Obsah (7)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1949 Määruse kuupäev 12. september 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal kasutada

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
2. märtsil 2025 vanglale taotluse, milles soovis saada juurde arvutiruumi kasutusaega, sest kahe tunnine piirang ei võimalda tal oma õigusi kaitsta ja piirab ka esindusõiguse realiseerimist. X märkis, et tema esindatavate hulka arvestades tuleb talle võimaldada arvutiruumi kasutamist vähemalt neli tundi või enam.
3. Tartu Vangla jättis
4. aprilli
5. a vastusega nr 6-7/2-25/1206-2 X-i
6. märtsi
7. a taotluse rahuldamata ega pidanud põhjendatuks määrata X-ile arvutiruumi kasutamise võimaldamiseks fikseeritud minimaalset aega.
8. X esitas
9. mail 2025 Tartu Vanglale vaide, milles märkis, et talle pole tagatud arvutiruumi kaudu õigus ausale ja õiglasele menetlusele ning ta jääb enda taotluse juurde. 3-25-1949
10. Tartu Vangla jättis
11. juuni
12. a vaideotsusega nr 1-8/2-25/92-2 X-i vaide rahuldamata.
13. X esitas
14. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu seoses arvutiruumi kasutamise piiranguga. Kaebaja viitab
15. juuni
16. a vaideotsusele nr 1-8/2-25/92-2 ning märgib, et jääb vaides esitatud nõude juurde ja palub kohustada Tartu Vanglat võimaldama talle õigusabi osutamist vajamineval minimaalsel määral. Kaebaja leiab, et vangla kahjustab oma tegevuse ja tegevusetusega kaebaja ja tema klientide põhiõigust õiglasele ja ausale menetlusele ning takistab nende õigust pöörduda kohtusse. Kaebaja esindab isikuid, kes ei suuda end ise menetluses esindada. Kaebaja sõnul vajab ta õigust osaleda menetluses igapäevaselt vähemalt neli tundi. Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivust vabastuse saamiseks. Kaebaja väitel ei suuda ta oma majandusliku seisu tõttu menetluskulusid tasuda. Kaebuses on esitatud ka riigi õigusabi taotlus. Kaebaja sõnul ei suuda ta ennast enda esitatud kaebuste suure hulga tõttu ise esindada. Kaebaja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et vangla piirab meelevaldselt ligipääsu menetlustele. Kaebajale on keelatud tahvelarvuti kasutamine ja seega ka ligipääs menetlusdokumentidele. Vastutaja laseb alates
17. veebruarist 2025 kasutada kaebajal arvutiruumi, mis tähendab seda, et vastutaja otsustab, mis päeval kaebaja dokumentidele ja menetlustele ligi pääseb ja kui kauaks ta saab nendele ligipääsu. Kaebaja saab kasutada arvutiruumi kaks tundi päevas. Kaebaja vajab riigi õigusabi, et keegi esindaks teda menetlustes, millele tal on ligipääs oluliselt piiratud.
18. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla
19. juunil 2025 kohtule X-i vanglale esitatud
20. märtsi
21. a taotluse nr 2-25/2-2/2585, Tartu Vangla
22. aprilli
23. a taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 6-7/2-25/1206-2, X-i
24. mai
25. a vaide nr 2-25/2-2/5615 ja Tartu Vangla
26. juuni
27. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/92-
28. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse (

§ 37

lg 2 p 2) ning ta soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat võimaldama tal kasutada arvutiruumi vähemalt neli tundi päevas. 8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.1. Kohtu hinnangul ei ole kohustamiskaebusel eduväljavaateid.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib kaebuse 2 3-25-1949 esitada vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Kuna kaebaja saab pöörduda halduskohtusse üksnes enda, mitte teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks, hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust üksnes kaebaja õiguste võimalikust riivest lähtudes. Vangistusseaduse (VangS) § 311 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral ja järelevalve all, vanglateenistuse poolt selleks kohandatud seadmetes lubatud veebilehele juurdepääsuks ning kinnipeetavale vajaliku teenuse või muu käesoleva seaduse eesmärkidega kooskõlas oleva internetilahenduse kasutamiseks. Veebilehtede loetelu ja interneti kaudu kinnipeetavale võimaldatavate vajalike teenuste ning internetilahenduste kasutamise tingimused, korra ja turvanõuded on justiitsminister kehtestanud VangS § 311 lg-s 2 sätestatud volitusnormi alusel

1. novembri
2. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE). Nimetatud määruse kohaselt võib vanglateenistus võimaldada kinnipeetaval muu hulgas kasutada kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemi ning esitada vanglale interneti kaudu pöördumisi (VsKE § 52 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et ta saaks vanglas kasutada arvutit piiramatult. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on vanglal avaliku võimu kandjana kohustus toimingut teha juhul, kui talle tuleneb vastav kohustus kehtivast õigusest. Seega ei saa vanglat kohustada tagama kaebajale arvuti kasutamise võimalust teatud kindlas ajalises ulatuses. Kuna tegemist on piiratud ressursiga, on vanglal – tehnilise võimekuse olemasolu korral – kohustus võimaldada kinnipeetaval kasutada arvutit mõistlikus ulatuses. Kaebaja poolt
3. a esimestel kuudel Tartu Halduskohtule esitatud pöördumiste rohkus ei jäta kahtlust, et ta on saanud oma õiguste kaitseks piisaval määral arvutit kasutada. 8.
4. Kohus ei pea kaebaja õiguste riivet praeguse juhtumi asjaoludel intensiivseks. Võttes arvesse, et kaebajal on võimalik esitada pöördumisi nii kohtule kui vanglale ka paberil, ei saa vanglale etteheidetav tegevus kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele kohtuasjale, kus ta poleks saanud seoses arvuti kasutamise ajapiiranguga pöördumisi esitada või toimiku materjalidega tutvuda.
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
2. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 3 3-25-1949 Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt põhjendatud. Asjaolu, et kaebajal on pooleli palju vaidlusi, ei tingi kohtu hinnangul seda, et kaebaja ei oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4