Obsah (5)

§ 76§ 75§ 157§ 63§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-19-1166 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru V

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384, määras: Vabastada A.M karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.10.2022, allutades käitumiskontrollile ja esimeseks 4-(neljaks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada A.M järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada A.M suhtes vastavalt

§ 75

lg 2 järgmised kohustused: 1) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kolme nädala jooksul peale vabanemist; 2) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul 3) alluma elektroonilisele valvele nelja kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest; A.M vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 1 Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. 2 A.M tunnistati süüdi 27.03.2019 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega

§ 157

, § 213 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ning

§ 63lg 1, § 64 lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 16.02.2016.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 04.05.

1. Karistuse kandmise algus 17.10.2018 ja lõpp 15.10.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 17.02.
3. A.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutusest A.M kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on ta kriminaalkorras karistatud teist korda, vanglas viibib esimest korda. Viimase otsusega karistatud arvutikelmuse, kelmuse ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Varasemalt on karistatud varguse, omastamise ja arvutikelmuse eest. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega, milleks on majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetavale (kelle suhtes oli rakendatud lähenemiskeeld) enda kõnekaardi helistamiseks andmise eest. Vangistuses A.M töötas sektori koristajana 31.07.2019- 10.
4. 30.09.
5. a alustas puidupingioperaatori õpinguid, käesoleval hetkel kursus lõppenud ei ole. 31.07.
6. a ja 12.09.
7. a viidud läbi vestlused seoses impulsiivse käitumisega, probleemide lahendamise oskustest ning teiste inimeste seisukohtade mõistmisest, seaduskuuleka elu eelistest ja toimetuleku teemal. Enne vangistust elas üürikorteris Tallinnas koos elukaaslasega, kelle suhtes pani toime kelmuse. Vabanemisjärgselt soovib A.M asuda elama ühes elektroonilise valve paigaldamisega aadressile xxx Eluase kuulub E. K., kes on kinnipeetava abikaasa K. E. ema. Eramaja vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Eluasemel elavad kinnipeetava abikaasa K. E., viimase ema ja isa E. K. ja A. L. ning K. E. vanaema E. K., kes kõik on andnud nõusolekud elektroonilise valve kohaldamiseks. Olemas kehtiv isikut tõendav dokument kuni 28.07.
8. Kinnipeetaval on 10 klassi haridust. Enne vangistust eriala omandamine jäi pooleli majanduslike raskuste tõttu. Vangistuses omandab puidupingitöölise eriala. Töötas viimati 2017-
9. a kevadeni mitteametlikult X klienditeenindajana.
10. a töötas X ja
11. a X klienditeenindajana. Töötuna on arvel olnud
12. a talvel. Omab tööoskusi, mis võivad kaasa aidata töökoha leidmisel. Isikul puudub majandusliku toimetuleku oskus, tal on väljakujunenud kulutamisharjumus ning ta ei oska kulusid ja tulusid tasakaalus hoida. Vanglas olles on töötanud koristajana. Vabanemisjärgselt soovib asuda tööle ettevõttesse X, kui on vabu kohti, mis ei ole garanteeritud. A.M-il on võlgnevusi ligikaudu 60 000 euro ulatuses. A.M lähimasse suhtlusringkonda kuulub abikaasa K. E. ja ema J. N.. Lisaks on isikul palju 2 õdesid ja vendasid ning vabanemisjärgselt kuuluksid suhtlusringkonda ka abikaasa lähisugulased. Suhted lähedastega head ja toetavad. K. E. oli kinnipeetava viimases toimepandud teos kannatanuks. A.M kasutas K. E. isikuandmeid, võttes naise nimel kohustusi ning saades sellest ise majanduslikku kasu. Sama teguviisi kasutas A.M ka endise elukaaslase Õ. T. osas. Kinnipeetav oma eelnevaid tegusid ei tunnista, tema sõnul on süüdi kannatanud, kes ta süüdlaseks tegid. Lähedaste sõnul on A.M suhtlusringkond muutunud väiksemaks ja tulevikus enam negatiivset mõju avaldavate isikutega ei suhtle. Isiku sõnade kohaselt tarvitas alkoholi esimest korda 18 aastaselt. Tarbis lahjat alkoholi, kanged joogid lisandusid hiljem. Jõi ainult seltskonnas. Viimane alkoholi tarvitamine jäi
13. aasta suvesse. Tarvitamise sagedus oli 2-3 korda kuus, kuid toob välja, et vahel ei joonud aasta aega järjest. Enda sõnul alkoholiga probleeme ei ole. Puuduvad väärteokaristused alkoholiseaduse rikkumise eest. Kuritegusid alkoholijoobes sooritanud ei ole ning samuti pole vägivalda kasutanud. Korduvad varavastased kuriteod näitavad, et isikul puudub oskus mõista teiste inimeste seisukohti. Antud hetkel elab pigem üks päev korraga. Eesmärkidena toob välja tööle asumise ja perekonna loomise koos abikaasaga. Kuritegelikud hoiakud välja kujunenud ei ole, kuid isik õigustab oma toime pandud tegusid. Ametiisikutesse suhtub neutraalselt. Varasemalt kriminaalhooldusel olnud ei ole. Kipub oma süüd pisendama. Vestluses tõi välja, et kannatanud võtsid laene ja järelmakse ise, kuid süü ajasid tema kaela. Samas leiab, et vanglas oli hea lõpetada, sest elu oli viimasel ajal käest ära läinud. Olles saanud esmase karistusena tingimusliku vangistuse, ei muutnud A.M enda mõtlemist ja käitumist ning jätkas ebaausate vahenditega majandusliku kasu saamise eesmärgil tegutsemist. A.M ei ole olnud allutatud kriminaalhooldusele, mistõttu täpsem informatsioon isiku käitumise osas vabaduses ei ole kriminaalhooldusele teada. Hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele: väheohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava A.M tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg kestvusega kuni 15.10.2022 ja käitumiskontroll tähtajaga 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas A.M-ile määrata järgmised lisakohustused: -

