Obsah (10)

§ 113§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 406§ 403§ 94§ 416§ 108

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5680,28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova hagi O.T vastu võla Kost

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palus määrata, et kohtuotsus on viivitamata täidetav. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja)

1. novembril 2023 krediidilepingu nr xxx, mille järgi oli kostjal võimalik kasutada limiiti 4000 eurot (dtl 48). Kostja vahepeal krediiti ei kasutanud.
2. aprillil 2024 sõlmisid kostja ja E AS lepingu lisa, sest muutusid teenusetingimused ning enne krediidi väljastamist muutus ka krediidikulukuse määr. Kostja sai krediiti kokku 4000 eurot, mis kanti
3. aprillil 2024 kostja pangakontole.
4. novembri 2023 leping sõlmiti intressiga 40,7% aastas krediidi kulukuse määraga 49,22%.
5. aprilli 2024 lepingu lisa sõlmiti intressiga 42% aastas krediidikulukuse määraga 51,11%. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimet
6. aprilli 2024 lepingu lisa sõlmimisel. Selleks analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja esitatud andmete põhjal. Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 2100 eurot, kuid krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel pangakontolt nähtuvast sissetulekust 1210,96 eurot (nelja kuu keskmine). Kostja märkis oma finantskohustuste suuruseks 100 eurot ja majapidamiskuludeks 250 eurot. Krediidiandja kohaldas majapidamiskulude suurusena 304 eurot. Krediidiandja tuvastas, et kostjal maksehäired puudusid. 2 Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi, oli tõenäoline ning krediidiandja veendunud, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Kostja oli kohustatud tasuma 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Tagasimakseid tuli teha igakuiselt
7. kuupäevaks vähemalt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse ulatuses. Igakuiselt tuli maksta ka intressi ja kuutasu. Lepingu lisas kokkulepitud intressimäär on 42% aastas. Lepingu järgi on ka viivisemäär sama. Krediidikulukuse määr on 51,11% aastas. Krediidikulukuse määra arvestamise aluseks on võetud intressimäär 42%, väljavõtu tasu 0 eurot, lepingu lisa sõlmimise tasu 15 eurot ning eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Kostja tegi viimase ühe tagasimakse
8. a mais ning on pärast seda olnud viivituses vähemalt kolme osamakse tasumisega (
9. juuni,
10. juuli ja
11. august 2024 arved). Krediidiandja ütles lepingu üles
12. augusti 2024 ülesütlemisavaldusega. Ühtlasi andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja kuni
13. septembrini 2024 sissenõutavaks muutunud võla tasumiseks, kuid kostja seda ei teinud. Seetõttu tuleb leping lugeda üles öelduks
14. septembrist
15. Kostjale edastati
16. oktoobril 2024 nõuete loovutamise teade, milles teavitati, et krediidiandja loovutas nõude E AS-ile. Kostja tasus
17. mail 2024 põhiosa katteks 66,67 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3933,33 eurot (4000-66,67). Hageja arvutab intressi alates
18. maist 2024 kuni
19. septembrini 2024 määraga 42%. Kokku on sissenõutavaks muutunud intress 591,29 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates
20. septembrist 2024 kuni hagiavalduse esitamiseni
21. veebruaril 2025 lepingus sätestatud intressimääras. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis 682,09 eurot. Alates
22. veebruarist 2025 nõuab hageja kostjalt viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Hageja on püüdnud kohtuväliselt korduvalt kostjaga ühendust võtta. Hageja saatis nõude loovutuskirja ja nõudekirja kostjale

1. oktoobril
2. Samuti saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad
3. oktoobril ja
4. novembril
5. Seetõttu nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot. Juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt põhivõla 3806,10 eurot, seadusjärgses määras intressi
6. aprillist 2024 kuni
7. septembrini 2024 72,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 187,58 eurot ning võla sissenõudmiskulu 35 eurot. KOSTJA SEISUKOHT
8. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
10. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust (

§ 402lg 1).

Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles 3 sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46). 6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 406

2 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidiandja ja kostja sõlmisid

1. novembril 2023 tarbijakrediidilepingu nr xxx (dtl 40-53). Krediidiandja loovutas lepingust tulenva nõude hagejale (dtl 96). Kostjal tekkis õigus võtta kasutusse krediit 4000 eurot, kuid kostja seda enne lepingu lisa sõlmimist ei teinud.
2. aprillil 2024 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisa (dtl 55-68), mille alusel võttis kostja kasutusse krediidi 4000 eurot (dtl 70). Lepingu lisa sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr
3. novembri 2022 seisuga 17,36% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%. Lepingus lisas on krediidi kulukuse määraks 51,11% (dtl 63), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse krediidisumma 4000 eurot, tagasimakseperioodi 60 kuud, krediidiintressimäära 42% aastas, lepingu sõlmimise kulu 0 eurot ja lepingu lisa sõlmimise tasu 15 eurot. Hageja on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja arvutusi (dtl 31-32). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.
4. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei 4 saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

1. Hageja märkis, et on
2. aprilli 2024 lepingu lisa sõlmimisel tuvastanud kostja pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuised sissetulekud 1210,96 eurot, kohustused 100 eurot ja elamiskulud 304 eurot (dtl 118-119). Krediidiandja hindas kostja pangakonto väljavõtet. Kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
3. Kostja pangakontode väljavõte (dtl 73-86) on esitatud perioodi
4. detsember 2023-
5. aprilli 2024 kohta. Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja pangakonto väljavõtet. Pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja sissetulekud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist moodustasid väljamaksed Eesti Töötukassalt, toetus Sotsiaalkindlustusametilt ning maksed teistelt füüsilistelt isikutelt, sh elatise maksed, st kostjal puudus regulaarne töötasu. Seega jääb kohtule arusaamatuks, mille põhjal hindas laenuandja kostja sissetulekute teenimist piisavalt täiendavate laenukohustuste võtmiseks olukorras, kus kostjal puudus stabiilne töösuhe. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks laenuandja võttis kostja muu laenukohustuse hindamisel arvesse üksnes laenutaotluses märgitut (100 eurot kuus) ega kontrollinud kostja esitatud andmeid kostja pangakonto väljavõttelt. Kostja pangakontolt nähtuvad kohustused nt I D AS-i, E AS-i, AS-i L F , T B AB (publ.) Eesti filiaali ees. Nt märtsis 2024 on kostja kandnud I D AS-ile kantud 40,51 eurot ja 50 eurot, E AS-ile 42,45 eurot, AS-ile L F 23,15 eurot ja 7,22 eurot ning T B AB (publ.) Eesti filiaalile 40,35 eurot. Kokku märtsikuus makseid tehtud 203,68 eurot, mis on kaks korda suurem krediidivõime hindamise aluseks võetud laenukohustusest. Lisaks nähtub, et märtsis on kostja võtnud täiendavaid kohustusi ka B AS-i ees 500 eurot, mis viitab, et tema tegelik laenukoormus oli veelgi suurem. Hageja ei ole põhjendanud, miks lähtus ta lepingu lisa sõlmimisel krediidivõime hindamisel kostja majapidamiskuludest 304 eurot ning kas on arvesse võetud pangakontolt nähtuvalt. Nt märtsis 2024 tasus kostja ainuüksi korteriühistule 285 eurot, lisaks E AS-ile 28,55 eurot ja OÜ-le V El 16,67 eurot. Samuti nähtub, et kostja maksab ka kolmanda isiku arveid nt SA Narva Linnaelamule (120 eurot) ja T Eesti ASile (50 eurot). Lisaks nähtuvad kostja pangakonto väljavõttelt ülalpeetavatega seotud kulud, s.o lasteaiatasud (nt veebruar 2024). Samuti saab hageja pangakonto väljavõtte järgi peretoetust 710 eurot ja elatist, mis viitab, et tal on ülalpeetavaid. Hageja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on krediidivõime hindamisel võetud arvesse hageja ülalpidamiskohustust. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed hasartmänguga seotud ülekanded kümnetes eurodes.
6. a jaanuaris on hasartmänguga seotud ülekandeid vähemalt 90 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks võtnud krediidivõime hindamisel arvesse regulaarseid kulutusi hasartmängudele. 5 Kohus leiab, et krediidiandja hinnanud kostja pangakontot valikuliselt. Pangakonto nõuetekohaselt ja täielikult hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja

§ 4034lg 4 teine lause).

