lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jan Aasma Süüdistatav V.Q , ik: XXX; elukoht: xxx; EV kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; varem karistatud kuritegude eest 2-l korral. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Karine Nersesjan (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.Q
2.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 390 (kolmesaja üheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. 3. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.Q kohustatud järgima
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Lk 1 / 4 1-24-5272 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on V.Q kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on V.Q kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 2 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 03.05.2024 kella 22:25 paiku Rapla maakonnas Kehtna vallas Rapla-Järvakandi-Kergu tee 25. km-l mopeedautot Casalini M14 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema veres oli etanooli sisaldus mitte vähem kui 2,22 mg/g. Alkoholijoobe, valesti valitud sõidukiiruse ja valede juhtimisvõtete tõttu kaldus V.Q vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga BMW 525D registreerimismärgiga xxx ja sõiduautoga BMW 320I registreerimismärgiga xxx, põhjustades seega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. V.Q rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks Lk 2 / 4 1-24-5272 loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Samuti süüdistatakse V.Q-d selles et tema, olles varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 11.05.2024 kella 15:25 paiku Rapla maakonnas Kehtna alevikus Kooli tänaval mopeedi Jonway registreerimismärgiga xxx, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema veres oli etanooli sisaldus mitte vähem kui 2,02 mg/g. V.Q rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem. Mootorsõiduki korduva juhtimisega joobeseisundis pani V.Q toime kuriteo
Prokurör nõuab kohtus V.Q süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 1 kuud.
alusel asendada vangistus 390 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.Q kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohtu poolt temale pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada V.Q-d mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel kohustada V.Q-d läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm. Kriminaalmenetluse kulud: Joobe tuvastamisega tekkinud kulu 44 eurot. Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1230 eurot. Õigusabi kulu määratud kaitsja Karine Nersesjani osalemise eest menetluses on 175,68 eurot. Kokku 1449,68 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid, sissetulekut ja töövõimet, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha pooles ulatuses ehk summas 615 eurot riigi kanda. Kokku jääb tasuda 834,68 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul kohustades V.Q-d alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuma igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks esimesed üksteist kuud makse summas 70 eurot ja viimase makse kaheteistkümnendal kuul summas 64,68 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KOHTU SEISUKOHT Lk 3 / 4 1-24-5272 Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta ja mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.