lg 2 p-de 7 ja 8 järgi, C.Q süüdistuses
lg 1 p 1 järgi ning I.S süüdistuses
lg 1 p 1 ja
lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav E.Y isikukood XXX ; elukoht: xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kehtivaid väärteokaristusi 4 Määratud kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann Süüdistatav C.Q isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx xxx xx- xx xxxxxxxxx xxxx Määratud kaitsja Kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati: Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.06.2018 otsusega karistatud
lg 2 p 1; 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 7 kuud 4 päeva tingimisi katseaeg 1 aasta Kehtivaid väärteokaristusi 1 Tõkend: viibib vahi all alates 25.01.2019, kahtlustatavana kinni peetud 24.01.2019 vandeadvokaat Mart Sikut 1 Süüdistatav I.S isikukood XXX; elukoht: xxxx x-x xxxxxxxxxx xxxx Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kehtivaid väärteokaristusi 4 Tõkend: viibib vahi all alates 24.01.2019, kahtlustatavana kinni peetud 23.01.2019 Määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi 1. tunnistada E.Y karistusseadustiku (
) § 199 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Jätta
lg 1 alusel karistus täielikult täitmisele pööramata, kui E.Y ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel E.Yilt riigi tuludesse sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi 483,96tasu eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on E.Y-l õigus tasuda menetluskulu kokku 1293,96 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. E.Y on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 107,83 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Rahuldada osaliselt vandeadvokaat Raul Tosmanni riigi õigusabi taotlus ning välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 333,96 eurot (s.h käibemaks 55,60 eurot) E.Y-le kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. 2. Süüdi tunnistada C.Q
Suurendada
lg 2 alusel C.Q Void ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.06.2018 otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, s.o 7 kuu ja 4 päeva, võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista C.Q Voidile vangistus 1 aasta 2 kuud ja 4 päeva. Arvestada
lg 1 alusel C.Q Voidi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda
Süüdi tunnistada I.S
lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 8 kuud. Mõista
lg 1 alusel I.S-ile liitkaristusena vangistus 2 aastat 4 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka I.S-i eelvangistuses viibitud aeg 15.-17.01.2018, so 3 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva. Määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 10 kuud ja 10 päeva. Koheselt kantava karistuse aja alguseks lugeda 23. jaanuar 2019, s.o I.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Määrata
lg 1 ja lg 3 alusel, et I.S-ile mõistetud ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 17 päeva jääb täitmisele pööramata, kui I.S ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxx X; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata
lõike 4 alusel I.S-ile käitumiskontrolli lõpuni täiendav kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). (Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %). Jätta I.S-ile kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ning tühistada tõkend kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsusega mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse (10 kuud ja 10 päeva) ära kandmisel. 3 Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel I.S-ilt riigi tuludesse sundraha 810 eurot, õigusabi tasu 722,84 eurot ja ekspertiisikulud 1079 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on I.S-il õigus tasuda menetluskulu kokku 2611,84 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. I.S on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 217,65 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Jätta ekspertiisikuludest 1079 eurot ja õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest kokku 664,40 eurot riigi kanda. Rahuldada osaliselt vandeadvokaat Matti Reinsalu riigi õigusabi taotlus ning välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Matti Reinsalu Advokaadibüroo kasuks 115,40 eurot (s.h käibemaks 19,23 eurot) I.S-ile kohtumenetluses osutatud õigusabi eest.
