Obsah (17)

§ 113§ 25§ 199§ 74§ 65§ 64§ 68§ 83§ 16§ 115§ 28§ 31§ 218§ 73§ 56§ 60§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2025, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-985 (23259050502) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Jaakus Ra

§ 113

lg 1 –

§ 25

lg 2 ja

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi üldmenetluses Süüdistatav SULEV KIVILO, isikukood 37406172238; XXX; elukoht XXX (viibib Viru Valglas, Ülesõidu 1, Jõhvi); XXX; emakeel XXX; ei tööta; 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Viru Maakohtu 17.10.2023 otsus nr 1-23-6085

§ 199

lg 2 p 9 järgi tingimisi vangistus 1 aastat 3 kuud

§ 74lg 1 järgi katsajaga 3 aastat, 5 kehtivat väärteokaristust.

Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 02.11.2023, tõkend jäetud muutmata. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kadi Sitska riigi õigusabi korras, Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid, Pärnu mnt 20, Tallinn, e-post: kadi.sitska@gmail.com Kannatanud E S (isikukood XXX), elukoht XXX I osakonna S AS (registrikood XXX), asukoht Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, Tallinn, 11624, Harju maakond, esindaja Maria Papunova, e-post: maria.papunova@selver.ee R OÜ (registrikood XXX), asukoht Ehitajate tee, 110e, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju 1 maakond, esindaja Karin rakvere@realkeskus.ee Kärmas, e-post: Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3, § 306, § 310, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Tunnistada SULEV KIVILO

§ 199

lg 2 p 9 järgi (14.09.2023 episood) süüdi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-23-6085 ning lugedes käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks eelmise, s.o Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-23-6085 mõistetud raskema karistusega 1 aasta 3 kuud vangistust, mõista Sulev Kivilole liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Tunnistada SULEV KIVILO

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi (18.10.2023 episood) süüdi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Tunnistada SULEV KIVILO

§ 113

lg 1 – 25 lg 2 järgi süüdi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Sulev Kivilole liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-23-6085 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis Sulev Kivilole lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Sulev Kivilo karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 02.11.2023 ning Sulev Kivilo karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kahtlustavana kinnipidamise aeg 02.11.

1. TÕKEND Sulev Kivilole kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend vahistamine tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatria-ja psühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 7.1-3/352) summas 2600 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistliku ja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasu kohtumenetluses sõidule kulunud aja eest ja sõidukulud kokku summas 618,29 eurot riigi kanda. 2 KrMS § 180 lg 1, 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Sulev Kivilolt menetluskuluna sundraha 2215 (kaks tuhat kakssada viisteist) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel välja mõista Sulev Kivilolt menetluskuluna tunnistaja Liana Kuznetsova menetlusest osavõtuga seotud sõidukulu 8,50 (kaheksa eurot 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Sulev Kivilolt menetluskuluna ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 1415 (üks tuhat nelisada viisteist) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Sulev Kivilolt välja määratud kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistliku ja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska tasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest summas 3978,16 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja 16 senti) eurot riigituludesse. Sulev Kivilol tuleb menetluskulud kokku summas 7616,66 (seitse tuhat kuussada kuusteist eurot ja 66 senti) eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700013373 ning selgitus: „Sulev Kivilo, 1-24985, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: nuga, kui süüteo toimepanemise vahend, mis on antud 11.01.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sulev Kivilole tema vara: - mobiiltelefon Sony Xperia, mis on antud 11.01.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a. - plätud, teksad (koos rihmaga) ja pusa, mis on antud 27.11.2023 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 23ATH27298) alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a. Salvestised: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde: DVD-plaat fotodega sündmuskohalt kaasa võetud noast, DVD-plaat kannatanu E S poolt ekirja teel saadetud fotodega vigastustest, DVD-plaat Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega nõudekirjale, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestisest, häirekeskuse kõne ja patrulli tehtud fotodega sündmuskohast, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestiste ja kriminalisti poolt tehtud fotodega sündmuskohast, DVD-plaat 14.09.2023 Selveri kaupluse turvakaamera salvestistega, DVD-plaat 18.10.2023 Realiseerimiskeskuse turvakaamera salvestisega. TSIVIILHAGID 3 Kannatanu S AS (registrikood XXX) tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 67,11 (kuuskümmend seitse eurot, 11 senti) eurot, mis kanda kannatanu S AS arvelduskontole nr XXX Swedbank AS. Kannatanu R OÜ (registrikood XXX) tsiviilhagi rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 31,95 (kolmkümmend üks eurot, 95 senti) eurot, mis kanda R OÜ XXX Swedbank AS. Kohtuotsus edastada kannatanutele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS Sulev Kivilot (Kivilo) süüdistatakse selles, et tema 02.11.2023 kella 00:00 paiku oma elukohas XXX asuvas majas lõi korduvalt, s.o viiel korral, E S 20 cm pikkuse teraga kööginoaga rindkere- ja kõhupiirkonda. Ekspertiisiakti nr 23E-AOI0343 järeldustest nähtuvalt tungisid kolm torkelõikehaava E S kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde, s.o elutähtsatesse organitesse, ning vigastasid paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt ning kaks torke-lõike- või lõikehaava vigastasid E S vasakut küünarvart. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tunginud haavad olid eluohtlikud ning haavad vasakul küünarvarrel põhjustavad tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli nädalat. Peale rünnet lahkus Sulev Kivilo majas asuvasse teise tuppa ning läks magama. Sulev Kivilo tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata ja kannatanu surm saabumata vaid seetõttu, et rünnaku juures viibis L K, kes koheselt häirekeskust teavitas. Lüües mitmel korral kannatanut tahtlikult noaga, mille tera pikkus oli 20 cm, piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid, Sulev Kivilo teadis, et võib niimoodi E S surma põhjustada ja möönis seda, st tegutses vähemalt otsese tahtlusega E S surma põhjustamise suhtes ning tema tegevus oli suunatud E S tapmisele. Seega Sulev Kivilo, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, s.o teise isiku tapmist, mis jäi lõpule viimata Sulev Kivilost mitteolenevatel põhjustel, pani toime

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sulev Kivilot süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud 28.01.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9926

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 14.08.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20- 5767

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja 17.10.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 123-6085

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning isikuna, kelle jaoks on kujunenud vargused harjumuspäraseks eluviisiks, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 14.09.2023 kella 09:58 paiku XXX asuvast kauplusest Krooni Selver kolm pudelit viina „Gold Relikvia“ koguväärtusega 38,97 eurot, kolm pudelit veini „Merlot Collezione“ koguväärtusega 23,97 eurot ja kolm pakki keefirit „Farmi“ koguväärtusega 4,17 eurot, kokku kaupa koguväärtuses 67,11 eurot, asetas eelnimetatud kaubad käes olevasse ostukorvi ning lahkus ostukorviga kaupluse sissepääsuväravate kaudu; - 18.10.2023 kella 12:56 paiku Lääne-Viru maakonnas XXX asuvast kauplusest R ühiselt ja kooskõlastatult koos A H viis pudelit viina „Laua viin“ koguväärtusega 31,95 eurot, kandes seljakotti, kuhu A H tõstis riiulilt viis viinapudelit ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata ning väljus kauplusest turvavärava kaudu. Seega Sulev Kivilo, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, võttes tahtlikult ja süstemaatiliselt isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist Sulev Kivilole esitatud süüdistus

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 ja

§ 199lg 2 p 7,9 järgi.

1. Esmalt analüüsib kohus Sulev Kivilole esitatud süüdistust

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 ehk tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. Kaitstav õigushüve on inimese elu. Tapmine on suvalise teokirjeldusega kuriteokoosseis, see tähendab, et selle toimepanemine on võimalik mistahes teoga, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (Riigikohtu lahend 3-1-1-28-03). Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Hinnates kriminaalasjas kohtuistungil uuritud tõendeid, on Sulev Kivilole esitatud süüdistus põhjendatud ning Sulev Kivilo talle etteheidetava teo süüdistuses loetletud asjaoludel toime pannud. Kannatanu E S ütlustega on tõendatud, et Sulev Kivilo tuli talle kallale. Mäletab, et Sulev Kivilo oli ta peal, vehkis noaga ja karjus midagi: „löön su maha või annan peksa“. Kannatanu E S andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 46-53), et 01.11.2023 ta elas XXX, üüris sõbralt kinnistul asuvat kahekordset elamut. Tema asus sinna majja elama 2023 aasta suvel, Sulev Kivilo tuli majja elama sügisel

