Obsah (12)

§ 218§ 25§ 251§ 87§ 199§ 44§ 12§ 16§ 33§ 121§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2025, Viljandi kohtumaja Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-25-2332 (kohtuvälises menetluses nr 2840,25,000621

§ 218

lg 1;

§ 25

1 - § 218 lg 1, 3; NPALS § 15 1 lg 1 järgi Kohtuistungi toimumise aeg 02.09.2025 RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (

) § 87 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §dest 83 p 2, 107 lg 1 p 2, 108 p 10, 113, kohus o t s u s t a s: 1. Lõpetada väärteomenetlus T.F väärteoasjades

§ 218

lg 1;

§ 251- § 218 lg 1, 3; NPALS § 151 lg 1 järgi.

2. Kohaldada T.F suhtes

§ 87

lg 2 punktis 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ja paigutada T.F kinnisesse lasteasutusse 1 (üheks) aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu riigi õigusabi tasu 699,61 eurot (s.h käibemaks 135,41 eurot) vandeadvokaat Rein Napale tema poolt T.F-ile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja tasu 699,61 eurot riigi kanda.
3. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ning edastada seaduslikule esindajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.
4. Kohtuotsus saata jõustumisel täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile ja teadmiseks XXX Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib VTMS § 113 lg 4 p 2 alusel loobuda apellatsiooniõigusest kohe kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
5. Asjaolud ja menetluse käik 1.
6. 23.05.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000621 väärteoprotokolli selle kohta, et 30.04.2025 kella 10:00 ajal XXX varastas T.F X.A pangakaardi ning sooritas sellega ostu XXX Coop kaupluses väärtusega 2,49 eurot. Vargusega põhjustas varalist kahju X.A-le, 2,49 euro vargusega pani T.F toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Eelmärgituga rikkus

§ 199lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 16.06.2025 kohtualluvusse saatmise määruse, millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,

1. 1.
2. 23.05.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000659 väärteoprotokolli selle kohta, et 22.05.2025 kella 17:00 – 18:00 vahel XXX Paala järve ääres oli menetlusalune isik T.F eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutusega. Eelmärgituga rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 16.06.2025 kohtualluvusse saatmise määruse, millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,
3. 1.
4. 28.03.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000230 väärteoprotokolli selle kohta, et 09.03.2025 XXXas Uuel tänaval tulistas menetlusalune isik õhkpüssist vastu XXXas Uuel 2 tänaval asuva Maramaa bussiootepaviljoni ja Muusikakooli bussiootepaviljoni klaase, põhjustades XXX Linnavalitsusele varalise kahju 414,80 eurot. Kuna tekitatud kahju jääb alla olulise kahju, siis bussiootepaviljoni klaaside lõhkumisega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

28.04.2025 koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteomenetluse lõpetamise määruse, mille kohaselt T.F võttis ühendust XXX Linnavalitsusega ning soovis tegu heastada sõlmides maksegraafiku. T.F valis vabatahtlikult järgmised neli kohustust: osaleda Ringist Välja võrgustikul, koolis käia, jätkata psühhiaatri juures käimist ja käituda ja õppida seadusega ettenähtud korras, mis kestavad kümme kuud ning väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. 16.06.2025.a. koostati samas väärteoasjas uus väärteoprotokoll sama väärteo osas ning 17.06.2025.a. koostati väärteomenetluse uuendamise määrus, mille kohaselt ei ole T.F vabatahtlikult võetud kohustusi täitnud. Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 18.06.2025 kohtualluvusse saatmise määrus, millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,

1. 1.
2. 23.03.2025.a. koostas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteoasjas nr 2840,25,000303 väärteoprotokolli selle kohta, et 23.03.2025 kella 12:20 paiku XXXas Tallinna tänaval pani menetlusalune isik kaupluses Centrumi Selver (aadressil XXX), jope taskutesse kauba TERAVA MAITSEGA SNÄKK VORST „NÕO“ 85 gr 2tk (pakki) maksumusega kokku 4,52 eurot ning seejärel möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 4,52 eurot. Sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimum päevamäära. Kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Eelmärgituga rikkus

§ 199lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 251

lg 1 –

§ 218lg 1, 3 järgi.

11.04.2025 koostas piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška väärteomenetluse lõpetamise määruse, mille kohaselt valis T.F vabatahtlikult järgmised kohustused:

1. Ringist Välja Võrgustikul osalemine
2. Koolis käimine
3. Psühhiaater
4. Käitumine ja õppimine, mis kestavad kümme kuud ning väärteomenetlus kuulus lõpetamisele. 16.06.2025.a. koostati samas väärteoasjas uus väärteoprotokoll sama väärteo osas ning 17.06.2025.a. koostati väärteomenetluse uuendamise määrus, mille kohaselt ei ole T.F vabatahtlikult võetud kohustusi täitnud. Kohtuväline menetleja, PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Viktor Tjuška on koostanud 18.06.2025 kohtualluvusse saatmise määrus, millega on saadetud kohtualluvusse väärteoasi nr 2840,25,
5. 1.
6. Tartu Maakohtu 15.07.2025 määrusega ühendati need väärteoasjad samasse menetlusse ning määrati selle numbriks 4-25-
7. 1.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel 02.09.2025 menetlusalune isik T.F tunnistas end temale etteheidetavate väärtegude toimepanemises

§ 218

lg 1;

§ 251 - § 218 lg 1, 3, NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi.