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ning mis ühel juhul jäi katse staadiumi, mis seisnes selles, et tema: - ajavahemikul august 2018 kuni 27.09.2018 koos I.S-iga (I.S) tungis sisse xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx -xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx ehitusjärgus olevasse xxxxxxxxxxx tallu, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid klaasplastist 6m³ septikupaagi ja imbväljakutorud koos lisadega koguväärtusega 1500 eurot, 9 tihumeetrit puitmaterjali (195mmx75mmx6000mm) väärtusega 2250 eurot, oranži värvi segumasin väärtusega 200 eurot, 2 liimpalk posti (200x200x2300mm) koguväärtusega 200 eurot. Kuriteoga põhjustati kannatanule X.X le varalist kahju 4150 eurot; - ajavahemikul 28.09.2018 kuni 29.09.2018 grupis koos I.S-iga , jätkuva kuriteona, kantuna ühtsest tahtlusest tungis sisse xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx- xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx ehitusjärgus olevasse xxxxxxxxxx tallu, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid 6 „PIHLA“ akent koos lengidega. Kuriteoga põhjustati kannatanule X.X le varalist kahju 6000 eurot; - 09.10.2018 kella 18:30 paiku grupis koos I.S-iga , jätkuva kuriteona, kantuna ühtsest tahtlusest, tungis sisse xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx- xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx ehitusjärgus olevasse xxxxxxxx tallu, kust püüdis varastada liimpuidust talasid koguväärtusega 900 eurot ja 3 „PIHLA“ akent koguväärtusega 3000 eurot, tassides need eemale kuuseheki alla, kuid vargus jäi lõpuni viimata politsei ja kodanike sekkumise tõttu. Kuriteoga põhjustati kannatanule X.X le varalist kahju 500 eurot. 2. Süüdistusest nähtuvalt on C.Q toime pannud:
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, mis seisnes selles, et tema koos I.S-iga (I.S ) tungis 23.01.2019 kella 14.50 paiku xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xx juures asuvas parklas, so avalikus kohas kallale neid korrale kutsunud X.X le (X ), kellele C.Q lõi pudeliga vastu pead, mille tagajärjel kannatu kukkus põlvili ning siis lõi I.S X.X le rusikaga näkku ja jalaga vastu õlavart. Seejärel peksid I.S ja C.Q maas lamavat kannatanut jalgadega keha piirkonda ja pähe ning veelkord lõi C.Q X.X le korduvalt pudeliga vastu pead. I.S ja C.Q tekitasid oma tahtliku tegevusega X.X le füüsilist valu ja tervisekahjustused – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusiooni, põlvekontusiooni, pea lahtised hulgihaavad ja rindkerekontusiooni ning häirisid eeluurimisel tuvastatud teiste isikute rahu, kes läheduses viibisid. Eelpoolnimetatud tegevusega rikkus C.Q Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mis 5 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. 3. Süüdistusest nähtuvalt on I.S toime pannud :
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, mis seisnes selles, et tema koos C.Q Voidiga (C.Q) 23.01.2019. a kella 14.50 ajal xxxxxxxxxxxx xxxxxx xx juures asuvas parklas, s.o avalikus kohas, tungis kallale X.X le (X ), kellele C.Q lõi pudeliga vastu pead, mille tagajärjel kannatu kukkus põlvili ning siis lõi I.S X.X le rusikaga näkku ja jalaga vastu õlavart. Seejärel peksid I.S ja C.Q maas lamavat kannatanut jalgadega keha piirkonda ja pähe ning veelkord lõi C.Q X.X le korduvalt pudeliga vastu pead. I.S ja C.Q tekitasid oma tahtliku tegevusega X.X le füüsilist valu ja tervisekahjustused – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusiooni, põlvekontusiooni, pea lahtised hulgihaavad ja rindkerekontusiooni ning häirisid eeluurimisel tuvastatud teiste isikute rahu, kes läheduses viibisid. Eelpoolnimetatud tegevusega rikkus I.S Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning mis ühel juhul jäi katse staadiumi, mis seisnes selles, et tema: - ajavahemikul 26.10.2017 kuni 29.10.2017 tungis rõduukse lahti murdmise teel xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx ehitusjärgus elamusse ja varastas sealt erinevaid tapeedijääke koguväärtusega 50 eurot, elektrijuhtmete rullid (4tk) koguväärtusega 100 eurot, kaks keedukannu koguväärtusega 