1. Sündmused said alguse
2. novembril. Sel päeval käsid Suleviga linnas, aga mida täpselt tegid, seda ei mäleta. Ainuke asi mis ta sellest päevast teda sai, oli see kui talle üks taksojuht ütles, et nad olid käinud veel linnas õhtul ja kasiinos. Päevased käimised on ta pannud hiljem kokku tšekkide, taksojuhtide ja kõigi teiste tõenditega. Kas linnas jõi, seda ei oska öelda. L K said linnas kokku, see tuli ka hiljem välja. Mäletab, et L oli öösel nende elamus ja ta hoidis tal verejooksu kinni. Kui ta koju tagasi läks, see oli 14-ndal, siis ta avastas, et süüa oli tehtud, et kõik majas oli hapuks läinud. Ta isegi ei tea seda täpselt millega teda löödi. Kui L oli seal siis tegi tema tavaliselt süüa. Sellest, mis temaga juhtus, ei mäleta midagi. Kui politseis rääkis, siis midagi mäletas, hiljem tuli talle meelde, et Sulev oli ta peal, vehkis noaga ja karjus midagi, et löön su maha või annan peksa, täpset sõnastust ei mäleta. Kui haiglast koju tuli, siis nägi, et üks nuga oli puudu, võis olla sama nuga, millega Sulev vehkis. See oli köögikomplekti nuga, seal komplektis on 5 nuga. Need noad asusid selles köögis, kus tema oli. Noad olid külmkapi peal. Kasutas neid kogu aeg. Mäletab, et helistas 112, tema telefoni pealt oli kõne tehtud. Kiirabiga hakkas edasi suhtlema L. Ta mäletab mälupilte, et L hoidis verejooksu kinni. Järgmine mälupilt on see, kui ta tuli haiglas teadvusele, oli üldse Tallinnas PERH’is. Noaga löömist ta ei mäleta, ei mäleta kuhu ja palju löödi. Hiljem, siis kui ta juba haiglas oli, siis ta tegi endast fotod. Arvas, et lööke pidi olema rohkem kui 5, kuna haavu ja arme oli rohkem. Noalööke vasakusse kätte sai 2 korda, kaitses end löökide eest. Ta ei mäleta, kas ta lõi Sulevit vastu, aga see on võimalik. Kinnitas, et kõhuõõnes on endiselt valud. Politsei võttis sündmuskohalt ära kaks telefoni, üks oli LG, see oli L K oma ja teine oli Sony, see oli Sulev Kivilo oma. Tema telefon oli tal kaasas. Sulev Kivilo kohta märgib, et kui Sulev oli purjus, siis tal on probleem tervisega, ta laseb alla. Sulev oli enne 01.11.2023 kukkunud toas, kui tarbis alkoholi. Oli kordi, kus Sulev kukkus ja lihtsalt jäigi mingiks ajaks pikali ja mingi aja pärast hakkas uuesti liikuma. 5 Tal endal tekivad mäluaugud, kui ta alkoholi tarvitab. Ta ei välista, et ta Sulevi enda toast välja ajas. Varem Sulev agressiivne ei olnud, arvab, et Sulevi agresiivsus avaldus L pärast. Arvab, et Sulevil olid L seksuaalsuhted. Ta tunneb Sulev Kivilot juba vähemalt 5 aastat ja see oli ainuke kord kus Sulev tuli talle kallale. Tema ei ole Sulevit löönud. Ta ei tea, miks Sulev seekord noa võttis. Võib-olla võttis alkoholi koos tablettidega. Sulevil olid epilepsiaravimid, aga teisi ravimeid tema ei tea. Tal on varasemalt olnud erinevaid vägivalla juhtumeid ja kõik sõltub olukorrast. Näiteks kui linna peal kedagi rünnatakse, siis ta läheb vahele, kuid mitte ilma põhjuseta. Tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et Sulev Kivilo lõi kannatanut E S noaga. Tunnistaja L K andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 67-79), et ta sai nii E S kui Sulev Kiviloga tuttavaks augusti lõpp- septembri algul
3. Suhtlesid omavahel kaks -kolm korda kuus. Mõlemad mehed elasid XXX, kahekordses majas. Teisel korrusel oli remont, seda korrust ei kasutatud. 01.11.2023 sai Kivilo ja S kokku Rakvere bussijaamas, kuskil 16.30 ajal, sõitsid Kunda bussiga nende koju. Mõlemad mehed olid alkoholi tarbinud. Majas joodi viina, oli kaks poolikut pudelit viina, tema jõi 4-5 pitsi. Üks pudel joodi kolme peale ära, teisest pudelist jäi veel järgi. Nemad E läksid tema kööki süüa tegema, kui tuppa tagasi jõudsid, oli teine pudel tühi. Tunnistaja mäletab, et Sulev oligi juba päris purjus ja läks oma tuppa magama. Arvab, et kojutulekust oli möödas maksimum 4 tundi, kell võis olla 9 õhtul kui Sulev magama läks. Kella 10-11 vahel läks E Sulevi käest midagi küsima. Ta järgnes E, aga magamistuppa ei läinud. Jäi üks tuba enne seisma. Sulevi magamistoas valgust ei olnud. Tunnistaja sõnade kohaselt, ta mingit podisemist kuulis, sai aru, et Sulev rääkis läbi une midagi, E rääkis midagi vastu, aga ta ei saanud sõnadest üldse aru. Mingi madistamine käis seal, aga helide järgi, mida ta kuulis, ta ei saa öelda, kes kellele seal jagas matsusid või ei jaganud. Tema ei tea, mida need hääled täpselt tähendasid, aga meenutasid löömist. Tema läks kööki ja siis E tuli sealt toast tagasi. Ta seisis seal natukene aega, aga kui kaua, ei oska minutites öelda. See võis olla ka 3 minutit, võib-olla 4 või 5 minutit. Ta läks enne natukene ära kööki, see võis olla 1-2 minutit varem ja siis Ervin tuli juba talle kööki järgi. E võis selles toas kokku olla võib-olla 7 minutit. E ei rääkinud midagi erilist ja tal ei olnud midagi viga. Ta ei küsinud E, mis ta Sulevi toas tegi. Sulev jäi enda tuppa. Söök oli valmis ja siis panid arvutist filmi taustaks mängima. Arvuti oli E toas, seal kus tema magas. Rääkisid E veel juttu ja jõid natukene õlut. E vedeles voodi peal. Siis tuligi Sulev. Kindlasti mingi 15-20 minutit, maksimum pool tundi oli aega möödas sellest ajast kui E Sulevi toast ära tuli. Kinnitas, et nemad jõudsid E panna arvuti tööle, filmi panna tööle, ta jõudis veel suitsu keerata. Enne kui ta häirekeskusesse helistas südaöö kanti, võis Sulev olla E toas maksimum 15 minutit. Ta nägi kui Sulev uksest sisenes, sest ta istus täpselt laua taga ja keeras suitsu, E oli tal selja taga voodis pikali, peaga tema ja laua poole. Ta istus selle voodi peal kus E oli. Skeemil voodi 1 ja 2 vahel oli laud ja tema istus voodi 2 peal ja keeras suitsu. Ja seal keset tuba on diivan. Sulev kõndis tal selja tagant ja diivani tagant läbi, läks E poole, tema mõtles, et tahab ka nüüd juttu ajada, et selles mõttes kui E käis tema toas juttu ajamas, siis tema tuleb E sellesse tuppa juttu ajama. Sulevi käes ta nuga ei näinud. Tuba oli pime, läpakas andis valgust. Kinnitas, et E oli pikali voodis ja Sulev oli peal nagu kallistaks. Nuga nägi peale seda alles kui tuli põlema pandi, nägi, et nuga on põrandal maas. Sulev pidi noa võtma köögist kaasa, kui ta enda poole pealt tuli E tuppa, sest ta nägi enne seda nuga köögis laua peal, kui süüa tegid. Kuulis, kuidas E oigama hakkas, et kutsuge kiirabi. Ta pani tule põlema. E parema nibu peal oli lõikehaav. Ta helistas E telefoniga häirekeskusesse ja siis mehed veel vaidlesid ja siis Sulev läks toast minema oma tuppa magama. Alguses tuli politsei ja siis kohe ka meedikud. Ta käis veel tasulambiga kiirabile teed näitamas. Politsei küsis, et kus Sulev asub, ta näitas. Sulev Kivilo ütles politseile, et miks E tuli teda une pealt lööma ja siis ta järeldaski, et 6 järelikult E tuligi Sulevit une pealt lööma, aga tegelikult ta ei näinud mitte midagi. Sulev viidi ära ja siis viidi E ära kiirabisse, tema jäi kriminaliste ootama. Tunnistaja R S ütlustega (I kd, tl 54-58) on tõendatud, kahtlusalusena võeti kinni Sulev Kivilo. Tunnistaja R S, kes töötas sündmuste ajal politseiametnikuna, andis kohtuistungil ütlusi, et novembri alguses 2023 kesköö paiku said väljakutse XXX külla. Öises vahetuses oli patrullpaariliseks T G. Mõne minut hiljem tuli teine patrull veel, liikmeteks G I ja S S. Kuna oli alust arvata, et kannatanu seisund on eluohtlik ja nad jõudsid kiirabi samal ajal kohale, siis nad sisenesid koos kiirabiga majja. Läksid välisuksest sisse. Ja siis kui keerata välisuksest paremat kätt läbi köögi oli üks magamistuba, kus oli üks naisterahvas. Tema ütles, et see kannatanu on seal voodis, mis asus selles toas vasakpoolses seinas heledate voodiriietega. Kiirabi hakkas kannatanule kohe esmaabi andma ja selle aja jooksul hakkasid koos G I, T G ja S S kahtlusalust otsima. Naisterahvas, kes seal majas viibis, ütles kahtlusaluse nime, Sulev Kivilo. Ta ütles, et ta ei näinud kuhu Sulev minna võis. Aga, pidi elama samas majas. Maja on nagu mõtteliselt kaheks jaotatud, kaheks korteriks, et ta võib olla enda poole peal. Suunduti kannatanu korteri poole pealt kahtlusalust otsima. Kui välisuksest sisse minna, keerata vasakule, seal oli üks tuba, läbi selle toa minnes tagumises toas voodi peal oli üks meesterahvas teki all, neile tundus, et ta magas. Teine patrull G I ja S S andsid talle korralduse käed teki alt välja võtta. Sulev Kivilo allus korraldusele. Noaga rünnakut Sulev Kivilo ei tunnistanud. Suust tuli talt alkoholilõhna. Tema joobe tuvastamisega ei tegelenud. Tal ei meenu, kas Kivilol mingeid vigastusi oli. Teksapüksid olid tal verised, vereplekid olid. Kivilo tumedate plätude peal, mis olid valge triibulised, olid ka vereplekid. Vormikaamera töötas kõigil patrulli liikmetel. Ervinile anti esmaabi ja ta viidi ära, siis viis teine ekipaaž ära Sulev Kivilo Rakvere politseijaoskonda menetlustoimingutele. Nemad koos tunnistaja L K jäid majja kriminaliste ootama. Politseiautos küsitleti L K, kuna valveuurija palve oli teada saada nii palju infot kui tunnistajal on. L oli ka alkoholijoobes, tunnistaja mõõtis alkoholijoovet. Sündmuskohal oli köögi juures maas verine nuga. Seda, kas nuga kaasa võeti, ta öelda ei oska. Süüdistatava Sulev Kivilo (I kd, tl 151-159) ütlustega on tõendatud, et ta ei tunnista kannatanu E S noaga löömist, kinnitab, et E S tuli talle une pealt kallale. Süüdistatav Sulev Kivilo andis kohtuistungil ütlusi (I kd, tl 151-159), et E S sai tuttavaks umbes 5-7 aastat tagasi. Maja, mida nad üürisid, oli nende ühiste heade tuttavate oma. Ta ei mäleta täpselt selle kinnistu nime. Kõigepealt läks Sihver sinna elama, siis ta kutsus teda järgi. Lepiti kokku, et üks pool on tema oma, teine on Sihveri oma. Märkis, et tema magamistoas voolu ei olnud, teistes tubades tema poole peal oli vool. Tema ei mäleta, et tal või S oleks olnud mingeid lähedasemaid suhteid L K. Teda lähedasemad suhted naisterahvastega sel ajal ei huvitanud. Sündmuse kohta teab, et