Kohtuvälise menetleja ametnik - Lõuna Prefektuuri XXX politseijaoskonna menetlustalituse eriasjade uurija Piret Vaher leidis kohtuistungil, et T.F poolt toimepandud väärteod on tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja avaldas, et T.F näol on tegemist alaealisega, kes on korduvalt sattunud politsei huviorbiiti erinevate tegude toimepanemisega. T.F-i on eelnevalt püütud mõjutada erinevate mõjutusvahenditega – on läbi viidud vestluseid, sõlmitud kokkuleppeid, määratud kohustusi, kuid need ei ole menetlusaluse isiku käitumisele positiivset 3 mõju avaldanud. T.F ei ole eelnevatest kokkulepetest kinni pidanud ning on otsustanud jätkata õigusrikkumiste toimepanemist. Toimepandavad õigusrikkumised on aga muutunud raskemaks ning tema suhtes on juba alustatud ka kriminaalmenetlusi. Kohtuväline menetleja taotles T.F suhtes kaaluda

§ 87lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendit, s.o kinnisesse lasteasutusse paigutamist.

Kaitsja nõustus, et need väärteod, mille toimepanemist T.F-ile ette heidetakse, on ta toime pannud. Kaitsja palus kohtuistungil kohtul kaaluda, kas on võimalik veel anda T.F-ile võimalus tõestada, et ta suudab toime tulla oma probleemidega tegelemisega ja enam õigusvastaseid tegusid toime ei pane ning määrata T.F-ile üldkasuliku töö kohustus.Samas leidis kaitsja, et on mõistetav ka lastekaitsetöötaja seisukoht, et T.F vajaks oma elus rutiini ja kontrollitud keskkonda. Kaitsja nõustus, et T.F-ile oleks kinnise lasteasutuse teenus kasulik ja mitte tema huvidega vastuolus olev alaealise suhtes mõeldav kohaldatav abinõu. Seal saaks T.F kahtlemata nii psühhiaatrilist abi, psühholoogilist nõustamist ja oleks tagatud ka koolikohustuse täitmine. Kaitsja taotles kohtuistungil kaaluda ühiskondliku töö määramist või kinnisesse lasteasutusse paigutamist. 2. Kohtuotsuse põhjendused väärteorikkumiste osas 2.1. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku, kaitsja ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab et menetlusalune isik on toime pannud

§ 218

lg 1;

§ 251- § 218 lg 1, 3 ja NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. I 30.04.2025 väärtegu varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu

§ 218lg 1 järgi 2.2.

Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on T.F rikkunud

§ 199lg 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritav

§ 218

lg 1 järgi.

§ 218

lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on asi on väheväärtuslik, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimum päevamäära. Vastavalt

§ 44lg-le 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega on

§ 218

kohaldamine välistatud, kui asja või varalise õiguse rahaline väärtus on üle 200 euro või mille kahjustamisel on põhjustatud olulist kahju.

§ 121 p 1 kohaselt on oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot.

Väärteoasjas nr 2840,25,000621 23.05.2025 koostatud väärteoprotokollist nähtub, et 30.04.2025 kella 10:00 ajal XXX varastas T.F X.A pangakaardi ning sooritas sellega ostu XXX Coop kaupluses väärtusega 2,49 eurot. Vargusega põhjustas varalist kahju X.A-le. 2,49 euro vargusega pani T.F toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik T.F tunnistas 02.09.2025 kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ja tema ütluste kohaselt 30.04.2025 nägi ta pangakaarti poiste garderoobis vetsu ukse ees põrandal ja võttis selle. T.F sõnul käis ta selle pangakaardiga hiljem XXX asuvas kaupluses ostmas. Ta ei mäletanud täpselt, mida ta ostis, see võis olla hamburger, mille maksumust ta ei osanud öelda. Tema ütlustest nähtub, et tal oli kaupluses seljas must Adidase kampsun valgete triipudega varrukatel ja kapuutsiga, mis oli tal peas. 4 22.05.2025 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldavaks objektiks XXX alevikus XXX asuva XXX Coop turvakaamera salvestised. Vaatlusprotokolli kohaselt seisab salvestise 06:11 sekundil kassarivide juures noormees, musta värvi dressipluus, kapuuts peas, tume seljakott seljas, hallid teksad, kes pani kassa lindile kauba maksumusega 2,49 eurot. Vaatlusprotokollis olevatelt ekraanitõmmistelt on näha, et noormehe seljas oleval musta värvi dressipluusi varrukatel on valged triibud. Protokollist nähtub, et salvestise 07:34 sekundil maksab noormees kauba eest, viibates pangakaardiga. Pangakaart oranži värvi. 02.09.2025 toimunud kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja X.A, kelle sõnul toimus pangakaardi kadumine 30.04.

1. Ta õpib XXX koolis ning oli kehalise kasvatuse tund, mis olid esimesed kaks tundi. Tunnistaja kinnitas, et enne tunde oli pangakaart tal olemas. Ta avastas pangakaardi kadumise, kui tund oli läbi. Tema klassivennal olid kõrvaklapid kadunud, seega otsustas X.A ka enda pangakaardi olemasolu kontrollida. Klassivend oli enda kõrvaklapid üles leidnud, kuid tema enda pangakaardi ei leidnud. Tunnistaja sõnul sai ta hiljem teada, et tema pangakaarti kasutati kuskil kaupluses ja öeldi, et T.F kasutas tema pangakaarti. Tunnistaja F.X 02.09.2025 kohtuistungil ütlustest nähtuvalt oli ta 30.04.2025 tööl juhatajana XXX kaupluses. Kauplus asub XXX
2. Ta läks kassasse ja müüs ära ühe hamburgeri. F.X vaatas seda salvestustelt, et tema müüs ühe hamburgeri. Tunnistaja kirjeldas kohtuistungil, et isikul, kes ostis selle kauba, oli seljas tume dressipluus, kapuuts peas ja seljakott seljas. Tunnistaja F.X sõnul maksis see isik viipega pangakaardiga. Noormees oli tema jaoks võõras, aga oli teda seal poes näinud, kuid tema nime tunnistaja ei tea. F.X ei mäletanud täpset summat, aga see võis olla umbes 3 eurot. Tunnistaja sõnul võis olla see sama noormees, kes 02.09.2025 toimunud kohtuistungil kohtusaalis istus, kes tookord selle ostu tegi. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt 30.04.2025 kella 10:00 ajal XXX koolis varastas T.F X.A pangakaardi ning sooritas sellega ostu XXX Coop kaupluses väärtusega 2,49 eurot.