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks -asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 kuu jooksul vanglast vabanemisest; -

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud Arvestades süüteo raskust ja laadi, teen ettepaneku elektroonilise järelevalve pikkuseks määrata 4 kuud. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, A.M ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei soovi võtta osa A.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõisatetu A.M selgitas kohtuistungil, et ta on soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valvega. Kaitsja toetas oma kaitsalust ja selgitas, et esimest kora vangistuses oleva isiku puhul on ennetähtaegne vabastamise hea võimalus jätkaka isiku suunamisega seadusekuulekale teele. Käitumiskontroll on igati vajalik ja mõistlik. Kohtu põhjendused 3 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et A.M tuleb vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust isik töötas mitteametlikult X klienditeenindajana, 2016 a oli töötuna arvel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Võlgnevusi ligikaudu 60000 eurot. Isikul on põhiharidus ja vangistuses omandab eriala. Vangistuses oli ka hõivatud majandustöödel. Vaatamata selle, et isikul oli ka endal sissetulek, sooritas ta kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on vabanemisel elukoht ja lähedaste tugi. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuid pole viibinud kriminaalhoolduse all. Isiku suhtlusringkonda kuulusid negatiivset mõju avaldavad sõbrad, kellega isik rohkem ei suhtle. Sõltuvusainetega seoses risk puudub. Kohus peab tõdema, et need andmed osutavad pigem sellele, et ei olnud isiku pere ja lähedaste toetus sellised kaalukad asjaolud, mille tõttu oleks isik nõus loobuma kuritegelikust elust. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kinnipeetav kannab karistust arvutikelmuse, kelmuse ja teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Vangistuses viibib isik esimest korda. Isikul on 3 kehtivat väärteokaristust. Nüüd hindab kohus isiku käitumist vangistuse ajal ja kuidas vangistuse ajal tuvastatud riskid on vähenenud. Vangistuse jooksul on A.M osalenud tööhõives, töötades koristajana. Läbinud vestlused seoses impulsiivse käitumisega, probleemide lahendamise oskustest ning teiste inimeste seisukohtade mõistmisest, seaduskuuleka elu eelistest ja toimetuleku teemal. Hetkel omandab eriala. Ülalnäidatud asjaolud osutavad, et isik on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Samas tuleb juhtida tähelepanu, et oluliste täitmiskavas ettenähtud tegevuste aeg ei ole veel saabunud. Isiku karistusaja algus on 17.10.2018 ja tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nüüd hindab kohus, millised on isiku perspektiivid vabaduses. Isikul on vabaduses olemas elukoht ja lähedaste toetus. A.M omab isikut tõendavat dokumenti kehtivusega kuni 28.07.

1. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Elukoht on sobilik elektroonilise järelevalveseadme paigaldamiseks. Kohus nõustub, et tuvastatud asjaolud on positiivsed ja olulised isiku resotsialiseerimise seisukohast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul on vaid üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus peab positiivseks ka seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja õppimisega, samuti osalenud resotsialiseeruvatel vestlusel. 4 Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, kinnipeetava abikaasa ja tema pere on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus. Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja karistust, tema käitumist vangistuses viibides ja vabastamisega kaasnevaid tagajärgi, on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on õigustatud. Tema võimalused vabaduses on suhtelised head - kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud - riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud, ning isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava hinnangud on muutunud paremuse poole. Vangistuses on olnud hõivatud tööga ja eriala omandamisega. Ta kannab esimest korda vanglakaristust alates 17.10.2018 ja karistusaja lõpp on 15.10.
2. Süüdimõistetu on praeguseks vangistusest ära kandnud alla poole, kanda on jäänud enam kui 2 aastat. Tema käitumine vanglas näitab, et seadusevastased harjumised ei ole veel süüdimõistetu ellu tungivalt juurdunud. Ta on vangistuses olnud hõivatud tööga ning õppis. See kõik aitab tal vabaduses paremini hakkama saada ning maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus. See aitab kohtu hinnangul kaasa tema edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, tööhõives osalemine, lähedaste toetus) kiiduväärseks ning leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud ning tema vabanemise tagajärgi hindab kohus heaks, leides et isikul on olemas eeldused mitte toime panna uusi kuritegusid ning läbida katseaeg edukalt. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetab ka prokurör ja vangla. Süüdimõistetu on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. 5 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu temale Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja 27.03.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega katseaja kuni 15.10.2022 käitumiskontrollile allumisega ja elektroonilise valve kohaldamisega 4-ks kuuks. Lisaks, uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks tuleb süüdimõistetul täita katseaja jooksul

§ 75lg 2 p 4, 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6