4. novembril 2023 tulid nad koos E S hommikul Rakveresse. Käisid söömas Slaavi köögis, käisid poodides ja kasiinos. Õhtuse bussiga läksid tagasi. Bussijaamas kohtusid L K. Buss läks viie, poole kuue paiku, sõit kestab pool tundi. Tagasi sõitsid koos E S ja L K. Miks L K nendega kaasa tuli, seda ta ei oskagi selgitada, tema igatahes kaasa ei kutsunud. Kui nad K bussijaamas kohtusid, siis oli K tema hinnangul kaine. Enne seda juhtumit ta tundis K umbes kuu aega. Kodus hakkasid viina jooma ja süüa tegema. Algul istusid koos, pärast läks L E kööki süüa tegema ja ta istus üksinda. L olles jõid ära paar poole liitrist viina ja kaasa võtsid ka kaks poole liitrist viina. Arvas, et õlu oli ka 4 pudelit. Viimased ostis hommikuks, need pani külmkappi. Samal ajal kui teised köögis süüa tegid, jõi tema alkoholi ära, arvab, et liitrist jõi ära 400 gr. Selleks ajaks kui tema magama läks, jäi pool pudelit viina alles. Ekspert väidab, et ta oli umbjoobes olnud. Tegelikult ta ei saanud umbjoobes olla, kui ta peale seda vahetult puhkus välja alla 1 promilli, 0,98 promilli. Kuskil kella 20 paiku ta läks enda 7 poole peale magama. Läks köögist, mingit sõnavahetust ei olnud. Magas nii kaua kuni arestimajas ärkas. Ta ei mäleta juhtunut. Ta mäletab ainult seda, et talle tuli S kallale. Ta ei oska kella öelda, sest ta ei vaadanud kella. S lõi teda siis kui ta magas. Ta ärkas selle peale üles, kuna sai näkku löögi. Ja rohkem ta ei mäletagi, siis tal kadus pilt täiega ära. Ta oli selili pikali teki all. Kirjeldas, et teda löödi näkku 3-4 korda, lööja rääkis samal ajal midagi. Sõimas teda. Lööja seisis voodi kõrval ja lõi teda käega näkku. Tal kadus pilt tasku. Ta ei saanud aru, miks teda löödi, ta ei andnud talle selleks mitte mingit põhjust. Varem olid kõik konfliktid lahendanud rahumeelselt. S on püüdnud teda lüüa. Ta on ta käed selja taha väänanud. Löömise järgselt kaotas teadvuse. Löömisest järgmine mälupilt on tal arestimajas. Ärkamine arestimajas, siis kui teda kutsuti uurija juurde vastuvõtule. Kinnipidamisest ei mäleta mitte midagi. Ta mäletab ainult seda, kuidas teda kutsuti välja uurija juurde. Ta mäletab, et ta astus koridori, tal ei olnud susse jalas ega mitte midagi, tal ei olnud riideid seljas, oli ainult aluspükste ja T-särgi väel arestimajas. Ta ei ole S ega K pärast neid sündmusi suhelnud, kuna arvab, et nad nagunii valetavad. Selliseid mälukaotuseid või mäluauke on tal ka varem olnud. Millega seoses, seda ei oska öelda. Põeb epilepsiat 1993 aastast. Ta ei tea, mitu korda ta vanglas on olnud, ta ei ole kunagi lugenud neid kordi, aga neid on päris palju. Ekspertiisiaktis on kõik väljamõeldis. Ainuke asi mis on tõde on see, et tal on selg haige ja ta kasvatab habet, ülejäänud kõik on väljamõeldud. Temast on tahetud ekspertiisis jätta muljet, et ta on narkomaan, lühikese süütenööriga mingi agressor. Ta ei ole kunagi narkootikume tarbinud ega vahele jäänud. Ta ütles eksperdile, et ta on kõik narkotsid ära proovinud. Ta ei saa uuesti tarvitama hakata, kui ta pole kunagi tarvitanud. Tal ei ole praeguse vangistuse ajal epilepsiahoogusid olnud. Lisaks tõendavad sündmust ja kannatanu E S vigastusi järgmised meditsiinilised dokumendid: Kiirabikaart 10368215KUNDA9120231102000507 (III kd, tl 50). Teatatud 00:02, väljasõit 00:03, kohal 00:16, haiglasse 01:
5. Sõber ründas patsienti noaga. Obj. kiirabi saabudes patsient teadvusel, alkohoolses joobes, lamab voodis kõveras, riietatud pikkadesse pükstesse, ülakeha paljas, torkehaavad laiusega u 2 cm paremal rindkeres rinnanibu all, 2 haava kõhu pk, 2 haava vasakul käsivarrel. Verejooks haavades peatatud. AS Rakvere Haigla patsiendikaart nr 23-046021 (III kd, tl 51-54). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuskiri ja statsionaarne epikriis nr 23028037 koos DVD+R plaadiga (III kd, tl 55-69). Kannatanu E S poolt e-kirja teel edastatud fotod vigastustest koos DVD+R plaadiga (III kd, tl 70-75). Kohtule esitatud ravidokumentidest omab suurimat kaalu isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 23E-AOI0343, (III kd, tl 76-81), mis on kokkuvõte Karell Kiirabikaardist 2311020002/02.11.2023, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikaardist nr 2311020106/02.11.2023, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarse haigusloo nr 23028037/02-1411.2023). Eksperdiuuringute tulemuste hindamine ja eksperdiarvamuse põhjendusest nähtub, et kannatanu E S esinevad tervisekahjustustena kolm kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tungivat ning paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt vigastavat torke-lõikehaava rindkere paremal poolel ning kõhul ning kaks torke-lõike- või lõikehaava vasakul küünarvarrel. E S tervisekahjustused on tekitatud terava vägivalla toimel. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde ulatuvad tervisekahjustused on eluohtlikud; tervisekahjustused vasakul küünarvarrel on lühiajalised kestusega vähem kui 4 nädalat. On võimalik, et E S esinevad vigastused on tekitatud sündmuskohalt leitud noaga. E S oli tarvitanud alkoholi etanooli sisaldus vereseerumis 2,0 g/l; narkootilise joobe esinemise või selle puudumise kohta ei ole võimalik arvamust avaldada. 8 Veel tõendavad sündmust sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi, fototabeliga ja fotodega DVD+R plaadil (III kd, tl 18- 42), näitavad sündmuskoha olustikku XXX. Sündmuskohalt võeti ära nuga, 2 mobiiltelefoni LG ja Sony, ning võeti dna proovid voodi linalt ja padjalt. Veel tõendavad sündmust Sulev Kivilo kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (III kd, tl 82-85). Nendest tõenditest nähtub, et Sulev Kivilo peeti kinni 02.11.2023 kell 00:
6. Vasaku silma all hematoom, ninaotsal marrastus. Kinnipidamisel äravõetud objektid: Sinist värvi teksapüksid, rohelist värvi püksirihm, musta värvi kapuutsiga pusa, valget värvi plätud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et 02.11.2023 kell 01:03 tuvastati Sulev Kivilol indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,93 mg/l kohta. Vigastused: vasaku silma alt paistes ja teeb valu. Joobele viitavad tunnused: silmade punetus, silma pupillid väikesed, kõne kiire, tugev alkoholilõhn suust, ei mäleta viimase 24-tunni sündmusi, kerged koordinatsiooni häired. Käitumine normaalne, teadvusel ning aja-, isiku ja kohataju selge. Veel tõendavad sündmust asitõendi (Sulev Kivilo kinnipidamisel äravõetud esemed) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd, tl 86- 99), kinnitab, et Sulev Kivilo vasaku plätu pinnalt leiti inimverd, võeti puuteproov. Sinist värvi pükste reie esipinnalt ja sääre alumisest osast leiti verd, võeti puuteproovid. Veel tõendavad sündmust ekspertiisiakt nr 23E-GE1101 ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta (III kd, tl 100-106). E S DNA-d leiti noa teralt, voodilt, Kivilo vasakpoolselt plätult ja Kivilo pükste vasakpoolselt säärelt. Hüpoteeside tõepärasussuhe saadi
7. E S DNAprofiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) saadud DNA-profiil pärineb E S; 2) saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
8. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1021 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb E S, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Veel tõendavad sündmust asitõendi (sündmuskoha vaatlusel kaasa võetud kööginuga) vaatlusprotokoll koos fotodega DVD+R plaadil (III kd, tl 45- 49), kinnitab, et sündmuskohalt võeti kaasa musta-valget värvi käepidemega kööginuga. Kööginoa pikkus on 33 cm. Noa teral ning terapoolsel käepideme otsal on näha verekahtlaseid määrdumisjälgi. Noa käepideme pikkus on 13 cm ja noa terapikkus on 20 cm. Veel tõendab sündmust asitõendi (häirekeskuse kõne, vormikaamera salvestised) vaatlusprotokoll koos väljatrükiga andmebaasist Aweroc WebPlayer ning DVD+R plaati (III kd, tl 193-201). Nendest tõenditest nähtub, et 02.11.2023 kell 00.01.09 on tehtud mobiiltelefoni numbrilt XXX Häirekeskuse lühinumbrile 112 kõne, räägib naisterahvas L K, et üks meesterahvas andis teisele nuga. Esimeselt vormikaamera salvestuselt (patrull P32768) on näha, et 02.11.2023 kell 00:15:56 jõuab patrull XXX külla. Sulev Kivilo on voodis ja talle paigaldatakse käerauad. Sulev Kivilo väitis politseile, et tal on näos verd seetõttu, et E andis talle peksa. Andis kaks matsu 9 ja siis läks minema. Teist salvestist (P32768) 02.11.2023 kell 01:35.57 kohtus ei avaldatud, kuna tegemist on tunnistaja L K ärakuulamisega politseibussis. Kolmandalt vormikaamera salvestuselt (patrull P19653) on näha, et 02.11.2023 kell 00:19:19 sisenevad politsei ja kiirabi majja. Sulev Kivilo on voodis ja talle paigaldatakse käerauad. Sulev Kivilo väidab, et E andis talle mingi pool tundi tagasi peksa. Verevalum peaks olema praegugi silma all. Politseinik ütleb, et nägu on täitsa puhas ainult vana kärn on nina otsas ja silma all väike kriim, mis on ka vana. Tema plätul olev plekk või olla ka moosiplekk, kedagi tema noaga rünnanud ei ole. Väidab, et vasak näopool on tegelikult ikka valus, tegelikult see ei valuta, vaid sügeleb. Teda see ei häiri, ta magaks edasi. Neljandat salvestist (P32768) 02.11.2023 kell 00:55:56 kohtus ei avaldatud, kuna tegemist on tunnistaja L K ärakuulamisega politseibussis. Seega on tõendamist leidnud nii kannatanu E S, tunnistaja L K ütlustega ja eelpool viidatud kirjalike tõenditega, et Sulev Kivilo tapmiskatse objektiivne külg. Vastutus tapmiskatse eest eeldab kõigepealt tahtlust põhjustada teise inimese surm. Tahtluse tuvastamiseks tuleb lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastustest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, süüdlase käitumist enne ja pärast teo toimepanemist. Käesolevas kriminaalasjas saab tuvastada Sulev Kivilo tahtlust tapmiskatse osas eelkõige isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 23E-AOI0343 alusel, millest nähtub, et Sulev Kivilo tekitas kannatanu E S korduvalt noaga löömise tagajärjel eluohtlikud vigastused. Ekspertiisiakti nr 23E-AOI0343 järeldustest nähtuvalt tungisid kolm torkelõikehaava E S kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde, s.o elutähtsatesse organitesse, ning vigastasid paremat kopsu, vahelihast, magu ja peensoolt ning kaks torke-lõike- või lõikehaava vigastasid E S vasakut küünarvart. Kõhuõõnde ja paremasse rinnaõõnde tunginud haavad olid eluohtlikud ning haavad vasakul küünarvarrel põhjustavad tervisekahjustuse kestusega vähem kui neli nädalat. Ekspertiisiakti alusel saab väita, et Sulev Kivilo lõi kannatanut E S korduvalt, so vähemalt viiel korral 20 cm pikkuse teraga kööginoaga rindkere- ja kõhupiirkonda. Korduvad löögid kinnitavad, et tegemist ei olnud pelgalt valu tekitamise sooviga, vaid surmavate vigastuste tekitamise tahtlusega, kuivõrd iga järgnev löök suurendab eluohtliku tervisekahjustuse ja ka surma saabumise tõenäosust märkimisväärselt. Süüdistatava tahtluse seisukohalt on määrav just see, milline oli tema ettekujutus kannatanule tekitatavate vigastuste raskusest ja eluohtlikkusest, mitte niivõrd vigastuste tegelik raskus. Seega võib kannatanu vigastuste väljanägemine tegelikust raskemana rääkida pigem süüdistatavate tapmistahtluse kasuks kui kahjuks. Noalöögid elutähtsatesse piirkondadesse nagu rindkere ja kõht, kus asuvad mitmed elutähtsad organid, tõendab omakorda välise teopildi alusel tapmistahtluse esinemist. Tekitades kannatanule kehavigastusi, sh ka elutähtsatesse kehapiirkondadesse, möönis süüdistatav, et kannatanu võib surra. Sulev Kivilo tahtlust tõendab ka teo toimepanemise vahend ehk nuga, mis tekitab juba iseenesest raskemaid tagajärgi. Hinnates kogumis süüdistatava välist ja sisemist teopilti, saab tuvastada, et Sulev Kivilo tegutses kannatanu surma saabumise osas kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Sulev Kivilo tegutses tapmiskatset toime pannes kaudse tahtlusega. Tõendatud on ka see, et Sulev Kivilo kujutas ette põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel ja tema tahtlus hõlmas ka selle. Ta lõi ohvrit terariistaga korduvalt elutähtsatesse 10 piirkondadesse ja seega sai ta väga hästi aru, milline tagajärg võib saabuda. Noaga korduval löömisel elutähtsate elundite piirkonda, milleks oli rindkere- ja kõhupiirkond, möönab süüdlane mistahes tagajärge, sh kannatanu surma saabumist, ja tegu on seetõttu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Lüües kannatanut noaga rindkere- ja kõhupiirkonda oli Sulev Kivilol alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. Seega realiseeris Sulev Kivilo kaudse tahtlusega kannatanut korduvalt noaga keha ja elutähtsate organite piirkonda lüües

