RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet
§ 227lg 3 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks.
- Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Kassatsioon rahuldada.
- Mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 511 eurot 50 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) karistas
- novembri
- a otsusega Helger Hallikut liiklusseaduse (
) § 227 lg 3 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik
- oktoobril 2024 asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 147 ± 5 km/h, kuigi lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h. Karistusliigi valikut põhjendades rõhutas kohtuväline menetleja vajadust mõjutada H. Hallikut tulevikus sarnastest rikkumistest hoiduma. Teo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest
- septembril 2024 (
§ 227lg 2).
Ta ületas kiirust uuesti
- novembril
- Selle eest karistati teda samal päeval PPA kiirmenetluse otsusega
§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot.
Kuna rahatrahvid ei ole H. Halliku liikluskäitumist parandanud, pole see karistus tema puhul tõhus. 4-24-4074
- Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas H. Hallik, kes taotles enda karistamist juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahviga.
- Tartu Maakohus tühistas
- veebruaril 2025 kohtuvälise menetleja määratud karistuse ja mõistis H. Hallikule 400 euro (100 trahviühikut) suuruse rahatrahvi. Kohus leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine ei olnud põhjendatud, märkides järgmist.
- Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt preventiivset eesmärki. H. Hallikul on üks kehtiv väärteokaristus
§ 227lg 2 järgi.
Riigikohtu praktika kohaselt võib samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise korral isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui rikkumisi arutatakse eraldi.
- H. Hallikule karistust kohaldades ei saa arvesse võtta
- novembri
- a süütegu, kuna see leidis aset hiljem ja neid tegusid ei menetleta koos. Ka on hilisema sõidukiiruse ületamise kohta tehtud karistusotsus jõustunud. Seega ei või menetlusalusele isikule
- oktoobri
- a rikkumise eest mõista karmimat karistust kui olukorras, kus hilisemat rikkumist ei oleks toimunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Kohtuväline menetleja taotleb enda määratud karistuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
- Kohus ei analüüsinud, kas
§ 227
lg 3 ja sama paragrahvi lõige 2, mille järgi kvalifitseeriti menetlusaluse isiku
- novembri
- a kiiruseületamine, on käsitatavad sama väärteokoosseisuna. Samuti ei selgitanud kohus, kummas lõikes sätestatud sanktsiooni ülemmäärast tuleks menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel lähtuda ning milline maksimaalne karistus oleks menetlusalusele isikule võimalik nende kahe rikkumise eest mõista.
- Kohtuväline menetleja viitas
- novembri
- a kiirmenetluse otsusele eesmärgiga näidata, et menetlusaluse isiku kiiruseületamine pole üksikjuhtum ja tegemist on saririkkujaga. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast hoiduma tulevikus sarnaste süütegude toimepanemisest. Asjaolu, et menetlusalune isik ületas taas kiirust juba
- novembril 2024, viitab sellele, et uute rikkumiste tõenäosus on suur.
- Kaitsja palub jätta kohtuotsus muutmata.
§ 227lg-d 2 ja 3 on käsitatavad sama süüteokoosseisuna.
Seega saab menetlusalusele isikule
- oktoobri ja
- novembri 2024 teo eest mõista ühe põhikaristuse – rahatrahvi. Kuna PPA karistas teda juhtimisõiguse äravõtmisega, tuli otsus osaliselt tühistada. Ka on rahatrahv menetlusalusele isikule piisav karistus. Ta on sõidukiiruse ületamist puhtsüdamlikult kahetsenud ega ole hiljem ühtegi süütegu toime pannud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Kassatsioonimenetluses ei ole vaidlust, et menetlusalune isik pani
- oktoobril 2024 toime
§ 227
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, ületades mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 52 km/h. Kohtuväline menetleja vaidlustab maakohtu otsuse selles osas, millega menetlusalusele isikule määratud juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks asendati rahatrahviga. Kolleegium nõustub kassaatoriga, et maakohtul ei olnud alust kohtuvälise menetleja kohaldatud karistust muuta. 11. Karistusseadustiku (KarS) §-st 63 tuleneb, et sama süüteokoosseisu korduv täitmine loetakse üheks süüteoks. Seetõttu võib isikut samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise 2
(4)4-24-4074 eest karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ei või ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui rikkumisi arutatakse eraldi. (RKKK 15.06.2011, 3-1-1-55-11, p 6; 19.01.2005, 3-1-1-106-04, p-d 9 ja 10) 12. Menetlusaluse isiku 27. oktoobri ja 17. novembri 2024. a kiiruseületamised on käsitatavad samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemisena. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et need teod on kvalifitseeritud
§ 227erinevate lõigete järgi. Kar
S § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
§ 227
lg-tes 1–4 kirjeldatakse sama tegu – mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamist. Lõigete erinevus seisneb vaid kiiruse ületamise ulatuses ehk rikkumise intensiivsuses, millele vastavalt on seadusandja ette näinud erinevad sanktsioonid. Kui erineva raskusastmega korduvad teod loetakse üheks süüteoks, tuleb KarS § 63 lg-t 1 arvestades määrata või mõista karistus sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse – käsiloleval juhul
§ 227lg 3 järgi.
- Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja pidanuks määrama menetletava teo eest sama liiki karistuse (rahatrahvi), nagu ta oli varem määranud
- novembri
- a teo eest. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. KarS § 62 järgi võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Kui teo eest on võimalik lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristust (karistusi), tuleb sanktsiooni ülemmäärana mõista maksimaalset põhikaristust koos lisakaristus(t)ega selle (nende) maksimaalses määras.