§ 199

lg 1 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna varastatud kaardiga sooritatud kauba rahaline väärtus ei ületanud kahtekümmend miinimumpäevamäära, samuti ei põhjustatud olulist kahju, on T.F tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

2.3. Subjektiivsest küljest on T.F

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik oli teadlik ja vähemalt möönis seda, et võttis teisele isikule kuuluva pangakaardi ja tasus sellega kaupluses ostu eest. 2.4. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. T.F oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega

§ 33järgi süüvõimeline isik.

II Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 rikkumine (kvalifikatsioon NPALS § 151 lg 1 järgi) 2.

1. Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on T.F rikkunud NPALS § 3 lg 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on keelatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse 5 narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. 23.05.2025 väärteoasjas nr 2840,25,000659 koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli 22.05.2025 kella 17:00 – 18:00 vahel XXX Paala järve ääres menetlusalune isik T.F oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutusega. Menetlusalune isik T.F tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ning selgitas, et tema teada tarvitas ta CBD-d. Menetlusaluse isiku sõnul tarvitas ta CBD, kuna tal oli kunagi ammu kanepi sõltuvus ja ta lahjendas seda sellega. Tunnistaja politseiametnik M.R andis 02.09.2025 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt
2. aasta kevadel oli T.F ema teinud politseile teate, et T.F hulgub kuskil ringi ja kodus ei viibi. Tunnistaja sõnul läksid nad T.F kodust aadressi kontrollima, kust nad T.F kätte said ning edasi jaoskonda läksid. Vestluses autos tunnistas T.F, et oli eelmisel päeval tarvitanud kanepit. T.F ütlusi tõendasid välised tunnused – silmade pupillid olid suured, silmad punetasid. T.F-ile tehti narko kiirtest, mis näitas positiivset tulemust THC-le. Tunnistaja sõnul võis olla see 23.05.
3. Tunnistaja M. R vormistas indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kiirtestiks oli Multidrog 9, mis reageeris positiivselt THC-le ehk kanepile. Väärteoasjas koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 23.05.2025 kell 12:15 kasutas PPA Lõuna prefektuuri XXX politseijaoskonna piirkonnapolitseinik m.r indikaatorvahendit Multi-Drug 9 Rapid Test Cup. Prooviandjaks oli T.F. Indikaatorvahendi näit oli positiivne, ning aine, mille peale indikaatorvahend reageeris, oli THC. Kontrolli tulemuseks on märgitud, et prooviandjal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt T.F oli 22.05.2025 kella 17:00 – 18:00 vahel XXX Paala järve ääres eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutusega. 2.
4. Subjektiivsest küljest on T.F NPALS § 3 lg 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse NPALS § 151 lg 1 järgi, toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

2.7. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. T.F oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega

§ 33järgi süüvõimeline isik.

III 09.03.2025 väärtegu varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu

§ 218lg 1 järgi 2.8.

Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on T.F toime pannud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 218

lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 121 p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.