30 eurot, võileivagrilli väärtusega 15 eurot, aku tolmuimeja Milwaukee väärtusega 250 eurot, aku multitööriista Milwaukee väärtusega 150 eurot, ülafreesi väärtusega 70 eurot, Makita järkamissae väärtusega 250 eurot, kaks purki 10 liitriseid värvipurke Caparol Samtex 7 väärtusega kokku 76 eurot, kolm purki värvipurke Caparol Amphibolin koguväärtusega 186 eurot, Milwaukee tiigersae väärtusega 200 eurot, Makita nurklihvija väärtusega 70 eurot, Makita suur kreissae väärtusega 500 eurot, elektrihöövel väärtusega 150 eurot, Makita akuga ketassae väärtusega 300 eurot, Makita akudrell ja laadija väärtusega 150 eurot, kuumapuhuri väärtusega 50 eurot, firma SIGA teibid väärtusega 200 eurot, päevalambi väärtusega 20 eurot, naelapüstol väärtusega 70 eurot, akuprožektor Milwaukee väärtusega 120 eurot, vuugiliimi Katepal väärtusega 53 eurot, nivelli väärtusega 700 eurot, loodi väärtusega 50 eurot, Alpina efektvärvid väärtusega 26 eurot, REMS soonefreesi väärtusega 800 eurot. Vargusega tekitati X.X le varalist kahju kokku 4636 eurot ja lõhkumisega 1924.80 eurot; - ajavahemikul 07.01.2018 kuni 14.01.2018 isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx majja ja varastas sealt televiisori LG väärtusega 400 eurot, mobiil telefoni iPhone 5S väärtusega 70 eurot ja mobiiltelefoni Sony Ericsson Xperia Z väärtusega 50 eurot. Vargusega tekitati X.X le ( X ) varalist kahju 520 eurot ja lõhkumisega 456.60 euro; - ajavahemikul august 2018 kuni 27.09.2018 isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, koos E.Y-ga (E.Y ) tungis sisse xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx- xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx ehitusjärgus olevasse xxxxxxxxx tallu, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtsid klaasplastist 6m³ septikupaagi ja imbväljakutorud koos lisadega koguväärtusega 1500 eurot, 9 tihumeetrit puitmaterjali (195mmx75mmx6000mm) väärtusega 2250 eurot, oranži värvi segumasina väärtusega 200 eurot ja 2 liimpalk posti (200x200x2300mm) koguväärtusega 200 eurot. Kuriteoga põhjustati kannatanu X.X le (X ) varalist kahju kokku 4150 eurot. - isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, koos E.Y-ga jätkuva kuriteona, kantuna ühtsest tahtlusest ajavahemikul 28.09.2018 kuni 29.09.2018 tungis sisse xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx -xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx ehitusjärgus olevasse xxxxxxxxx tallu, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil 6 „PIHLA“ akent koos lengidega. Kuriteoga põhjustati kannatanu X.X le varalist kahju kokku 6000 eurot. 6 - tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, koos E.Y-ga jätkuva kuriteona, kantuna ühtsest tahtlusest 09.10.2018 kella 18:30 paiku tungis sisse xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx -xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxx ehitusjärgus olevasse xxxxxxxx tallu, kust püüdis varastada liimpuidust talasid ja aknaid, tassides need eemale kuuseheki alla, kuid vargus jäi lõpuni viimata politsei ja kodanike sekkumise tõttu. Kuriteoga põhjustati kannatanu X.X le varalist kahju 500 eurot. II Kokkulepete sisu Prokuratuur 1. ja süüdistatav E.Y on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav E.Y ja süüdistatava kaitsja ond sõlminu kokkuleppe:
lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.Y ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu X.X poolt on esitatud tsiviilhagi summas 3150 eurot, see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele I.S-ilt ja E.Y-lt solidaarselt VÕS § 1043 alusel. Süüdistatav E.Y nõustus kokkulepet sõlmides ositi hüvitama järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitse teostamise eest vandeadvokaat Raul Tosmannile määratud tasu summas 150 eurot. - KrMS § 179 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, sama paragrahvi lõike 3 alusel määrata menetluskulude tasumine summas 960 eurot ositi ühe aasta jooksul iga kuu vähemalt 80 eurot. 2. Prokuratuur ja süüdistatav C.Q on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav C.Q ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 7 kuud.