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 subjektiivse külje.

Sulev Kivilo käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid tunnistaja L K ja meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis Sulev Kivilo poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. Käesoleval juhul on Sulev Kivilo süü tõendatud ja põhjuslik seos tema käitumise ja saabunud tagajärje vahel, on olemas - tegemist oli kannatanule tekitatud tervisekahjustuste vältimatu eeldusega. Seega realiseeris Sulev Kivilo kannatanut korduvalt noaga keha ja elutähtsate organite piirkonda lüües

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 objektiivse külje.

Kohus märgib, et kui isik võetakse vastutusele tapmiskatse eest, mille käigus ta on tekitanud kannnatanule eluohtliku tervisekahjustuse (§ 118 lg 1 p 1), on viimane katsega subsidiaarne ega tule süüdlasele täiendavalt omistamisele. Riigikohus on seisukohal, et tapmistahtluses sisaldub alati ka tervisekahjustuse tekitamise tahtlus ning toimepanija on tegutsenud surma põhjustamise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, neeldub tervisekahjustuse tekitamise tahtlus tapmistahtlusega ning tegu tuleb käsitada üksnes tapmiskatsena (Riigikohtu lahend 3-1-1128-06 p 11). Sel põhjendusel leiab kohus veelkord, et Sulev Kivilole esitatud süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud tapmiskatsena. Kaitsja vastuväited Kaitsja leiab, et Sulev Kivilo ei ole toime pannud tapmiskatset, vaid provotseeritud tapmiskatse (

§ 115

järgi).