- Olukorras, kus isik paneb samale väärteokoosseisule vastava uue teo toime enne varasema väärteo kohta karistamisotsuse tegemist ja neid tegusid ei menetleta ühe väärteoasja raames, tuleb tagada, et kummaski menetluses kohaldatud karistused koos ei ületaks seaduses niisuguse väärteo eest ette nähtud maksimaalseid põhi- ja lisakaristusi kogumis. Seetõttu ei ole õige kaitsja väide, et kuna PPA
- novembril 2024 kohaldas menetlusalusele isikule rahatrahvi, oleks rahatrahvi pidanud määrama ka
- novembri
- a otsusega. 15.
§ 227
lg 3 järgi saab lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h mootorsõiduki juhti karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümneks kuuks. Selle paragrahvi lõike 5 punkti 2 järgi võib
§ 227
lg-s 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ära võtta juhtimisõiguse kolmest kuni kuue kuuni. Seega kui menetlusaluse isiku mõlemat rikkumist oleks menetletud ühes väärteoasjas, saanuks talle määrata ka sama raske karistuse, nagu seda tehti praegusel juhul kahes väärteomenetluses kokku, ehk siis rahatrahvi 50 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks.
- Maakohus põhjendas menetlusalusele isikule juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahvi mõistmist sellega, et menetlusalusel isikul on kiiruse ületamise eest vaid üks kehtiv väärteokaristus, mis määrati
- septembril 2024 toime pandud teo eest.
- novembri
- a rikkumisega ei saanud kohtu arvates arvestada, sest see leidis aset pärast menetletavat tegu ja neid kaht tegu menetleti eraldi.
- Süüteo kvalifitseerimisel ja süü suuruse (KarS § 56 lg 1 esimene lause) hindamisel ei saa hiljem aset leidnud rikkumist arvesse võtta. Samas pole välistatud karistust mõistes hilisema süüteoga arvestamine eripreventiivsel eesmärgil. Selleks annab võimaluse KarS § 56 lg 1 teine lause. Riigikohus on selgitanud, et tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest ja nende eest mõistetud karistustest. Samuti võib varasemaid karistusi eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka juhul, kui need on karistusregistrist kustutatud (RKKK 02.11.2023, 4-22-4139/41, p-d 11 ja 13). Samamoodi nagu kehtivad ja kustunud karistused, annavad ka menetlusaluse isiku hilisemad teod teavet tema käitumismustri ja hoiakute kohta ning võimaldavad hinnata karistuse eripreventiivset mõju. Kui isik jätkab õigusrikkumisi ka 3
(4)4-24-4074 süüteomenetluse kestel ja rikkumised on seotud menetletava süüteoga (osutatud 4-22-4139/41, p 13), võib see viidata vajadusele valida teist liiki karistus, mis on konkreetse juhtumi asjaoludel eelduslikult mõjusam.
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 4 kohaselt ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena (VTMS § 18 lg 2) enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud. Väärteomenetluse alustamine ega ka kohtuvälise menetleja otsuse koostamine ei ole võrdsustatav jõustunud karistusotsusega. Maakohus vaatas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi
- veebruari
- a kohtuistungil ehk pärast PPA
- novembri
- a otsuse jõustumist
- detsembril
- Kuna VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, saab ta karistust mõistes tugineda asja arutamise ajaks jõustunud karistusotsustele eeldusel, et sellega arvestamine ei ole menetlusaluse isiku ja tema kaitsja jaoks üllatuslik. Pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist jõustunud lahendi arvessevõtmist ei takista ka VTMS § 132 p-st 2 tulenev reformatio in peius-keeld, kuna maakohus ei saa mõista menetlusalusele isikule raskemat karistust kui see, mis on määratud kohtuvälise menetleja otsusega. Seega oli maakohus menetletavas asjas karistust mõistes õigustatud ja kohustatud arvestama ka menetlusalusele isikule
- novembril 2024 määratud karistusega. Seevastu kohtuväline menetleja ei oleks
- novembri
- a otsuses tohtinud
- novembri
- a otsusega arvestada, sest see ei olnud veel jõustunud.
- Riigikohus on liiklussüütegude asjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (nt RKKK 12.12.2023, 4-23-1826/41, p 12). Menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähem kui kolme kuu jooksul kolmel korral.
- septembri
- a rikkumise eest samal päeval määratud rahatrahv oodatud mõju ei avaldanud, sest menetlusalune isik pani kiiruseületamise toime ka sama aasta
- oktoobril ja
- novembril. Viimase teo ajal oli praegune väärteomenetlus juba käimas. Menetlusaluse isiku kahetsus, isegi kui see puhtsüdamlikuks lugeda, ja hilisem süütegudest hoidumine, ei anna veel alust pidada rahatrahvi tema puhul karistusena eripreventiivselt mõjusaks. Erinevalt kaitsjast ei pea kolleegium kuigivõrd kaalukaks asjaolu, et viimasest väärteost möödunud vähem kui aasta jooksul pole menetlusalust isikut ühegi uue samalaadse väärteo eest karistatud. Neil põhjustel tegi maakohus kohtuvälise menetleja määratud karistust muutes kaalutlusvea (KarS § 56 lg 1, RKKK 26.01.2021, 1-19-4150/132, p 28), mis tingib kohtuotsuse osalise tühistamise.
- Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 174 p-st 6 ja § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsuse osas, millega menetlusalusele isikule mõisteti karistuseks rahatrahv, ja jõustab kohtuvälise menetleja otsuse tema karistamises juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada.
- VTMS § 38 lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 186 lg 1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja 511 eurot 50 senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)