6 16.06.2025 väärteoasjas nr 2840,25,000230 koostatud väärteoprotokolli kohaselt tulistas 09.03.2025 XXXas Uuel tänaval menetlusalune isik õhkpüssist vastu XXXas Uuel tänaval asuva Maramaa bussiootepaviljoni ja Muusikakooli bussiootepaviljoni klaase, põhjustades XXX Linnavalitsusele varalise kahju 414,80 eurot. Kuna tekitatud kahju jääb alla olulise kahju, siis bussiootepaviljoni klaaside lõhkumisega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik T.F tunnistas kohtuistungil antud ütlustega temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi ning selgitas, et see sündmus võis toimuda 09.03.2025, kui ta tulistas vastu Maramaa bussiootepaviljoni klaase. Järgmisel päeval tulistas vastu Muusikakooli bussiootepaviljoni klaasi paar korda. Õhkrelva sai ta S.S-i käest – Airsoft läbipuuritud ja raudkuulidega. T.F kasutas 9 mm tinakuule. Õhkrelva pani Paala järve äärde põõsasse. 09.03.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastati, et XXXas Jakobsoni tn 16 maja juures Maramaa bussipeatuse ootepaviljoni Koidu tänava poolse klaasseina sisemisel küljel on näha klaasi pinnal kuus ümmarguse kujuga täket. 09.03.2025 sündmuskoha vaatlusprotokolliga on vaadeldud XXXas Uuel tänaval Maramaa bussipeatust, mis asub Lossi tänava poolt vaadatuna paremal pool sõiduteed. Vaatlusega tuvastati, et bussiootepaviljoni tagumise seina Tallinna tänava poolne klaaspakett purunenud, kuid kildudeks kukkunud ei ole. Purunenud klaaspaketi alumises osas on ümmarguse kujuga kahjustus. Tunnistaja K.N-i 02.09.2025 kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta menetlusalust isikut T.F-i. 09.03.2025 umbes kella 18 ajal jalutas tunnistaja seltskonnas koos T.F-iga ning T.F tulistas akende pihta. Tunnistaja sõnul nägi, kuidas stardipüstolist tulistati akende pihta terasest kuulidega. Noormehel oli seljas must kampsun, hallid püksid ja stardipüstol oli tal püksikummi vahel. Tunnistaja kinnitas, et mäletab Muusikakooli bussiootepaviljoni klaasi pihta tulistamist ning et klaas läks katki. Tunnistaja S.S-i 19.03.2025 ülekuulamise protokolli kohaselt oli T.F 09.03.2025 hommikul tunnistaja juures kodus külas. T.F nägi S.S koolikotis õhkrelva ja küsis, kas tohib seda relva endale saada. Kuna S.S õhkrelva ei kasuta, siis andis selle relva Aile tasuta ära. Ülekuulamise protokollist nähtub, et tunnistaja oli relva soetanud ise poest. Tunnistaja sõnul umbes lõuna paiku läks ta koos Aiga bussiga XXXa. Umbes kella 16:00 sai tema telefonil aku tühjaks ja ta läks Centrumi keskusesse telefoni laadima. Sellest hetkest alates läks ka T.F ära ja ta oli üksinda Centrumi keskuses. Umbes kella 18:00 ajal läks tunnistaja bussi peale ja sõitis koju tagasi. Tunnistajana ülekuulatud politseiametniku A.P 11.03.2025 ülekuulamise protokollist nähtub, et olles 09.03.2025 patrullteenistuses koos patrullpolitseinik I.Luga, tuli kell 18:32 juhtimiskeskuselt väljakutse, et XXXas Maramaa bussiootepaviljon on Airsofti relvaga puruks lastud. Kohapeal olev seltskond kirjeldas juhtunud selliselt, et lõhkumise juures oli 5-10 tumedates riietes noormeest, kellest 3 olid ukrainlased ja sellest seltskonnast ühel noormehel oli Airsofti relv, millest ta tulistas bussiootepaviljoni tagumist klaaspaketti. Sündmuskohal selgus, et Tallinna poolne klaaspakett oli mõrane ning alumises osas oli ümmarguse kujuga kahjustus, mis viitas, et võidi kasutada Airsofti relva. Tunnistaja koos paarilisega tegi sündmuskohal fotod. Vesteldes bussijaamas ja kaubanduskeskuste juures olevate noortega, õnnestus tunnistaja A.P sõnul neil leida 3 Ukraina noormeest, kes olid bussiootepaviljoni lõhkumist lähedalt näinud. Noormeesteks osutusid A.K, K.N ja V, kelle perekonnanime ei õnnestunud tuvastada. Noormeeste sõnul oli tulistaja tumedates riietes, kapuuts peas ja tumedatel pükstel välisküljel valged triibud. Noormehed lisasid, et lõhkujate seltskond oli samast relvast puruks lasknud XXXas Jakobsoni tänaval asuva bussiootepaviljoni. Kontrollides Muusikakooli bussiootepaviljoni selgus, et klaasist otsaseinas oli kuus ümmarguse kujuga kahjustust, mis viitasid Airsofti relva kasutamisele. Lahkudes sündmuskohal märkasid politseinikud XXXas 7 Tallinna tänava Side bussipeatuses Ukraina poiste poolt kirjeldustele vastavat noormeest. Noormeheks osutus T.F. Põgusa vestluse käigus tunnistas T.F politseinikele, et peitis Airsofti relva Paala järve äärde. Tunnistaja A.P ütluste kohaselt läksid nad koos Aiga Paala järve äärde, kus T.F heina sees peidetuna andis politseinikele üle Airsofti relva. Relval puudus kelk ja salv oli tühi. T.F oli väitnud, et oli relva samal päeval S.S-i käest saanud. T.F tunnistas politseinikele, et antud relvast lasi ta Maramaa bussiootepaviljoni tagumist seina. Kui A.P päris Ailt Muusikakooli bussiootepaviljoni kohta, siis ta väitis, et laskjaks oli S.S. Politseipatrull toimetas Ai XXX politseijaoskonda, kus Airsofti relv võeti vallasasjana hoiule. Tunnistaja A.P ülekuulamise protokolli juurde lisatud fototabel Airsofti relvast. Eelmärgituga leidis tõendamist, et menetlusalune isik T.F pani toime väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2.9. Subjektiivsest küljest on T.F toime pannud

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega

§ 16lg 3 kohaselt.

2.10. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. T.F oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega

§ 33järgi süüvõimeline isik.

IV 23.03.2025 väärteokatse varavastases süüteos väheväärtusliku asja vastu

§ 251 - § 218 lg 1,3 järgi 2.11.

Kohus leiab, et väärteo etteheite põhjendatuse hindamisel tuleb anda hinnang selle kohta, kas väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on T.F rikkunud

§ 199

lg 1 nõudeid.

§ 218

lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 218

lg 4 kohaselt on asi on väheväärtuslik, kui selle rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Vastavalt

§ 44lg-le 2 on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Seega on

§ 218

kohaldamine välistatud, kui asja või varalise õiguse rahaline väärtus on üle 200 euro või mille kahjustamisel ei põhjustatud olulist kahju.

§ 121

p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.

§ 251

kohaselt on väärteokatse karistatav karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud juhtudel.

§ 218

lg 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo katse karistatav. 16.06.2025 väärteoasja nr 2840,25,000303 väärteoprotokollist nähtuvalt pani 23.03.2025 kella 12:20 paiku menetlusalune isik kaupluses Centrumi Selver (aadressil XXX), jope taskutesse kauba TERAVA MAITSEGA SNÄKK VORST „NÕO“ 85 gr 2tk (pakki) maksumusega kokku 4,52 eurot ning seejärel möödus kassade rivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 4,52 eurot. Sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimum päevamäära. Kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Menetlusalune isik T.F tunnistas 02.09.2025 kohtuistungil antud ütlustega end temale etteheidetavas väärteos täielikult süüdi. T.F ütluste kohaselt käis ta 23.03.2025 Centrumi Selveris (XXX), võttis kaupluse müügisaalist suitsuvorsti ja pani endale taskusse ning läks kassast mööda, jättes kauba eest tasumata. Viking Security poolt 23.03.2025 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti nr 95-25 kohaselt võttis heledate teksaspükstega, musta värvi jopega noormees kaupluse müügisaalist toiduained, pani tooted tasku ja lahkus kaupluse müügisaalist, jättes kauba eest tasumata. 8 02.09.2025 kohtuistungil andis ütlusi tunnistaja D.L, kelle sõnul töötab ta turvatöötajana turvaettevõttes Viking Security ja valveobjektiks on kaubanduskeskus Centrum kauplus Selver. 23.03.2025 kella 12 paiku märkas tunnistaja Selver müügisaali sisenemas temale tundmatut noormeest, kes kaubakorvi ei võtnud. Tunnistaja D.L selgitas, et vaatas tavavaatluse käigus noormehe liikumist müügisaalis. Noormees suundus maiustuste riiulite suunas, möödudes lihatoodete lettidest. Lihalettide juures võttis noormees kaks pakendit vorstitooteid ja suundus nendega maiustuste lettide juurde. Maiustuste lettide juures pani noormees kaks pakendit vorstitooteid endale välisriiete taskusse. Seejärel noormees lahkus kaupluse Selver müügisaalist, ostu ei sooritanud, jättis kauba eest tasumata ja suundus kaupluse parklapoolse välisukse poole, kus tunnistaja noormehe kinni pidas. Noormees tunnistas, et oli pannud teo mõtlematult toime ja sai oma süüst aru. Kauba maksumus oli 4,52 eurot, milleks oli kaks pakendit teravamaitselist Nõo snäkkvorsti. Eelmärgituga leidis tõendamist, et menetlusalune isik T.F rikkus väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas

§ 199

lg 1 nõudeid, millega pani toime

§ 251 - § 218 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava väärteokatse.

Ta pani väärteoprotokollis kirjeldatud ajal kaupluses Centrumi Selver (aadressil XXX) jope taskutesse kauba TERAVA MAITSEGA SNÄKK VORST „NÕO“ 85 gr 2tk (pakki) maksumusega kokku 4,52 eurot ning seejärel möödus kassade rivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimum päevamäära. T.F tegu jäi lõpule viimata temast mitte olenevatel põhjustel, kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. 2.12. Subjektiivsest küljest pani T.F väärteorikkumise, mida kvalifitseeritakse

§ 251

- § 218 lg 1, 3 järgi, toime

§ 16lg 3 kohaselt otsese tahtlusega.

2.13. Kohus ei tuvastanud T.F teos õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. T.F oli väärteo toimepanemise ajal XX-aastane, seega

§ 33järgi süüvõimeline isik.

3. Kohtu seisukoht mõjutusvahendi kohaldamise osas 3.1.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 3 kohaselt võib alaealisele karistuse mõista või määrata siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 3.2. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et T.F on toime pannud

§ 218

lg 1, NPALS § 15 1 lg 1 ja

§ 251- § 218 lg 1, 3 järgi ettenähtud väärteod ja ta on nende toimepanemistes süüdi.

Kuigi T.F on jõudnud küll kriminaalvastutuse ealiseks, ei ole tema süü nii suur, mistõttu on võimalik teda mõjutada karistust kohaldamata. Lähtudes

§ 56

lg-st 3 tuleb kohtul esmalt kaaluda mõjutusvahendi kohaldamist, millised on sätestatud

§ 87lg-s 2.

3.3. 02.09.2025 toimunud kohtuistungil leidis menetlusaluse isiku kaitsja, et antud juhul võiks kohustada menetlusalust isikut teha üldkasulikku tööd. Samas oli kaitsja seisukohal, et kinnise lasteasutuse teenus oleks T.F-ile kasulik ja mitte tema huvidega vastuolus olev alaealise suhtes kohaldatav abinõu. Kaitsja palus kohtul kaaluda nende kahe võimaluse vahel. Menetlusalune isik on kohtuistungil nõustunud üldkasuliku töö kohaldamisega. 9 Kohtuväline menetleja taotles

§ 87

lg 2 p 8 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist, s.o kinnisesse lasteasutusse paigutamist. 3.4.

§ 87

lg 2 p 6 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kuni 20 tundi üldkasulikku tööd.

§ 87

lg 2 p 8 kohaselt võib kohus vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt väärteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 kohaselt paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Vastavalt SHS § 1301 lg 2 on kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. 3.

1. XXX Vallavalitsus on esitanud kohtuvälisele menetlejale kirjaliku vastuse iseloomustuse nõudele ning viidatud dokumendis on märkinud, et T.F vajab kinnise lasteasutuseteenust. Ka kohtuistungil osalenud XXX Vallavalitsuse laste heaolu spetsialist A.K leidis, et T.F paigutamine kinnisesse lasteasutusse on hetkel ainus võimalik meede. Laste heaolu spetsialisti sõnul vajaks T.F stabiilset elukeskkonna, mida praegusel hetkel tema ema ei suuda tagada. T.F käitumises kätkeb oht temale endale. 02.09.2025 kohtuistungil osalenud seaduslik esindaja (T.F ema) H.G avaldas kohtule, et T.F on tema suhtes tarvitanud füüsilist vägivalda, kuna oli vaja saada T.F kooli. H.G sõnul ei ole T.F sel õppeaastal kooli läinud ning ta on väga palju kodust ära. Lisaks tõi ema välja, et narkootiliste ainete tarvitamine oli Ai puhul suureks probleemiks. H.G oli kohtuistungil seisukohal, et kui arvestada seda, et T.F-il on koolis vaja käia, siis ta pooldab kinnist lasteasutust, sest muud moodi ema poega kooli ei saa. Kinnine lasteasutus oleks ainus võimalus, kus T.F oleks koolis koha peal. 3.
2. Karistusregistri registriteatest nähtuvalt ei ole T.F-i registrisse kantud. Väljavõte politsei andmebaasist T.F suhtes kohaldatud meetmetest kinnitab, et lisaks käesolevalt menetletavatele väärteorikkumistele on T.F suhtes menetletud: 1) Kriminaalasjas alustati menetlus (menetlus nr 25284050083) 28.02.2025

§ 121

lg 1 tunnustel ja hiljem liideti juurde 09.03.2025 toime pandud kuriteod

§ 121

lg 1 ja

§ 199lg 1. Lahendus: 1. ÜKT – 25 tundi. 2. Kr

MS § 201 lg 2 p 3 alusel on T.F kohustatud 7 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 27.05.2025 – 27.12.2025, läbima Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi. Sobiva sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik vajaduspõhisuse järgi. 3. KrMS § 201 lg 2 p 6 alusel on T.F kohustatud 7 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 27.05.2025 – 27.12.2025, tegema igakülgset koostööd kohaliku omavalitsuse laste heaolu spetsialistiga, pidama kinni kokkulepetest, osalema pakutavatel teenustel ja programmides (psühholoog, Ringist välja, teraapia vms). 2) Väärteomenetlus alustati

