4-24-875/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 09.04.2024 Kohtuasja number 4-24-875 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 02.04.

1. a määrus, millega kohaldati V.P Sambla suhtes asenduskaristusena aresti 15 päeva Määruskaebuse esitaja V.P (isikukood: XXX) Teine määruskaebemenetluse pool Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 02.04.
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võivad esitada Riigikohtule kirjaliku määruskaebuse kohtumenetluse pool või menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on kohtuväline menetleja). Menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 02.07.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,005108 karistati V.P-d liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Otsus jõustus 28.07.
6. V.P rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati täitemenetlus. Kohtutäitur Mati Kadak teavitas kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. 06.03.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Viru Maakohtule taotluse V.P Samblale asenduskaristuse kohaldamiseks. V.P Samblal on tasumata kogu trahvisumma.
8. 02.04.2024 toimus Viru Maakohtus istung. V.P mõistetav arest üldkasuliku tööga. palus kohtul asendada talle Maakohtu määrus
9. Viru Maakohus rahuldas 02.04.
10. a määrusega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel V.P Samblale 02.07.
11. a otsusega määratud rahatrahvi 15 päeva pikkuse arestiga. Kohus märkis, et V.P ei ole rahatrahvi tasunud ning tal puuduvad rahalised vahendid ja realiseeritav vara. V.P Sambla taotluse asendada arest üldkasuliku tööga jättis esimese astme kohus rahuldamata leides, et selle välistab süüdlase tugev narkosõltuvusprobleem, samuti korduv karistatus. Määruskaebus
12. V.P esitas Viru Maakohtu 02.04.
13. a määruse peale kaebuse, sest tema hinnangul ei täida arest eesmärki. Ta soovib ja on väga motiveeritud tegema üldkasulikku tööd. Isik tunnistab, et tal on diagnoositud uimastisõltuvus, kuid ta on sellega karistuse kandmise ajal tegelenud. Hetkel viibib isik avavanglas, mis näitab edusamme. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et V.P Samblal on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 02.07.
15. a otsusega määratud rahatrahv 600 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna V.P Samblal ei ole sissetulekut ega vara, millele sissenõuet pöörata. Seega esinevad rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le
16. Kuna rahatrahvi sissenõue ei ole KarS § 82 lg 4 kohaselt aegunud, on rahatrahvi arestiga asendamine põhjendatud.
17. V.P palub aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Seadus ei sätesta mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemasti siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt. V.P Samblal on tõsine narkosõltuvusprobleem – ta on süstiv narkomaan. Ka kehtivas kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-87-08, p 13; TrtRnKo 4-176191/12, p 8). Ringkonnakohtu hinnangul kuulub V.P riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Ainuüksi vangistuses (sh avavanglas) narkootikumidest hoidumine ei garanteeri, et isikul ei esineks vabaduses tagasilangust, eriti pikaaegse tarbimise korral. Samuti nähtub karistusregistrist, et V.P-d on korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega (sh narkokuritegude eest), mis omakorda viitab, et vabaduses ta karistuse korrakohaseks kandmiseks ilmselt võimeline ei ole – isik ei ole suutnud vabaduses mitmete aastate vältel õiguskuulekalt käituda. Pidades veel silmas seda, et V.P pole teinud ainsatki pingutust kasvõi rahatrahvi osaliseks tasumiseks, puudub kohtul veendumus, et ta on motiveeritud kokkulepetest kinni pidama.
18. Toodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 02.02.
19. a määruse muutmata ja selle peale esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2