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 14.06.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 7 kuud 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 aasta 2 kuud 4 päeva.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 24.01.2019, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Tsiviilhagi on esitatud X.X (X) poolt summas 99.97 eurot, see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele I.S-ilt ja C.Q Voidilt solidaarselt VÕS § 1043 alusel. Süüdistatav C.Q nõustus kokkulepet sõlmides ositi hüvitama järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitse teostamise eest vandeadvokaat Mart Sikutile 372 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkivad kaitsekulud ja vandeadvokaat Nikolai Kõivule 90 eurot. - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise maksumus 105 eurot. - KrMS § 179 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine summas 1377 eurot ositi ühe aasta jooksul. 3. Prokuratuur j a süüdistatav I.S on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav I.S ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud.
lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistuse 1 aasta 8 kuud.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 4 7 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.01-17.01.2018, so 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva.
lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele vangistus 10 kuud ja 10 päeva. Koheselt kantava karistuse aja alguseks lugeda 23.01.2019, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 7 päeva jääb täitmisele pööramata, kui I.S ei pane 2 -aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid:
kohaselt on I.S kohustatud järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas-xxxxxxxx x xxxx x xxxx x-x ; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks.; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Tsiviilhagi on esitatud X.X (X) poolt summas 259.97 eurot, see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele I.S-ilt ja C.Q Voidilt solidaarselt VÕS § 1043 alusel; X.X poolt on esitatud tsiviilhagi summas 6510.80 eurot, see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele I.S-ilt VÕS § 1043 alusel; X.X poolt on esitatud tsiviilhagi summas 906.60 eurot, see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele I.S-ilt VÕS § 1043 alusel; X.X poolt on esitatud tsiviilhagi summas 3150 eurot, see on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele I.S-ilt ja E.Y-lt solidaarselt VÕS § 1043 alusel. Süüdistatav I.S nõustus kokkulepet sõlmides ositi hüvitama järgnevad menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitse teostamise eest vandeadvokaat Matti Reinsalule 1271.84 eurot, millest advokaadi sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest on 584.96 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluse käigus tekkivad kulud. Määrata, et advokaadi sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest jääb riigi kanda. - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisi tasu 513 eurot, DNA ekspertiis 57 eurot, DNA ekspertiis 855 eurot, jäljeekspertiis 314 eurot, jäljeekspertiis 314 eurot, joobeseisundi tuvastamise maksumus 105 eurot. Kokku 2158 eurot. - KrMS § 179 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Määrata, et ekspertiisitasudest pool, so 1079 eurot jääb riigi kanda, kuivõrd I.S-il puudub kindel sissetulek ning kriminaalasjas on mitmed tsiviilhagid, mille hüvitamisega soovib I.S lähiajal alustada. KrMS § 180 lg 1 alusel määrata menetluskulude tasumine summas 2575.88 eurot III Kohtu seisukoht 8 Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkulepped vastavad nende tahtele ning nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka kaitsjad leidsid istungil, et kokkulepped on seaduslikud ning sõlmitud menetlusnorme järgides. Prokurör täpsustas E.Y kokkuleppes sissejuhatuses märgitud kvalifikatsiooni ning märkis, et kvalifikatsioon on
Samuti täpsustati süüdistatava, kaitsja ning prokuröri nõusolekul I.S-i kandmata karistust ning nenditi, et kokkuleppes on eksimus arvutustes. Tegelikkuses on ärakandmata karistuseks 10 kuu ja 10 päeva vangistuse täitumisel 1 aasta 5 kuud ja 17 päeva vangistust. E.Y nõustus hüvitama ka istungil tekkinud täiendavad kaitsekulud. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista E.Y süüdi
Samu ti tuleb E.Y-lt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab E.Y-le , et vastavalt
Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista C.Q Voidi süüdi
Samuti tuleb C.Q Voidilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav C.Q Voidile kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ning tühistada tõkend kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista I.S-i süüdi
lg 1 p 1 ja
