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
29. aprillil 2025 oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
30. Teo toimepanemist ehk kiiruse ületamist tõendavad ka J-M S ütlused, mille kohaselt ta tunnistab teo toimepanemist, s.o kiiruse ületamist. Vaidlust ei ole, et ta liikus kiirusega 154 km/h väärteoprotokollis märgitud kohas ja ajal. Ta oli teadlik lubatud suurimast sõidukiirusest. Menetlusalune isik selgitas, et liikus koos sõbraga, olid kahe autoga. Olles foori taga tuli nende kõrvale üks xxx, mis käitus provotseerivalt, et kumb on parem. See oli ka põhjus, miks üks hetk nad kiirendasid ja sõitsid mõtlematu kiirusega politsei patrullist mööda. Ta kinnitas, et videosalvestisel olevast kolmest sõidukist liigub tema esimese sõidukiga. Patrullsõidukit märkas Magdaleena silla peal tahavaatepeeglist, siis kui üks sõiduk oli bussireast lähenemas.
31. Kohus leiab, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega ja mõõtmise andmetega ning ka menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud J-M Sle etteheidetav kiiruse ületamine. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 4 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 99 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 keeldu.
32. Kohtu hinnangul on J-M S subjektiivsest küljest teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ta teadis, et ületas kiirust. J-M S enda ütlustega on kinnitust leidnud, et ta teadis nimetatud teelõigul olevat kiirusepiirangut, milleks oli 50 km/h, kuid otsustas kiirendada, kuna oli häiritud kõrval olnud autojuhi käitumisest. Seega ületas ta lubatud kiirust kavatsetult. Samuti puuduvad ka J-M S teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KARISTUS 3
33. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.
34. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h näeb LS § 227 lg 4 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Seega on seadusandja ette näinud avarad karistusraamid taoliste süütegude eest karistuse mõistmiseks.
35. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11).
36. Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine seitmseks kuuks, s.o ettenähtud sanktsiooni keskmäärast väiksem karistus. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on J-M Sl üks kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise toimepanemise eest. Teda on karistatud
37. oktoobril 2024 LS § 227 lg 2 alusel, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Karistuseks määrati talle rahatrahv 140 eurot. Rahatrahv on tasutud
38. novembril
39. Paraku tuleb tõdeda, et taoline karistus ei ole J-M S käitumist muutnud ja ta on jätkanud peagi liiklusrikkumistega. Seejuures on tähelepanuväärne, et rikkumised on ajaliselt lähedased. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud täpselt kuue kuu möödumisel pärast eelmist väärteootsust. Seega on ilmne, et J-M S suhtub hoolimatult õiguskorda, sh liiklusreeglite täitmisesse, seades isiklikud vajadused tähtsamaks liiklusohutusest.
40. Kohus leiab, et olukorras, kus sedavõrd lühikese aja järel pannakse toime uus samalaadne liiklusalane süütegu ja see on eelmisest raskem, ei saa süü LS § 227 lg-s 4 sätestatud teos olla ühelgi juhul väike. Süü suurust mõjutab ka see, et mõõdetud sõidukiirus oli rohkem kui 3 korda üle lubatu ja lubatud suurimat sõidukiirust ületati asulas, 50 km/h kiiruspiirangu alas.
41. Kohus leiab, et J-M S karistusandmed ning uue liiklusalase väärteo toimepanemine näitavad seda, et tema liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud karistustele ajas jätkunud ja lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole menetlusaluse isiku jaoks esmakordne. Arvestades aga seda, et eelmine rahatrahv ei ole menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud ja menetlusalune isik jätkab liikluse ohustamist, leiab kohus, et rahaline mõjutamine menetlusaluse isiku puhul eesmärki ei saavuta ja menetlusalust isikut korrale ei kutsu, mistõttu on kohtu arvates menetlusaluse isiku liiklusest eemaldamine ja teiseliigilise karistuse kohaldamine põhjendatud ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud karistuse liigiga.
42. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati J-M St mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks. Kohtuväline menetleja on tuvastanud kergendavad asjaolu ja seda ka karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Kohus ei nõustu kaitsja kriitikaga kohtuvälise menetleja poolt vastulauses märgitu arvestamata jätmise kohta. Menetleja on põhjalikult selgitanud karistuse mõistmist ning eraldi veel välja toonud karistuse pikkust mõjutanud tegurid.
43. Kohus peab vajalikuks veel märkida, et sõltumata sellest, kas liiklus oli hõre või tihe, tee sirge või käänuline, on kiiruspiirangutest kinnipidamine igal juhul kohustuslik. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise keeld kehtib igal ajahetkel. Vähetähtis ei ole, et J-M S käitus sellisel viisil teadlikult (kavatsetult), mis viitab suuremale süüle. 4
44. Kohus asub seisukohale, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada J-M S suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks ega ka põhikaristuse vähendamiseks. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKKo 3-1-1-77-14, p 13).
45. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et tal on vaja juhtimisõigust koolipraktika ja võimaliku tulevase töökoha tõttu. J-M S selgitused selle kohta, miks ta otsustas kiirust ületada, näitab, et menetlusalusel isikul puudub igasugune arusaam ohutust liikluskäitumisest. Seetõttu võib J-M S oma liikluskäitumiselt olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning tema ajutine liiklusest eemaldamine täidab lisaks eripreventiivsele eesmärgile ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet ning tagab usalduse õiguskorra vastu.
46. Kohus juhib menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et koolipraktika ja töökoha olemasolu ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Olukorras, kus menetlusaluselt isikult on karistuseks mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et praktika läbimine ja töökohustuste täitmine oleks võimalik mootorsõidukit juhtimata.
47. Kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik erialase töö tegemiseks. Selline teadmine ei olnud aga talle takistuseks väärteo toimepanemisel. Kohus leiab, et menetlusalune isik oli juhtimisõiguse vajalikkusest teadlik ka siis, kui ta menetlusesemeks oleva liiklusalase väärteo toime pani. Arvestades seda, et lubatud sõidukiirust ületas J-M S mitte vähem kui 99 km/h, tehes seda teadlikult, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et teda uuesti karistatakse. Seega ei saanud isikule järjekordse karistuse saabumine olla üllatuseks. Samamoodi ei saanud talle olla üllatuseks ka see, et kohtuväline menetleja loobub rahatrahvi kohaldamisest, sest rahatrahv karistusliigina ei ole soovitud mõju avaldanud - menetlusalust isikut õiguskuulekusele sundinud.
48. Karistusliigi valik konkreetse süüasja raames on kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse väärteoasja asjaolusid, menetlusaluse isiku süüd, samuti pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka J-M S enda elu ja tervis kaaluvad üles menetlusaluse isiku võimalikud ebamugavused.
49. Seega tuleb eelnevatel kaalutlustel jätta J-M S kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohus selgitab juhtimisõiguse äravõtmise osas täiendavalt, et LS § 127 kohaselt on J-M S kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) 5 6