§ 218

lg 1 tunnustel selles, et 23.03.2025 kell 12:00 aadressil XXX XXX koolis T.F varastas kooli garderoobist K.Kle kuuluvad beežid jalanõud. Lahendus: Ai ema on kahju heastanud. 10 Samuti menetletakse: 1) väärteoasja

§ 218

lg 1 tunnustel selles, et 19.07.2025 kell 21:40XXX , Kesklinna linnaosa, Aia tn isik möödus kaupluse Vanalinna Prisma kassarivist, jättes tahtlikult kauba Coca-Cola Zero 2L+pant 3,13 eurot, Belif Granaatõuna jook 0,53L+pant 1,79 eurot, A. Le Coq Gin Longdrink Greip 5,5% 1,5L+pant 5,17 eest tasumata. Kahjusumma kokku 10,09 eurot. Isik hiljem turvatöötaja poolt kinni peetud. Isikuks T.F. 2) kriminaalasja

§ 199

lg 2 p 4 tunnustel selles, et 13.08.2025 XXX, Kesklinna linnaosa, Viru väljak 4 kinnipeetud meesterahvas (hiljem tuvastatud kui T.F ik:XXX), kes sisenes Sportlandi poodi umbes kell 09:38 ajal, kui pood veel suletud oli. T.F pani enda pusa peale poest võetud pusa Jordan maksumusega 129,99 eurot, lühikeste pükste peale poest võetud pikad püksid maksumusega 55,99 eurot ning kaks paari sokke, ühed maksumusega 18,39 eurot ja teised maksumusega 22,