§ 115

näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes, kes siis tapmistegu läheb sooritama. Riigikohus on öelnud, et toimepanevaks jõuks võib olla ka kättemaksumotiiv, milllel võib olla mingid muud täiendused, kas siis solvamine jne. Alkoholi joobeseisund ei välista seda erutusseisundi tekkimist, vaid võib teatud juhtudel ka selle tekkimise tõenäosust isegi suurendada. Ka Riigikohus on öelnud, et

§ 115

kohaldamisel ei ole oluline tihe ajalis-ruumiline side teo ja provokatsiooni vahel. Oluline on, et tegu oleks toime pandud vägivalla või solvamise mõju all ja tekkiva emotsionaalse reaktsiooni ajaline kestvus ei ole indiviidi poolt suurel määral tahteliselt kontrollitav. See viitab sellele, et kui inimene une pealt tajub teise isiku rünnet, siis ei olegi võimalik võibolla oodata temalt adekvaatset reaktsiooni, aga see reaktsiooniaeg, kuidas sellele sündmusele või ründele reageerida on igal ühel erinev. See võiski olla 15 minutit, 20 minutit. See ajaline kriteerium ei ole see, mis välistaks automaatselt selle, et isikul oli tugev hingeline erutuse seisund. Kaitsja meelest kõik need tõendid pigem näitavad seda, et selline seisund just nimelt Sulev Kivilol tekkis. Sest esiteks ei olnud päeval olnud eelnevate sündmuste põhjal alust eeldada, et selline rünne toimuks või tema une katkestamine mingil põhjusel. Ka E S ei olnud võõras selline füüsiline vägivald, see käitumine oli tema jaoks täiesti selline, mida ta 11 oli ka varem teiste suhtes teinud ja see ei olnud midagi enneolematut tema jaoks. Riigikohus on ka öelnud, et erialakirjanduse põhjal võib nimetada mõningaid asjaolusid, mille olemasolu korral on põhjust kahtlustada toimepanijal teo ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit. Näiteks isiku käitumise ebatüüpilisus. Selle ootamatu äge avaldumine, juhuslikkus, siin on välja toodud, et näiteks löökide paljusus ja nende andmine huupi ja lühiajalisus. Need kõik tegelikult sobituvad praegu sellesse kaasusesse, sest kuigi prokurör tõi siin välja arhiveeritud karistusandmeid Sulev Kivilo suhtes, et teda on varem karistatud raske kehalise tervise kahjustuse tekitamise eest, siis justnimelt see oli ammu. Ta ei ole peale varguste viimasel ajal mitte midagi toime pannud. Seda ebatüüpilisem on selline käitumine talle. Ja tõesti see reaktsioon oli ootamatu ja äge ja löökide asukoha järgi võib öelda ka, et tegemist oli juhusliku lahmimisega, et paraku nii ta on. Seetõttu kaitsja leiab, et nende pisikeste erisustega, mis ta välja tõi, ei saa siiski rääkida

§ 113

lg 1 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavast teost, vaid tegemist on provotseeritud tapmiskatsega ehk siis

§ 115ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teoga.

Kohtu seisukoht

§ 115

objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda üldhinnang (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-1-15, p 11, Riigikohtu lahend nr 3-1-1-10-13, p 8). Teisisõnu tähendab see, et erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab selle kindlaks teha ka kannatanu(te) käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-86-04 p 10). Kriminaalasjas ei leidnud tuvastamist, et E S oleks pikaajaliselt või süstemaatiliselt Sulev Kivilod vägivalla- või solvamistegudega provotseerinud, Sulev Kivilo kaitsja väide, et une pealt Sulev Kivilo löömine vallandas Sulev Kivilol sellise reaktsiooni, mis viis Sulev Kivilod lööma korduvalt E S noaga, on vaid Sulev Kivilo kaitseversioon õigustamaks tapmiskatset. Kohus, hinnates kõiki tõendeid, eelkõige Sulev Kivilo enda ütlusi selle kohta, mis toimus toas enne E S väidetavat rünnet ning pärast seda ja kõrvutades neid asjas kogutud tõenditega, ei pea eluliselt usutavaks, et Sulev Kivilo lõi E S korduvalt noaga äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Tõendamist leidis, eelkõige tunnistaja L K ütluste alusel, et kui E S läks Sulev Kivilo magamistuppa, siis mehed midagi omavahel rääkisid, mingid matsud nagu käisid, aga täpselt ta ei tea, aga siis kõik rahunes ja möödus oma 20 minutit enne kui Sulev Kivilo vaikselt tuli nende tuppa ja tema sai aru, et tahtis nagu vastu rääkima tulla, aga siis lõi hoopis korduvalt E noaga. Seega oli Sulev Kivilo konflikti algataja ja tal ei olnud põhjust karta, et E S tema suhtes vägivaldne on. Tuvastamist leidis, et E S lamas elutoas voodis, vaatas koos L K arvutist filmi. On ebatõenäoline, et E S hakkab sellisel juhul mingit tüli üles kiskuma või siis tüli provotseerima. Tõenäolisem on, et Sulev Kivilo tuli teise tuppa suhteid klaarima, mis tegelikult sellise viha põhjustas jäigi kohtus tuvastamata, kuid kohtus leidis tõendamist, et ta lõi E S vähemalt 5 korda noaga kehapiirkonda. Kohus leiab, et Sulev Kivilo väited, et E S tema suhtes magamistoas vägivalda kasutas, on 12 tema kaitseversioon. Kohus ei tuvastanud Sulev Kivilol ühtegi uut vigastust, peale vanade vigastuste, s.o vana kriim silma all ja vana koorikuga kaetud vigastus nina otsas ning juba kollakat värvi verevalum silma all. Ka padjal olev veri oli juba kuivanud ja pärines suure tõenäosusega vanadest näos olevatest vigastustest. Sulev Kivilo oli ka täiesti adekvaatne ja kontaktne kui politsei teda üles ajas ja mingit afektiseisundit tema käitumisest välja ei paista, mida kinnitab ka ekspertiisis olev arvamus. Lisaks märgib kohus, et Sulev Kivilo ei ole andnud E S poolse ründe osas sarnaseid ütlusi: vormikaamera salvestisest nähtub, et Sulev Kivilo väitis, et tal on näos verd seetõttu, et E andis talle peksa. Väitis, et E S andis kaks matsu ja siis läks minema, samas kohtuistungil alles hakkas väitma, et sai E S käes 3-5 matsu näkku. Seega on Sulev Kivilo ka löökide arvu suurust, mis ta väidetavat kannatanult magamistoas sai, ajas suurendanud. Ka ei näinud tunnistaja L K, kas E S Sulev Kivilod viimase magamistoas lõi või mis matsud üldse käisid. Kohus hinnates ka meeste omavahelisi suhteid ja ütlusi omavaheliste vägivallategude osas, ei tuvastanud, et E S oleks pikaajaliselt või süstemaatiliselt Sulev Kivilod vägivalla- või solvamistegudega provotseerinud. E S andis kohtus ütlusi, et tema ei ole Sulev Kivilod löönud ja ka see oli ainus kord, kus Sulev Kivilo teda lõi. Samas andis Sulev Kivilo ütlusi, et E S on püüdnud teda lüüa. Tema on ta käed selja taha väänanud ja seekord lõi teda une pealt. Seega hinnates süüdistatava teoeelselt, teoaegset, kui ka teo toimepanemisele järgnevat käitumist, kannatanu ja süüdistatava omavahelisi suhteid, samuti erinevate ütluste andmist provotseeritud tapmisele osutavas kaitseversioonis, ei pea kohus usutavaks, et Sulev Kivilo pani toime

§ 115ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo.

Eeltoodud põhjendustel loeb kohus Sulev Kivilole esitatud süüdistuse

§ 113lg 1 ja § 25 lg 2 järgi põhjendatuks ja tõendatuks.

