KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020, Valga Kriminaalasja number 1-20-132

§ 121

lg 2 p 3 järgi kiirmenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav U.H , isikukood XXX; elukoht: xxx; ei tööta; varem kohtulikult karistatud: viimati 23.09.2019 Tartu Maakohtu otsusega nr 1-19-7060

§ 121

lg 2 p 2 järgi 5 kuu ja 28-päevase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; kahtlustatavana kinni peetud al 17.02.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada U.H süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda 7-kuulise vangistusega. 2. Suurendada

§ 65lg 2 alusel mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.

septembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7060 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 28 päeva vangistust. 3. Vahistada KrMS § 130 lg 41 alusel U.H kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtusaalis. Vahistamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks. 4.

§ 68lg 1 alusel lugeda U.H karistuse kandmise aja alguseks 17.

veebruar 2020, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

1. Arvata menetluskulude hulka sundraha 876 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 438 euroni, ja kaitsjatasu 93,20 eurot, kokku 531,20 eurot, mis mõista välja U.H-lt . Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
2. veebruarist
3. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse U.H selles, et tema, olles 23.09.2019 Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja poolt karistatud

§ 121

lg 2 p 2 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, 08.02.2020 kella 13:15 ajal viibides xxx maja kõrval asuvas parklas, avas parklas seisva sõiduauto Audi A6 reg.nr. xxx kõrvalistujapoolse esiukse ja lõi kõrvalistmel istuvale K. J. 5-6 korral rusikaga näo piirkonda. Oma teoga tekitas kannatanule K. J. tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustuse (ninaluude murrud). Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani U.H toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava U.H , tema kaitsja Heiki Kuningas ja abiprokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 23.09.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse U.H karistuse kandmise aega tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 17.02.2020. Kohtu seisukoht U.H on end talle inkrimineeritavas kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb U.H

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. 2

§ 68lg 1 alusel 17.02.2020, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 438 euroni, ja kaitsjatasu 93,20 eurot (kokku 531,20 eurot), mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 3