Obsah (6)

§ 121§ 67§ 39§ 54§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2908 Määruse kuupäev 26. september 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 1. septembri 2025. a

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) taotluse vajaduspõhise õppetoetuse määramiseks. HTM määras
2. septembri
3. a otsusega nr 229763 kaebajale õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lg-te 21, 4 ja 72, § 51 ja § 12 lg 2 alusel ning kooskõlas
4. a riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-dega 1 ja 4 vajaduspõhise õppetoetuse
5. a septembrist kuni
6. a jaanuarini 150 eurot kuus.
7. a riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p 4 kohaselt on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja kuusissetuleku korral vahemikus 378,2 kuni 756,38 eurot 150 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel oli õppeaastale eelneva kalendriaasta keskmine sissetulek ühes kuus pereliikme kohta 411,19 eurot.
8. Kaebaja esitas
9. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM-i
10. septembri
11. a otsuse nr 229763 õigusvastasuse tuvastamiseks, kaebajale õige vajaduspõhise õppetoetuse suuruse määramiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Eeltoodu on vajalik kaebaja ja kõigi teiste vajaduspõhisele toetusele kvalifitseeruvate isikute õiguste kaitseks, kuna vale sissetuleku arvestus on kaasa toonud kaebajale ebaõige toetussumma määramise. Kaebaja jaoks valmistab suurt pettumust olukord, kus õiglase vajaduspõhise õppetoetuse määramine tuleb saavutada läbi kohtumenetluse. HTM-i otsus tugineb sissetuleku arvestusele 411,19 eurot kuus, mis on ekslik. ÕÕS § 5 1 lg 1 kohaselt on arvestuse aluseks tulumaksuga maksustatav tulu. Kaebaja
12. a tulumaksuga maksustatav tulu oli MTA andmetel 14 3-25-2908 803,17 eurot, millest tuleb maha arvata tulumaksuvaba tulu 5532,63 eurot. Seega oli kaebaja arvesse võetav tulu 9270,54 eurot. Kaebaja perekonnas on kolm liiget ning keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta on 257,52 eurot. Sissetuleku vahemikule 189,11 eurot kuni 378,19 eurot vastab toetus 270 eurot kuus ning mitte kaebajale määratud 150 eurot kuus, mille kalkuleerimisel on süsteemis alussummana käsitletud
13. a kogutulu, sh maksuvaba tulu. Kaebaja palub kaebust vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 menetleda riigilõivuvabalt, kuna kaebus puudutab riikliku toetuse määramist.
14. Tartu Halduskohus jättis
15. septembri
16. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis kaebajale allkirjastatud kaebuse esitamiseks, nõuete täpsustamiseks, vajadusel riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ja kohtu selgitustega tutvumiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai samal päeval määruse kätte. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Tartu Halduskohus andis kaebajale
2. septembri
3. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebajal tuli esitada allkirjastatud kaebus, täpsustada nõudeid ja tasuda vajadusel riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai samal päeval määruse kätte. Seega hakkas kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema
4. septembril 2025 ning möödus
5. septembril 2025 (

§ 67lg 4).

Kaebaja ei ole senini kohtule kaebuse täiendust esitanud ega puuduseid kõrvaldanud. 6. Haldusasja läbivaatamist takistavaks üheks puuduseks on asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Seega esineb mittevaralise kahju puhul alus kaebuse tagastamiseks riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ei ole kaebust vastavalt

§ 54

p-le 7 nõuetekohaselt allkirjastanud ning kohtul ei ole võimalik kaebaja isikusamasusust tuvastada ning seetõttu ei ole kogu kaebuse edasine menetlemine võimalik. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud toetuse suurusega seotud nõuetega seonduvaid asjaolusid (kas ta nõustub kohtu tõlgendusega ning milliste nõuetega ta soovib kohtusse lõpuks pöörduda). Seega ei ole kogu kaebuse edasine menetlemine võimalik, sest esitatavate nõuete osas ei ole selgust. Kaebaja ei ole ka palunud seonduvate puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega. 7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2