Kohus kaalub, kas Sulev Kivilo tegutses hädakaitses. Hinnates isiku tegutsemist hädakaitses, tuleb esmalt kindlaks teha hädakaitseseisundi olemasolu ja alles siis hinnata hädakaitse tegevust ja selle piire. Karistusseadustiku § 28 lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada vahetu või vahetult eesseisev rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Vahetu on selline rünne, mis seisab vahetult ees, leiab parajasti aset või kestab veel. Kui isik asub ennast kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist ennakkaitsega ja hädakaitse on välistatud. Käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi süüdistatav Sulev Kivilo oli see, kes ründas kannatanut E S esimesena. Seega hinnates süüdistatava Sulev Kivilo tegevust kannatanu E S suhtes

§ 28

lg-st 1 lähtuvalt, leian, et hetkel, mil Sulev Kivilo lõi kannatanut E S korduvalt noaga ei viibinud ta hädakaitseseisundis, sest E S teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Samuti ei olnud süüdistataval Sulev Kivilol põhjust eeldada, et kannatanu E S teda ründab. Tunnistaja L K ütluste alusel, et kui E S läks Sulev Kivilo magamistuppa, siis mehed midagi omavahel rääkisid, mingid matsud nagu käisid, aga täpselt ta ei tea, aga siis kõik rahunes ja möödus oma 20 minutit enne kui Sulev Kivilo vaikselt tuli nende tuppa ja tema sai aru, et tahtis nagu vastu rääkima tulla, aga siis lõi hoopis korduvalt E noaga. Seega oli Sulev Kivilo konflikti algataja ja tal ei olnud põhjust karta, et E S tema suhtes vägivaldne on. Samuti ei olnud Sulev Kivilol põhjust eeldada, et kannatanu E S süüdistatav Sulev Kivilod vahetult ründab. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (

§ 31

lg 3).

§ 31

lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastne, kui isik seda toime pannes kujutab 13 endale ette ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne.

§ 31

lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et süüdistataval Sulev Kivilol ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta põhjendamatult asus kannatanut esimesena ründama. Kohus leiab, et Sulev Kivilo teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu tunnistab kohus süüdistatava Sulev Kivilo esitatud süüdistuses

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi süüdi.

2. Järgmisena analüüsib kohus Sulev Kivilole esitatud süüdistust

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi.

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud süstemaatiliselt (p 9) ja isikute grupis (p 7). Varguse puhul on kaitstav õigushüve omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole asja ära võtva isiku omandis. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Süüdistuse järgi on varguse esimene episood toime pandud Sulev Kivilo poolt 14.09.2023 kella 09:58 paiku XXX asuvas kaupluses Krooni Selver, kus võttis kolm pudelit viina „Gold Relikvia“ koguväärtusega 38,97 eurot, kolm pudelit veini „Merlot Collezione“ koguväärtusega 23,97 eurot ja kolm pakki keefirit „Farmi“ koguväärtusega 4,17 eurot, kokku kaupa koguväärtuses 67,11 eurot, asetas eelnimetatud kaubad käes olevasse ostukorvi ning lahkus ostukorviga kaupluse sissepääsuväravate kaudu. Episoodi tõendavad : S AS avaldus, S AS hagiavaldus, volikiri, asitõendi (S AS 14.09.2023 turvakaamera salvestised) vaatlusprotokoll koos salvestistega DVD+R plaadil, (III kd, tl 1-7, 185-190). Nendest tõenditest nähtub, et S AS on teinud avalduse 14.09.2023 kl 09.58 toimunud varguse kohta. Vaatlusprotokoll koos salvestistega DVD+R plaadil tõendab, et just Sulev Kivilo on 14.09.2023 kell 09:58 väljunud S AS kauplusest Krooni Selver maksmata kaubaga, nendeks olid: kolm pudelit viina „Gold Relikvia“ koguväärtusega 38,97 eurot, kolm pudelit veini „Merlot Collezione“ koguväärtusega 23,97 eurot ja kolm pakki keefirit „Farmi“ koguväärtusega 4,17 eurot. Kokku tekitas Sulev Kivilo S AS-le kahju summas 67,11 eurot. Veel tõendavad sündmust kannatanu S AS esindaja Maria Papunova ütlused (I kd, tl 41 p), et tema isiklikult Sulev Kivilod ei tunne. S AS on esitanud tsiviilhagi summas 67,11 euro nõudes, jääb selle juurde. Süüdistuse järgi on varguse teine episood toime pandud 18.10.2023 kella 12:56 paiku XXX asuvast kauplusest R, kus võttis ühiselt ja kooskõlastatult koos A H, viis pudelit viina „Laua viin“ koguväärtusega 31,95 eurot, kandes seljakotti, kuhu A H tõstis riiulilt viis viinapudelit ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata ning väljus kauplusest turvavärava kaudu. 14 Episoodi tõendavad järgmised tõendid: 18.10.2023 R OÜ süüteoteade, R OÜ hagiavaldus, asitõendi (R OÜ 18.10.2023 turvakaamera salvestis) vaatlusprotokoll koos salvestisega DVD+R plaadil (III kd, tl 8-16, 191-192). Nendest tõenditest nähtub, et 18.10.2023 R OÜ on teinud 18.10.2023 süüteoteate, selle kohta, et 18.10.2023 kell 12.56 sisenesid 2 meesterahvast kauplusesse, siirdusid alkoholi osakonda ja varastasid 5 pudelit „Laua viina“. Ühel meestest oli seljakott seljas ja teine aitas pudeleid kotti laduda. Peale vargust liikusid bussjaama poole. Ühe pudeli, „Laua viin“, väärtus 6,39 eurot, kokku 5 pudeli varguse kahju on 31,95 eurot. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on Sulev Kivilo ja A H menetlejale äratuntavad, protokollist nähtub, mil viisil ja kui palju isikud varastasid. Veel tõendavad sündmust 25.10.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,23,003279 (III kd, tl 17), mille kohaselt karistati A H selle teo eest

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 300 eurot.

Veel tõendavad sündmust kannatanu R OÜ esindaja Karin Kärmas ütlused (I kd, tl 43), et tema isiklikult Sulev Kivilod ei tunne. R OÜ on esitanud tsiviilhagi summas 31,95 euro nõudes, jääb selle juurde. Süüdistatava Sulev Kivilo (I kd, tl 151) ütlustega on tõendatud, et ta tunnistab varguste episoodides end süüdi, uduselt mäletab neid. Kohtuistungil väitis, et ta oli 8 kuud iga päev joobes või siis pohmellis. R mäletab nii palju, et käis seal, aga kellega, ei mäleta. Kroonikeskusest vargust ei mäleta. Sel perioodil tegi haltuurat ja sai ca 300 eurot kuus töövõimetustoetust.

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud süstemaatiliselt (p 9) ja isikute grupis (p 7). Sulev Kivilo, kellele olid vargused kujunenud harjumuspäraseks eluviisiks ja kes varastas 14.09.2023 AS S võõraid vallasasju, pani toime süstemaatilise varguse, so süüteo

§ 199

lg 2 p 9 järgi, kuna teda oli varem karistatud 28.01.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9926

§ 199

lg 2 p 9 järgi, 14.08.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20- 5767

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja 17.10.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-6085

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Lisaks varastas ta 18.10.2023 kella 12:56 paiku Lääne-Viru maakonnas XXX asuvast kauplusest R ühiselt ja kooskõlastatult koos A H võõraid vallasasju, mistõttu Sulev Kivilo, süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, võttes tahtlikult ja süstemaatiliselt isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole asja ära võtva isiku omandis. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Sulev Kivilo tegutses võõraid vallasasju ära võttes otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et kauplustes olevad vallasasjad on talle võõrad. Ta tunnistab varguste toimepanemises ennast täielikult süüdi ja tema süüd kinnitavad ka kohtuotsuses analüüsitud muud tõendid. Sulev Kivilo süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süütegu, esimene episood on õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja teine episood on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi.

15 Kriminaalasja juurde on esitatud Sulev Kivilo suhtes varem tehtud kohtuotsused ja määrused: - 17.10.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-6085 on karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 3 kuud, katseaeg 3 aastat (

§ 74lg 1) (III kd, tl 132137).

- 14.08.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-20-5767 on karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva (III kd, tl 128-131). - 28.01.2020 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9926 on karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi tingimisi vangistusega 8 kuud, katseaeg 1 aasta 6 kuud (

§ 73lg 1); (III kd, tl 138142).

5 kehtivat väärteokaristust ja neist viimased 4 on

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (III kd, tl 150-152).

Arhiveeritud kriminaalkaristusi 9 (III kd, tl 143-149). 28.10.2021 Viru Maakohtu kohtumäärusega nr 1-20-5767 vabastati Sulev Kivilo vangistuse kandmisest enne tähtaega ning määrati katseaeg 6 kuud. Sulev Kivilo vabanes vanglast 15.11.2021 (III kd, tl 144). Sulev Kivilo suhtes tehtud kohtumäärused: Viru Maakohtu 03.11.2023 Viru Maakohtu kohtumäärus- Sulev Kivilo vahistati kuni 02.01.2024 (III kd, tl 109-119); Viru Maakohtu 22.12.2023 kohtumäärus- Sulev Kivilo suhtes pikendati vahistamist kuni 02.03.2024 (III kd, tl 120-127). Ekspertiisiakt nr 7.1.-3/352, 09.07.2024 koos arvega (I kd, tl 122-139). Ekspertide psühhiaater Viktor Sergejev ja kliinilise psühholoogi Marko Neeme arvamuse kohaselt: 1) Sulev Kivilo ei põe vaimuhaigust, tal ei esine ajutist rasket psüühikahäiret, ta ei ole nõdrameelne, ta ei esine muud rasket psüühikahäiret, mis välistaks isiku võime aru saada aru oma inkrimineeritava teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Temal on sedastatud alkoholisõltuvus, RHK-10 järgi kood F10.