1. Varastas Sportlandist riideid kokku summas 227,36 eurot. Tooted on rikutud ja turvaelemendid eemaldatud. T.F kinni peetud kell 10:28, esitas turvameestele ka valed dokumendid. 3.
2. XXX Vallavalitsuse 13.06.2025 poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastusest iseloomustuse nõudele nähtuvad asjaolud, et alaealine T.F on olnud mitme aasta vältel XXX valla lastekaitse spetsialisti vaateväljas seoses pidevate kodunt ärajooksmiste, koolikohustuse mittetäitmisega ja ennast kahjustava käitumisega. Eelmärgitud dokumendist nähtub, et T.F-iga seotud esimene menetlus lapse käitumisprobleemidega on aastast 2019, kui laps lõpetas lasteaia ja pidi minema esimesse klassi. Lapsel esines sagedast vägivaldset käitumist eakaaslaste suhtes ning riskikäitumist ehk laps ei tajunud ohtu, lapsel diagnoositi XXX. 2023/2024 õppeaasta lõpetas T.F täiendava õppetööga positiivselt ja ta viidi üle järgmisesse klassi. Järgnevalt tuli laste heaolu spetsialistile teade: „07.11.2024 kell 13:26:27 laekus informatsioon Häirekeskusest. Päästekorraldaja sõnul teatas XXX kooli direktor, et laps lubas teisele lapsele nuga anda. Päästekorraldaja sõnul lapse juurest nuga ei leitud ja hetkel on laps klassis tunnis. Direktor palub kooli politseid. Häirekeskuse poolt teade edastatud politseile“. Laste heaolu spetsialistile teadaolevalt elab laps ema juures XXXl alates
3. aasta suvest kui ema XXX uuesti XXXle kolis. 2023/2024 õppeaasta elas laps isa juures ja õppis XXX koolis. 2024/2025 õppeaastast alustas laps XXX koolis ema juurest XXXlt. Alates novembrikuust 2024 kuni käesoleva ajani on laps väga sageli olnud teadmata kadunud. Kõige pikem periood oli 24.12.24 – 28.12.
4. Alates
5. aasta jaanuari kuu alguses ei ole T.F koolis käinud. 20.01.25 vestles laste heaolu spetsialist lapsega ja emaga pikalt nende kodus. 22.01.25 otsustati minna tutvuma XXX õpilaskoduga kooliga, T.F ise arvas, et keskkonna vahetustest võiks talle abi olla koolikohustuse täitmisel. 27.01.25 – 14.02.25 õppis T.F XXX koolis katseajaga. 19.02.25 helistas laste heaolu spetsialist XXX kooli ja sai telefonis infot, et A.it ei võetud kooli vastu äärmiselt halva käitumise tõttu. (T.F käis kaasõpilastega wc veipimas, äritses veibi ja mokatubakaga, käitus tundides äärmiselt ebaviisakalt, ei vabandanud oma tegude pärast, käis riietega dušši all, hingas õpilaskodus sisse aerosoole (kaotas meelemärkuse), A kotis olid kaasõpilase pangakaart, rahakott (neid otsiti kooli veebikeskkonnas taga ja T.F ei teinud sellest väljagi). T.F laenas kellegi dressipükse ja ei ole neid tagasi andnud.) T.F oli 2025 aasta veebruari ja märtsikuu jooksul lugematu arvu kordi teadmata asukohas. Kodus käis aeg-ajalt riideid pesemas ja söömas. 20.01.25 ja 17.03.25 on ema lapsele väljendanud, et laps peab kodust lahkuma kui koolis ei käi ja kuritegusid toime paneb (mõlemad olukorrad on lõppenud siiski nii ema kui Ai sooviga endist elukorraldust säilitada). 19.03.25 vestles laste heaolu spetsialist emaga sellel teemal, selgitas, et lapsel peab olema kodu, kuhu ta saab tulla. 20.03.25 vestles laste heaolu spetsialist samal teemal ka lapsega. Laps on kahe viimase kuu jooksul kahel korral kasutanud ema vastu füüsilist vägivalda. Ema tunnistab, et kui tema ise rahulik on ja lapsega teatud teemasid ei puuduta, siis ei muutu laps vägivaldseks. Laps teab, et ema kutsub politsei kui ta ema vastu vägivalda kasutab või joobes peaga koju tuleb. XXX Vallavalitsus on perele määranud pere tugitöötaja, kes emaga iganädalaselt ühendust hoiab ning emaga võtab ühendust ka valla psühholoog. 11 Perioodil 28.03.25 kuni 12.06.25 on toimunud kuus Ringist välja võrgustikukohtumist. Kohtumiste võrgustiku suurus ja osalejad on vaheldunud. Kohtumiste käigus on sõlmitud kokkulepped ja igal järgmisel kohtumisel analüüsitud lapse ja pere kokkulepete täitmist ning nende mõju lapse käitumisele. T.F on väljendanud, et ei mõista nende kohtumiste vajalikkust ja ei soovi nendel kohtumistel osaleda. 10.06.2025 pidi T.F alustama XXX koolis täiendavat õppetööd. 12.06.2025 helistas laste heaolu spetsialistile XXX kooli õppejuht ja teavitas, et T.F ei ole tänaseks ühtegi päeva täiendaval õppetööl osalenud. Laste heaolu spetsialist on korduvalt lapsele väljendanud, et kui ta koolis ei käi ning jätkuvalt pahandustesse satub, siis tuleb ta hariduse omandamiseks suunata kinnisesse asutusse. 11.06.2025 lubas T.F SMS-i teel, et on järgmisel päeval koolis ja kohtub laste heaolu spetsialistiga, samuti oli T.F teadlik, et kohtumine on ühtlasi „Ringist välja“ raames ja kohal on ka piirkonnapolitseinik. 3.
6. T.F poolt koolikohustuse mittetäitmist tõendab XXX kooli 03.06.2025 edastatud iseloomustus, millest nähtuvalt asus T.F XXX kooli õppima oktoobris 2023
7. klassi, kus oli kokku 11 õpilast. XXX dokumentidest nähtus, et õpilane ei täitnud korralikult koolikohustust ja oli mitmetes õppeainetes hindamata. Juunis 2024 jäetud täiendavale õppetööle kirjanduses. 30.08.2024 sooritas täiendava õppetöö kirjanduses ja viidi üle
8. klassi. Iseloomustuses on välja toodud, et Ail on tüüpilised aktiivsuse ja tähelepanuprobleemidega õpilase mured: tähelepanu ei püsi, sellest tulenevalt tajub ümbritsevat valesti (palju konflikte, arusaamatusi, segadust), ei keskendu õppetööle piisavalt (õppimisprotsess ei leia aset ja selle asemel muutub keha rahutuks, algab rabelemine ja häälitsemine, tekivad pinged) ei saavuta õpitulemusi (palju negatiivseid hindeid). Kuna tähelepanu ei püsi piisavalt, ei saa info liikuda mällu- mälu on nõrk, asjad ei tulemeelde, info ei salvestu ja ei olegi seetõttu leitav. Kui infot on vähe, siis on mõtlemine pinnapealne, sest ei ole mida mõelda või ei saa seda infot mälust kätte.
9. klassis õpimotivatsioon olematu. Puudub põhjuseta koolist. Vanem ei tea, kus laps on ja ööbib. Kodused ülesanded kõik tegemata. Muutunud klassikaaslaste suhtes agressiivseks-löönud koolivenda ja klassiõde. Sülitanud klassiõele näkku. Koolis on esinenud veipimist poiste WC-s ning on ähvardanud koolikaaslasi. Koolisotsiaalpedagoogile on edastatud video, kus T.F on väidetavalt suitsetanud kanepit ja kelkinud kaaslaste ees. Õppealajuhatajal ja klassijuhatajal seda videot ei ole. Õpilasel puudub alates detsembrist igasugune motivatsioon õppimiseks ja koolis käimiseks. Koolis on esinenud vargus juhtumeid. Varastanud klassikaaslaselt pangakaardi ja teiselt klassikaaslaselt botased. Bussis on rünnanud kaasõpilast. Koolikaaslastele saadab videosid, kus on näha, et õpilane suitsetab (kanepit). Ühel videol sõidab trammiga tagant kinni hoides — olles ise trammist väljas. Kaasõpilastele selgitas, et tal ei olnud piletiraha. Käitumine on muutunud teda ennast ohustavaks. T.F iseloomustusest nähtub, et õpilane ei täida koolikohustust vastavalt Põhikooli ja gümnaasiumi seadusele. I trimestril koolist puudunud 90 tundi, neist 2 põhjuseta. II trimestril on õpilane puudunud koolist 282 tundi, neist põhjuseta 94 tundi. Jaanuarist kuni
10. veebruarini õppis T.F XXX koolis (KOV spetsialisti suunamine), kuid ka seal esinesid puudumised. III trimestril on õpilane puudunud põhjuseta praktiliselt terve trimestri, koolis käinud üksikud tunnid. Alates
11. klassist on rakendatud üldtuge, mille raames on õpilasele koostatudindividuaalne õppekava kõikides raskusi valmistavates ainetes:
12. materjalid on õpilasele jõukohastatud, vajadusel mahte vähendatud ja tagatudlisajuhendamine, et tööprotsess käivituks ja püsik positiivse tulemuse saavutamiseni;
13. tööülesanded on etapi kaupa lahti seletatud ja võimaldatud lisaaega nende sooritamiseks;
14. on olemas abistavad vahendid (põhivara märkmed, plaanid, skeemid, mudelid jne) ja õpetatakse nende kasutamist;
15. õpetajad on mõistvad, annavad positiivset tagasisidet pingutustele ja keskenduvad õpilasetugevustele;
16. aktiivsuse- ja tähelepanuprobleemide ja sotsiaalse kohanemise raskuste puhul järgib sotsiaalpedagoogi soovitusi ning juhendmaterjale. 12 3.
17. 09.04.2025 kohtuvälisele menetlejale edastatud XXX kooli iseloomustusest nähtub, et T.F õppis XXX Koolis ajavahemikul 27.01.2025 kuni 14.02.
18. Õpingud lõpetati kooli algatusel, kuna õpilase käitumine ei vastanud kooli väärtustele ja ootustele. Õpilane ei olnud koostööaldis, eiras järjepidevalt kooli sisekorraeeskirju ning tema käitumismuster oli ebaõpilaslik. Tüüpiliseks kujunes reeglite eiramine, vastutuse vältimine ja kaasõpilaste või töötajate süüdistamine. Korduvalt viibis ta vahetunni vältel koos kahe kaasõpilasega WC kabiinis, lahkudes oli tunda keelatud ainetele viitavat lõhna. Vaatamata sellele eitas ta alati tarvitamist. Õpilaskodus juhataja avastas Ai valdusest mokatubaka, mille päritoluks väitis õpilane, et oli selle ostnud Tallinnas sõbralt, kes tellib tooteid veebist. Õpilaskodus oli reeglite täitmisega probleeme, sealhulgas käis ta koos sõbraga üleriietes dušši all, kukkudes selle käigus oma silma siniseks. Kaaslaste väitel oli ta teadvuse kaotanud, kuna eelnevalt olevat mingeid aineid tarvitanud. Tundides käitus ta sageli lärmakalt ja väljakutsuvalt. Reeglitele ja õpetajate märkustele reageeris eituste, roppuste ja ülbe käitumisega. Kooli hinnangul ei sobitanud õpilane koolikeskkonda ning tema käitumine mõjutas negatiivselt nii kaasõpilaste turvatunnet kui ka õppeprotsessi toimimist. 3.
19. Eelnevalt käsitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et T.F on praeguseks seadnud enda käitumisega ohtu tema enda tervise kui ka arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Käesolevas menetluses on kahe väärteoasja menetlemine varasemalt lõpetatud ning T.F võttis endale vabatahtlikud kohustused. Mõlema väärteomenetluse puhul T.F endale võetud kohustusi ei täinud, mistõttu kohtuväline menetleja uuendas väärteomenetlusi. Lisaks on T.F suhtes lõpetatud kriminaalmenetlus (

