Obsah (4)

§ 223§ 16§ 35§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 01. september 2025, Viljandi kohtumaja 4-25-847 (2317,24,010348) Kohtunik Aivar Hint Väärteoasi Mar

§ 223

lg 1 järgi (asja sisuline lahendamine kirjalikus menetluses) Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 19.02.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,24,010348 Margus Takkeli karistamises liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju Maakond; e-post: pohja@politsei.ee) Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl Menetlusalune isik Margus Takkel (isikukood: 38908096032; elukoht: XXX ; telefon: XXX ; e-post:XXX) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 2, kohus otsustas: 1. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus osaliselt. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 19.02.2025.a. otsus väärteoasjas nr 2317,24,010348 osaliselt, s.o Margus Takkelile

§ 223lg 2 alusel mõistetud lisakaristuse määra osas.

3. Teha uus otsus, millega Margus Takkelit karistada

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

1. Muus osas jätta otsus muutmata.
2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Vastavalt

§-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Transpordiametile.

1. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
2. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija Merle Krenštrauch kohtuvälise menetlejana on 29.01.2025 koostanud väärteoasjas nr 2317,24,010348 väärteoprotokolli nr AB 1640179 Margus Takkeli väärteos liiklusseaduse (

) § 223 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjelduse kohaselt Margus Takkel 27.11.2024 kell 15.27 Õismäe tee 115a juures, Tallinnas, Harju Maakonnas juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ega olnud eriti tähelepanelik samal teel liikunud lapse suhtes ega jäänud seisma ülekäiguraja ees kui pärisuunavööndis kõrvalrajal oli seisma jäämas sõiduk. Oma tegevusega ei veendunud, et ei ohusta ülekäigurajale astunud jalakäijat, mille tõttu sõitis talle otsa, põhjustades tervisekahjustused A.Hle, mis on fikseeritud kiirabikaardi ja jalakäija ütlustes. Rikkus

§ 16

lg 1,

§ 35

lg 1,

§ 35lg 5 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond on 19.02.2025.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,24,010348 menetlusalust isikut Margus Takkelit karistanud

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot ja

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Otsuse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h tunnistajate ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX XXX väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohal. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaevatavas otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis. Sellise õigusrikkumise eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad s.h juhtimisõiguse äravõtmine nii lisa kui ka põhikaristusena ja arest. Rangete sanktsioonide kehtestamisega on riik andnud selge signaali, et selline hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Isikut on ka varasemalt mitmel korral karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, kuid see ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Õiguskorra kaitsmise huvides ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses hoolsalt ja tähelepanelikult käituma on antud juhul põhjendatud ja eesmärgipärane määrata lisakarisuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused 2 Menetlusalune isik on esitanud Tartu Maakohtule 04.03.2025 kaebuse väärteoasjas nr 2317,24,
2. Esitatud kaebuses menetlusalune isik ei vaidlusta talle etteheidetud väärteo toimepanemist. Küll vaidlustab menetlusalune isik otsuse talle mõistetud karistuse osas menetlusalune isik palub talle alles jätta juhtimisõigus, sest tema töö on seotud auto juhtimisega. Samuti vajab ta juhtimisõigust seoses sellega, et ta peab transportima oma pereliikmeid kooli ja arsti juurde. Menetlusalune isik palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse osas ja teha uus otsus, millega jätta lisakaristus määramata. Menetlusalune isik on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebusele Kohtuväline menetleja 27.03.2025 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leidis, et karistuse kergendamine ei ole põhjendatud võttes arvesse järgnevaid asjaolusid. Liiklusõnnetuse põhjustamine on väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult vara vaid ka inimese elu ja tervis. Käesolevas asjas sai liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada ülekäigurada ületav 10-aastane laps. Ülekäigurada ületavale lapsele otsa sõitmine ei ole mitte mingil juhul käsitletav vähetähtsa väärteona, mille suhtes puudub avalik huvi. Pigem on see vastupidi, sest ülekäigul juhtunud liiklusõnnetused on meedia väga suures igapäevases huviorbiidis. Menetlusalune isik ei arvestanud ka sündmuskoha eripärasid ja asjaolu, et ülekäiguraja ees oli seisma jäänud buss. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus peab vastama toimepandud tegude raskusele, ei tohi olla kerge kanda ja peab oma olemuselt mõjutama nii rikkujat, kui ka teisi liiklejaid edaspidi rikkumisest hoiduma. Karistuse määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtu põhjendused väärteo koosseisu, õigusvastasust ja süüd puudutavates asjaoludes 4.
5. VTMS § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo asjaolusid ja poolte seisukohti väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses, peab kohus võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 4.
6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4.
7. Alljärgnevalt hindab kohus seda, kas Margus Takkel rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas

§ 16

lg 1,

§ 35

lg 1, 5 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 35

lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning 3 haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes.

§ 35

lg 5 sätestab, et kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, vaid peab ülekäiguraja ees seisma jääma. Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat.