1. Lisaks ta täidab düssotsiaalse isiksuse kriteeriumid, kood F60.
2. Lisaks on tal kerge kognitiivsete funktsioonide häire, kood F06.
3. -Oma vaimse seisundi tõttu on S. Kivilo võimeline osalema kriminaalmenetluses ning võtma osa kohtuistungiteks. -Süüdimõistmise korral on S. Kivilo võimeline kandma vanglakaristust reaalse vangistuse näol. -S. Kivilol ei esine sellist psüühikahäiret, mis põhjustaks temal tema tahtest olenematut agressiivset või ohtlikku käitumist. S. Kivilo võib kujutada ohtu iseendale ja teistele isikutele, juhul kui ta jätkab oma senist eluviisi, käitumise mustrit ning pidurdamatut suurtes kogustes alkoholi tarbimist. - Uuritaval tuvastatud raskekujuline alkoholisõltuvus koos väljendunud isiksushäirega võivad leevenduda, kompenseeruda, kui isik on väga motiveeritud, on väga järjepidev, kannatlik vastavaks pikaajaliseks, sageli aastaid või isegi elu lõpuni kestvaks raviks, psühhosotsiaalsetes programmides või psühhoteraapias osalemiseks. Kogu see protsess saab toimuda ainult isiku vaba tahte alusel üldistel alustel võimaluste piires, mida ühiskond saab talle pakkuda käesoleval ajal. - Ravi algaks sellega, et isik olles kontrollitud keskkonnas ei saaks kätte ja kasutada alkoholi. Juhul kui leitakse, et isikul vastav motivatsioon ja tegelik ka potentsiaal, seesmine ressurss on olemas, määrab raviarst konkreetse raviplaani koos isikuga koostöös. -Sotsiaalsed ja psühholoogilised programmid, osalemine näiteks Anonüümsete Alkohoolikute ühingu tegevuses, programmis Tervem ja Kainem Eesti, individuaalne psühhoteraapia. 16 2) Sulev Kivilol ei esinenud ajavahemikul 01.11.2023 kella 22.00-st kuni 02.11.2023 kella 00.01-ni küsimuses nr 1 nimetatud psüühikahäiret (teiste hulgas epileptilisest tüsistusest tingitud ajutist rasket psüühikahäiret), mis oleks välistatud või oluliselt piiranud tema võimet aru saada oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Ta oli tavalise alkohoolse joobe seisundis. 3) Sulev Kivilol ei esinenud sellist psüühikahäiret ega seisundit, mis oleks takistanud tal aru saada oma tegude tagajärgedest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida. Käitumise impulsiivsus, kõrgendatud agressiivsus ja alanenud kiitikavõime oma tegude võimalike tagajärgede suhtes on tavalisele alkoholijoobele iseloomulikud tunnused. Terminid ``patoloogiline afekt`` ja ``mittepatoloogiline afekt`` ei kuulu psühhiaatria ega kliinilise psühholoogia valdkonda. -Sulev Kivilol meditsiiniliste dokumentide andmetel diagnoositud täpsustamata epilepsia harvade epileptiliste hoogudega. Mitmeidki epileptilisi tüsistusi meie ekspertiisi käigus uuritaval ei sedastatud nii teo sooritamise ajal kui ka käesolevalt. 4) Sulev Kivilol ei esinenud raskeid psüühikahäireid teole vastaval ajal, so 01.11.202302.12.
4. Tal esinesid vastavuses nr 1 nimetatud psüühikahäired, lisaks alkoholjoove (RHK-10 järgi F10.0 Äge intoksikatsioon alkoholist). 5) Sulev Kivilo poolt sooritatud õigusvastane tegu ei ole põhjuslikus seoses temal esinevate psüühikahäiretega. 6) Sulev Kivilo puhul ei ole otseselt tuvastatav psüühikahäire sümptomite tahtlik võimendamine või tekitamine. KaS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Ekspertiisiakt nr 7.1.-3/352, 09.07.2024 (I kd, tl 122-139) nähtub, et Sulev Kivilo on süüdiv, kuna ekspertiisiaktis ei ole tuvastatud

§-s 34 loetletud psüühikahäireid (vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus või muu psüühikahäire), mis välistaksid tema võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellel arusaamisele juhtima. Eeltoodu tõttu oli Sulev Kivilo kõikide talle etteheidetud tegude toimepanemise ajal süüdiv. Viru Maakohtu 29.01.2025 määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus Sulev Kivilole kordus-kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva kriminaalasja menetlemisel ilmnenud selliseid asjaolusid, millised vajaksid täiendava- või kordusekspertiisi määramist. Olemasoleva ekspertiisiaktiga, s.o eksperdiarvamusega on kõikidele käesolevas kriminaalasjas süüdistatava vaimset seisundit puudutavatele küsimustele ammendavalt vastatud. Asjaolu, et eksperdid ei pruukinud anda nii öelda sobilikke vastuseid küsimustele, vaid olid objektiivsed, ei tingi seda, et sellest tulenevalt peaks määrama kordusekspertiisi. Lisaks märgib kohus, et Sulev Kivilo väited, et ekspertiisiaktis on kõik väljamõeldis, lisaks, et temast on tahetud ekspertiisis jätta muljet, et ta on narkomaan, lühikese süütenööriga mingi agressor, ei vasta tõele. Ekspertiisiakti tehes on eksperdid kasutanud süüdistatava ütlusi, kriminaalasja protokolle, meditsiinilisi dokumente Sulev Kivilo psühhiaatrilisel ravil viibimise kohta, siis on ekspertiisiakt jälgitav ja eksperdiarvamusega on kohtu hinnagul kõikidele käesolevas kriminaalasjas süüdistatava vaimset seisundit puudutavatele küsimustele ammendavalt vastatud. Samuti ei leia kohus, et iga meditsiinidokument, mis vanglas koostati, muudaks Sulev Kivilo suhtes ekspertiisarvamust tema vaimse seisundi suhtes. Kohtu hinnangul ei olnud taotlus Sulev Kivilole korduskohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimiseks kaitsja esitatud põhjustel otstarbekas ja mõistlik. KARISTUS 17

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 199

lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teisele raskusastmele vastav varavastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastmele vastav eluvastane süütegu, mille eest nähakse karistusena ette kuue- kuni viieteistaastane vangistus. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr ja seejärel süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (nt süüdistatava teojärgne käitumine, kannatanu käitumine jms). Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11). Vangistuse keskmine määr

§ 199lg 2 p 7,9 järgi on 2,5 aastat vangistust.

Vangistuse keskmine määr

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi on 10,5 aastat.

Kohtualuse Sulev Kivilo tegevuses varguste toimepanemisel, on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Vargused on toime pandud otsese tahtlusega. Tapmiskatse toimepanemisel kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, Sulev Kivilo oma süüd ei tunnistanud. Tapmiskatse on toime pandud kaudse tahtlusega. Karistusregistrist nähtuvalt on süüdistataval 3 kehtivat karistust ja need on kõik varguste toimepanemise eest. Viimati karistati Sulev Kivilod 17.10.2023 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega nr 1-23-6085,

§ 199

lg 2 p 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mis jäi tingimisi täitmisele pööramata

§ 74lg 1 ja 3 alusel 3 aastase katseajaga.

Kehtivaid väärteokaristusi on S. Kivilol 5. Lisaks eelnevale on Sulev Kivilol 9 arhiveeritud kriminaalkaristust erinevate süütegude toimepanemise eest. Arvestades Sulev Kivilo poolt toimepandud kuritegude raskust, tema isikut ja seda, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud varguste toimepanemise eest, sh ühe varguse episoodi pani ta toime enne 17.10.2023 kohtuotsust ning teise varguse episoodi ja tapmiskatse pani toime pärast 17.10.2023 kohtuotsust ehk katseajal, leiab kohus, et Sulev Kivilole tuleb mõista reaalne vangistus, kuid mõlema paragrahvi puhul tuleb kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Esimese varguse episoodi eest, mille ta pani toime enne 17.10.2023 kohtuotsust, mõistetakse 9 kuud vangistust. Kohus leiab, et karistusena tuleb varguse puhul kohaldada Sulev Kivilole karistust alla sanktsiooni keskmist määra, kuna tekitatud kahju oli väike. See karistus kaetakse

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 17.10.2023 otsuses nr 1-23-6085 mõistetud raskema karistusega 1 aasta 3 kuud vangistust ning mõistetakse Sulev Kivilole liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Teise varguse episoodi eest karistust mõistes, mis oli toimepandud pärast 17.10.2023 kohtuotsust, tuleb kohaldada Sulev Kivilole karistust alla sanktsiooni keskmist määra, kuna tekitatud kahju oli väike, kuid suuremas määras kui eelmise varguse episoodi eest, milleks 18 on 1 aasta vangistust. Tapmiskatse eest karistust mõistes, leiab kohus, et karistust tuleb samuti kohaldada alla sanktsiooni keskmist määra, kuna arvestada tuleb ka sellega, et kuritegu jäi katsestaadiumisse.