§ 121

lg 1 ja § 199 tunnustel) ning tema suhtes on käimas kriminaalmenetlus (

§ 199lg 2 p 4 tunnustel).

Eelpool väljatoodud asjaolud ning XXX Vallavalitsuse, XXX kooli ja XXX Kooli poolt esitatud iseloomustused tõendavad menetlusaluse isiku käitumises agressiivsuse kasvu ning sellega ka teiste isikute ohustamist. Kohus märgib, et alaealise T.F kõrvalehoidumine õpingutest toob kaasa olukorra, kus tal võib jääda omandamata põhihariduski. Tema hariduse omandamist takistab asjaolu, et ta kas ei ilmu kooli üldse kohale või jõudes koolimajja ei võta osa õppetööst. XXX kool on püüdnud võimaldada T.F-ile individuaalõpet lihtsustatud õppekava alusel, kuid tulemust ei ole andnud seegi meede. 2025. aasta jaanuaris viidi T.F üle XXX Kooli lootusega, et keskkonnavahetus muudab T.F käitumist ja suhtumist koolis käimise osas. Kuid XXX Kooli iseloomustusest nähtub, et T.F ei muutnud enda käitumist ja ei täitnud ka seal koolikohustust ning teda ei võetud kooli vastu halva käitumise tõttu. Eelmärgitu näitab, et T.F-il puudub kohusetunne ning tema vastutustundetusele viitab tema omavoliline kodust lahkumine selliselt, et ema ei tea, kus tema alaealine laps viibib ja millega tegeleb. Selliselt käitudes seab T.F ennast ja teisi ohtu, kuna võib ka edaspidi toime panna õigusvastaseid rikkumisi. Kohus leiab, et

§ 87

lg 2 p-s 6 nimetatud mõjutusvahend s.o üldkasuliku töö kohaldamine ei ole antud juhul piisav, et T.F-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades tema kohusetunde puudumist, ei ole tõenäoline, et ta suudaks kohtu poolt määratavad üldkasuliku töö tunnid ettenähtud tähtajaks ära teha. Kohtu hinnangul vajab T.F stabiilset, struktureeritud ja turvalist kasvukeskkonda, kus tuldaks toime tema meeleolude kõikumiste ning ettearvamatu käitumisega. Kohtu hinnangul on parim viis mõjutada T.F-i edaspidist käitumist ja suunata teda seaduskuulekale teele ning ennast säästva käitumiseni just kinnisesse lasteasutusse paigutamine

§ 87

lg 2 p 8 järgi, kuna see mõjutusvahend on sobilik ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidva ja sõltuvusprobleemiga alaealise õigusrikkuja suhtes. Kuivõrd kõik kohaliku omavalitsuse, kooli ja korrakaitseorganite poolt varasemalt kohaldatud meetmed ei ole T.F käitumises muutusi toonud, mistõttu kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et T.F-i ei tule antud juhul tema väärteo toimepanemise eest

§ 218

lg 1,

§ 251

- § 218 lg 1,3 ning NPALS § 15 1 lg 1 järgi karistada, vaid väärteomenetlused järgi tuleb lõpetada ning kohaldada T.F suhtes

§ 87

lg 2 punktis 8 sätestatud alaealisele kohaldatavat 13 mõjutusvahendit ja paigutada T.F kinnisesse lasteasutusse üheks aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas SHS § 1305 korraldab kinnise lasteasutuse teenust Sotsiaalkindlustusamet, seega tuleb kohtulahend jõustumisel edastada täitmiseks Sotsiaalkindlustusametile. 4. Menetluskulud Kõnealuses väärteoasjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud 699,61 eurot (s.h käibemaks 135,41 eurot). VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 kohaselt võib alaealise puhul menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kuna T.F on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, tuleb menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 14