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmit ud ja istungil täiendatud kokkuleppele. Samuti tuleb I.S-ilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav I.S-ile kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ning tühistada tõkend kohtuotsuse jõustumisel või kohtuotsusega mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse (10 kuud ja 10 päeva) ära kandmisel. Seega alustatakse I.S-i suhtes käitumiskontrolli nõuete kohaldamist pärast koheselt ärakantava vangistusaja lõppemist. ASITÕENDID Kohus leiab, et kaks CD plaati sündmuskohalt leitud jalatsijälgedega ja CD plaat sideettevõtjalt saadud andmetega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Kohus leiab, et põhjendatud on tagastada omanikule või omaniku poolt volitatud isikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (Tartu Riia mnt 132) asuvad järgmised asitõendid: 1) I.S-ile: musta värvi jope; 2) C.Q Voidile: pruuni värvi nahkjope ja müts. Lisaks tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas hoiul olevad järgmised väärtusetud asitõendid: 1) jalatsid Handcrafted; 2) SIM kaart ZEN (EE2117050803510); 3) Iphone karbis olnud paroolid; 4) Teksapüksid. 9 TSIVIILHAGID Kannatanu X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 3150 eurot. E.Y ja I.S on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgitustega võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja nõustunud solidaarselt hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et X.X esitatud tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 132 lg 1, VÕS § 65 lg 2 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ning E.Y-lt ja I.S-ilt tuleb solidaarselt välja mõista 3150 eurot X.X kasuks (pangakonto xxxxxxxxxxxxx , AS xxxxxxxxx). Kohus selgitab, et kui üks süüdistatav täidab võlausaldaja X.X ees solidaarkohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste võlgnikest süüdistatavate vastu, tagasinõudest peab siiski maha arvestama tema kui kohustuse täitnud isikule endale langeva osa (VÕS § 69 lg 2). Kannatanu X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahju hüvitamiseks tsiviilhagi 259,97 eurot, mida osalise tasumise tõttu on vähendanud 99,97 euroni. C.Q ja I.S on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgitustega võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja nõustunud solidaarselt hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et X.X esitatud tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, VÕS § 132 lg 1, VÕS § 65 lg 2 ja TsMS § 440 lg 1 alusel osaliselt rahuldamisele ning C.Q Voidilt ja I.S-ilt tuleb solidaarselt välja mõista 99,97 eurot X.X kasuks (pangakonto nr xxxxxxxxxxxxx, AS xxxxxxxxx). Kohus selgitab, et kui üks süüdistatav täidab võlausaldaja X.X ees solidaarkohustuse, läheb talle üle võlausaldaja nõue teiste võlgnikest süüdistatavate vastu, tagasinõudest peab siiski maha arvestama tema kui kohustuse täitnud isikule endale langeva osa (VÕS § 69 lg 2). Kannatanu X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 6510,80 eurot. I.S on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgitustega võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja nõustunud hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et X.X esitatud tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ning I.S-ilt tuleb välja mõista 6510,80 eurot X.X kasuks (konto nr xxxxxxxxxxxxx , ASxxxxxxxxxxxxxx ). Kannatanu X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 906.60 eurot. I.S on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgitustega võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja nõustunud hüvitama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Kohus on seisukohal, et X.X esitatud tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1 ja TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ning I.S-ilt tuleb välja mõista 906.60 eurot X.X kasuks (konto nr xxxxxxxxxxxx , ASxxxxxxxxxxxx). Täiendavad menetluskulud kohtuistungil KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatavate kaitsjad on esitanud tasutaotlused kohtumenetluses tekkinud kulude osas. 10 Kohtu hinnangul on tasutaotlused põhjendatud osaliselt, eelkõige põhjendusel, et kohtuistung kestis kokku 33 minutit ning selles ulatuses tuleb välja makstavat tasu vähendada. Muus osas on taotlused vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning eelnimetatud riigi õigusabi tasu tuleb vandeadvokaatidele välja maksta järgnevalt: - Sikuti Advokaadibüroo OÜ kasuks 215,96 eurot (s.h käibemaks 35,99 eurot) vandeadvokaat Mart Sikuti poolt C.Q Voidile kohtumenetluses osutatud õigusabi eest; - OÜ Matti Reinsalu Advokaadibüroo kasuks 115,40 eurot (s.h käibemaks 19,23 eurot) vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt I.S-ile kohtumenetluses osutatud õigusabi eest; - Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 333,96 eurot (s.h käibemaks 55,60 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt E.Y-le kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 tuleb ka ülalnimetatud kohtuistungil lisaks tekkinud menetluskulu välja mõista süüdistatavatel t, välja arvatud sõidule kulutatud ja ning transpordikulu osas, mis tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.