§ 25

lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 4 sätestatud korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20.10.2016 otsuses asjas nr 3-1-1-70-16 p-s 14 märkinud, et katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Kogutud kriminaalasja materjalide põhjal on võimalik tuvastada, et kohtualune möönis, et kannatanu võib surra, kuna ta lõi vähemalt viiel korral 20 cm pikkuse teraga kööginoaga kannatanut rindkere- ja kõhupiirkonda ja kannatanu sai eluohtliku tervisekahjustuse. Samas ei tuvastanud kohus asjaolu, mis viitaksid kuriteo planeerimisele või pikaajalisele ettevalmistamisele. Kohus arvestab, et kannatanu surma hoidis ära tunnistaja Liana Kuznetsova ja meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kohaldada tapmiskatse eest

§ 25lg 6 ja § 60 sätteid.

Lisaks eelnevale on Sulev Kivilol 9 arhiveeritud kriminaalkaristust erinevate süütegude toimepanemise eest. Kuna kehtivatest karistustest nähtub, et Sulev Kivilo on enne käsitletavaid süütegusid toime pannud varavastaseid süütegusid ja on lisandunud ka tapmiskatse, siis ei saa kohus prognoosida uute süütegude toimepanemise riske madalaks, kuna Sulev Kivilo ei ole varasematest otsusest teinud tõsikindlaid järeldusi enda käitumise muutmiseks. Käesoleval ajal on Sulev Kivilo antud kohtu alla ka I astme süüteo eest, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks karistust mõista ka

§ 113lg 1 -25 lg 2 sanktsiooni alammääras, milleks oleks 6 aastat vangistust.

Kohus mõistab Sulev Kivilole karistuseks tapmiskatse eest 8 aastat vangistust, so alla sanktsiooni keskmist määra arvestades, et tegemist oli katsestaadiumisse jäänud süüteoga. Kohus leiab, et kaheksa aastast vangistust tuleb pidada igati kaalutletuks, optimaalseks ja õiglaseks karistuseks. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kuna nii teine varguse episood kui tapmiskatse pandi toime pärast 17.10.2023 kohtuotsust, so 18.10.2023 ja 02.11.2023, siis tuleb moodustada liitkaristus

§ 64

lg 1 alusel ning lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista Sulev Kivilole liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel, kuna kaks süütegu pani Sulev Kivilo toime katseajal, tuleb suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu 17.10.2023 otsusega nr 1-23-6085 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 3 kuud vangistust võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis Sulev Kivilole lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud vangistust. Sulev Kivilo suhtes on valitud tõkendiks vahistamine, siis tuleb tõkend jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Sulev Kivilo peeti kahtlustatavana kinni 02.11.2023, seega tuleb antud kuupäev lugeda tema karistuse kandmise alguseks. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Sulev Kivilo menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 19 tunnistajale L K kriminaalasja menetlusest osavõtuga seoses hüvitatud sõidukulu 8,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 4015 eurot (isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-A0I0343) 155 eurot, DNA ekspertiis (ekspertiisiakt nr 23E-GE1101) 1260 eurot ning kohtupsühhiaatriaja psühholoogiaekspertiis (ekspertiisiakt nr 7.1-3/352) 2600 eurot), KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjate vandeadvokaat Siim Mõistliku ja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt kohtueelses menetluses ja kohtus Sulev Kivilole osutatud õigusabi eest kokku 4596,45 eurot (kohtueelses menetluses vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt 1011,12 eurot, kohtumenetluses v.adv. Siim Mõistliku poolt 1581,12 eurot ja kohtumenetluses adv. Kadi Sitska poolt 2004,21 eurot) ning KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha, mis esimese astme kuritegude puhul on 2,5 kordne kuupalga alammäär ehk 2215 eurot. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega on KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerumist. Kuna kohus tunnistab Sulev Kivilo süüdi ja mõistab karistuseks pika vangistuse, ning kuigi vanglas on isikud kohustatud töötama kui nad on tööle määratud, siis reaalne olukord on selline, et kinnipidamisasutuses ei ole kõik vangid tööga hõivatud või tööst saadavad sissetulekud on madalad. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Sulev Kivilo majanduslikku seisundit arvestades põhjendatud jätta osa menetluskuludest, s.o kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiisi maksumus 2600 eurot ning osa kaitsjatasust (kohtumenetluses kaitsjate sõidule kulunud aja- ja sõidukulud) summas 618,29 eurot riigi kanda. Seega kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjate poolt osutatud õigusabi eest 3978,16 eurot ja kogusummas 7616,66 eurot. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa käib isikule ilmselt üle jõu. Kaitsja seisukoht menetluskulude osas Süüdistatava kaitsja leidis, et juhul kui kohus Sulev Kivilo vabastab pärast kohtuotsuse tegemist või üsna varsti pärast seda, siis menetluskulude tasumine võiks jääda pikale ajale, s.o kolmele või neljale aastale, arvestades seda, et Sulev Kivilol puudub regulaarne sissetulek. Kaitsja leiab, et KrMS'is ega

'is ei öelda, millise aja jooksul peaks olema menetluskulud tasutud. Kohus leiab, et menetluskulude hüvitamine süüdimõistetu poolt 3-4 aasta jooksul ei ole seaduslik ega põhjendatud. Menetluskulude osade kaupa tasumist aasta jooksul reguleerib KrMS § 180 lg 3, KrMS § 423 ja 424 ja

§ 66. Kr

MS § 180 lg 3 sätestab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist reguleerib KrMS § 423 ja 424. KrMS § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. KrMS § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus, kellelt on taotletud mõjuval põhjusel rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist, peab selle põhjuse olemasolu ka kontrollima ja selle olemasolu või puudumist põhjendama. 20 KrMS § 424 sätestab rahalise karistuse pikendamise ja ajatamise menetlusõigusliku aluse. Materiaalõiguslik alus analoogilise otsustuse tegemiseks puutuvalt karistuse osastamisse sisaldab

§ 66

lg-s 1, mille kohaselt võib rahalist karistust mõistev kohus juba süüdimõistvat otsust tehes määrata, et süüdlasel tuleb see tasuda ositi.

§ 66

lg 1 kohaselt mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse täitmise või kandmise ositi.

§ 66

lg 3 sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kuna seadus võimaldab menetluskulude tasumist osastada või tähtaega pikendada korraga ainult ühe aasta võrra, ei ole Sulev Kivilo kaitsja taotlust menetluskulude tasumiseks kolme kuni nelja aasta jooksul võimalik rahuldada. Kuna kohus tunnistab Sulev Kivilo süüdi ja mõistab karistuseks pika vangistuse, ning eelpool juba märkis, et võimalus vanglas töötada sõltub erinevatest asjaoludest ning käesolevas kriminaalasjas väljamõistetav summa on piisavalt suur, et seda tasuda aasta jooksul, siis ei pea kohus üldse põhjendatuks, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse Sulev Kivilo poolt ositi ka aasta jooksul. Sulev Kivilol tuleb menetluskulud kokku summas 7616,66 eurot tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: nuga, kui süüteo toimepanemise vahend, mis on antud 11.01.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Sulev Kivilole tema vara: - mobiiltelefon Sony Xperia, mis on antud 11.01.2024 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 24ATH27949 alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a. - plätud, teksad (koos rihmaga) ja pusa, mis on antud 27.11.2023 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr 23ATH27298) alusel hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna hoiuruumi, aadressil Kreutzwaldi 5a. Salvestised: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel hoiule kriminaaltoimiku juurde: DVD-plaat fotodega sündmuskohalt kaasa võetud noast, DVD-plaat kannatanu E S poolt ekirja teel saadetud fotodega vigastustest, DVD-plaat Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastusega nõudekirjale, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestisest, häirekeskuse kõne ja patrulli tehtud fotodega sündmuskohast, kaks DVD-plaati vormikaamera salvestiste ja kriminalisti poolt tehtud fotodega sündmuskohast, DVD-plaat 14.09.2023 Selveri kaupluse turvakaamera salvestistega, DVD-plaat 18.10.2023 Realiseerimiskeskuse turvakaamera salvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud asitõendite (salvestiste) säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus. TSIVIILHAGID KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 21 VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kannatanu S AS (registrikood XXX) esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palub süüdlaselt Sulev Kivilolt välja mõista 67,11 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, kuna Sulev Kivilo tekitas kannatanule vargusega otsese varalise kahju. Kannatanu S AS (registrikood XXX) tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 67,11 eurot, mis kanda kannatanu S AS arvelduskontole nr XXX Swedbank AS. Kannatanu R OÜ (registrikood XXX) esitas kriminaalasjas tsiviilhagi, milles palub süüdlaselt Sulev Kivilolt välja mõista 31,95 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, kuna Sulev Kivilo tekitas kannatanule vargusega otsese varalise kahju. Kannatanu R OÜ (registrikood XXX) tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel Sulev Kivilolt välja kannatanu kasuks 31,95 eurot, mis kanda R OÜ XXX Swedbank AS. (allkirjastatud digitaalselt) digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Liina Jüriso Rahvakohtunik (allkirjastatud Anu Aleste Rahvakohtunik 22