Kuivõrd krediidiandjal jättis nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, töösuhte puudumise, kohustuste tegeliku suuruse, majapidamiskulude, ülalpeetavate, hasartmängude kulud kogu pangakontodelt nähtuva perioodi osas, ei saanud krediidiandjal tekkida ka veendumust, et kostja on võimeline võtma täiendavaid kohustusi 4000 eurot. 10. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava hoolsusega hinnanud.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on tuvastatud, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (
3. juuni 2024,
4. juuli 2024 ja
5. augusti 2024 arved, dtl 87-90) tasumisega. Tasuda tuli iga kuu
6. kuupäevaks (dtl 48). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 91-94). Hageja selgituste kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude ümberarvestuste korral. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (

§ 416lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 14.

septembril 2024 erakorraliselt üles öelda.

1. Hageja palub kostjalt põhivõla 3933,33 euro väljamõistmist. Hageja on
2. mai 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl 149-151). Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud lepingu alusel kokku 193,90 eurot ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3806,10 eurot (saadud krediit 4000-193,90). 6 Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 3806,10 eurot (

§ 108lg 1).

Hageja põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 591,29 eurot. Lepingu lisas lepiti kokku intressimääras 42% aastas (dtl 63). Hageja ümberarvestatud intressinõue on 72,43 eurot, s.o perioodi
2. aprill 2024 kuni
3. septembri 2024 eest, mis on arvutatud 3806,10 eurolt (dtl 150) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav ning vastab

§ 4034 lg-le 7.

Seega rahuldab kohus hageja intressinõude 72,43 eurot. Hageja intressinõue jääb seega rahuldamata seda summat ületavas osas. 15. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 682,09 eurot väljamõistmist. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o

1. septembrist 2024 (dtl 127, 151). Nõude ümberarvestuse järgi on
2. veebruariks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 187,58 eurot (dtl 151). Viivisearvutus on jälgitav ja kontrollitav. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3806,10 eurot perioodi 15.

september 2024 kuni

1. veebruar 2025 eest 187,58 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates
2. veebruarist 2025 kuni põhivõla rahuldamiseni. Otsuse tegemise seisuga (
3. august 2025) on seega sissenõutavaks muutunud viivis veel 223,96 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Seega mõistab kohus kostjalt välja 411,54 eurot (187,58+223,96). Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates
4. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras (TsMS § 367). Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt.
5. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 35 eurot (pärast lepingu lõppemist) ühe meeldetuletuskirja saatmise eest

§ 1132 lg 2 p 2 alusel.

Selles on pooled kokku leppinud (dtl 41, p VI p 4 ja dtl 46). Hageja on tõendanud kostjale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist (

1. oktoober 2024,
2. oktoober 2024 ja
3. november 2024, dtl 91-103). Seega kuulub nõue 35 eurot rahuldamisele.
4. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3806,10 eurot, intressi 72,43 eurot, perioodil
5. september 2024 –
6. august 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 411,54 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 5241,71 eurot) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise seisuga) välja 4101,11 eurot (3806,10+72,43+187,58+35), rahuldab kohus hagi ca 78% ulatuses. Kohus jätab seetõttu menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
7. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 38 ja 130), mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust 20 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 7 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842). Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 615 eurot (595 + 20). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 479,70 eurot (s.o 78% 615 eurost).
8. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega

§ 113lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (Ts

MS § 177 lg 4).

1. Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks määramist TsMS § 445 lg-te 1 ja 3 alusel. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud, vaid on üksnes refereerinud seaduse teksti. Seetõttu ei saa kohus hinnata hageja kaalutlusi, miks on otsuse viivitamata täidetavaks tunnistada praegusel juhul hageja arvates põhjendatud. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
2. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
3. märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 8