§ 223

näeb ette väärteo korras vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. 4.4. Väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuväline menetleja Margus Takkelile väärteona ette heitnud seda, et Margus Takkel juhtis 27.11.2024 kella 15:27 ajal Õismäe tee 115a juures (Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond) mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ega olnud eriti tähelepanelik samal teel liikunud lapse suhtes ega jäänud seisma ülekäiguraja ees, kui pärisuunavööndis kõrvalrajal oli seisma jäämas sõiduk. Oma tegevusega ei veendunud, et ei ohusta ülekäigurajale astunud jalakäijat, mille tõttu sõitis talle otsa, põhjustades tervisekahjustused A.Hle, mis on fikseeritud kiirabikaardi ja jalakäija ütlustega. Eelmärgitud tegevusega Margus Takkel rikkus

§ 35

lg 1, 5 ja

§ 16

lg 1 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 223lg 1 järgi.

4.

1. Käesoleva menetluse puhul ei vaidle pooled selle üle, kas menetlusalune isik on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Kohtu hinnangul on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne teokoosseis usaldusväärselt tõendamist leidnud tõendite kogumis sündmuskoha vaatlusprotokolliga, K.H avaldusega, 27.11.2024 kiirabikaardiga 75019371MUSTAMÄE92220241127153430, tunnistaja A.H ülekuulamise protokolliga, tunnistajate A.U, S.Ja ja O.S i ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku Margus Takkeli ülekuulamise protokolliga. 4.5.
2. K.H poolt 28.11.2024.a. politseile esitatud avaldusest nähtub, et 27.11.2024 päeva teisel poolel sõitis avaldaja lapsele A.H Õismäe ringi ülekäigurajal otsa Bolt takso Škoda Octavia reg.nr XXX XXX , mis on registreeritud Margus Takkeli nimele. Laps kukkus, reiel punetus ja sinikas. 4.5.
3. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt toimus 27.11.2024 kella 15:27 ajal Tallinnas Õismäe tee 115a juures liiklusõnnetus, kus üheks osalejaks oli Margus Takkel, kes juhtis sõidukit Škoda Octavia (registreerimismärgiga XXX XXX ), ning teiseks osalejaks jalakäija A.H. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud, et Škoda sõitis otsa teed ületanud jalakäijale, kui esimeses sõidureas oli peatunud ülekäiguraja ees teine sõiduk. 4.5.
4. A.H on enda ülekuulamise protokollis kirjeldanud, kuidas ta 27.11.2024 kella 15:00 – 16:00 paiku hakkas ületama ülekäigurada, vaatas enne vasakule poole ning nägi, et üks buss jäi ülekäiguraja ees seisma. Ta hakkas teed ületama, pooleldi kõndides, pooleldi joostes, kui järsku sõitis bussi varjust välja takso ja sõitis talle otsa. A. sõnade kohaselt lendas ta 20-30 sentimeetrit sellest löögist ja kukkus maha. Auto sõitis talle otsa vastu vasakut jalga, kukkudes sai ta haiget paremale küljele, kuhu tekkis pärast hematoom. Kokkupõrke tõttu tema riided määrdusid, kuid katki midagi ei läinud. Kokkupõrge oli sõiduki vasakpoolse esiosaga, kus istus juht. A.H ülekuulamise protokollis sisalduvalt skeemilt nähtub, et takso sõitis talle otsa sel hetkel, kui ta oli sõiduteed ületades ülekäigurajal. 4 4.5.
5. 27.11.2024 kiirabikaardi 75019371MUSTAMÄE92220241127153430 tõendab, et A.Hl oli paremal puusal marrastused ja punetus, visuaalselt muid trauma tunnuseid ei olnud. 4.5.
6. Tunnistaja A.U 18.12.2024 ülekuulamise protokolli kohaselt viibis tunnistaja
7. novembril 2024 ajavahemikul 15-16 oma lapsega taksos, kui enne Väike Õismäe ülekäigurada märkas, et buss jäi paremas reas seisma, kuid tema taksojuht kiirust ei vähendanud ja sõitis ülekäigurajast üle tol hetkel, kui bussi tagant tuli teed ületav laps. Juht sõitis otsa, pidurdas alles kokkupõrke hetkel. Bolt äpis oleva info kohaselt oli juhi nimi Margus Takkel, auto oli Škoda Octavia XXX XXX. A.U ütlustest nähtub, et laps ületas teed rahulikult, ei jooksnud. Kokkupõrge toimus auto vasaku poole või keskosa lähedal. Ta nägi autost, et laps lendas küllalt kaugele, vist umbes 3 meetri kaugusele. Samuti mäletab, et auto peatus kaugemal. 4.5.
8. Tunnistaja S.J 19.12.2024.a. antud ütlustes ei mäletanud täpset väärteosündmuse toimumise kuupäeva, aga ta kinnitas, et see juhtus ühel päeval novembri lõpus. Ta oli tulnud just bussi pealt, väljudes Väike-Õismäe lõpp-peatuses ja liikus raamatukogu poole. Ta nägi tüdrukut, kes keset teed betoonist alusele paigutatud märgi juurde oli jõudnud. Ringtee poolt tulnud tume auto pidurdas väga järsult. Tüdruk sirutas oma parema käe välja ja auto sõitis vastu tema kätt ja löögi tagajärjel tüdruk kukkus. Auto juhipoolse tule peale jäi käe jälg. Auto sõitis teises sõidureas. Esimeses sõidureas sõitis buss veidikene sellest taga poolt. Auto jäi seisma ülekäigurajal ja buss enne ülekäigurada. Autojuht tuli autost välja. Tüdruk tõusis ise püsti. Inimesed jooksid tüdruku juurde appi. 4.5.
9. Tunnistaja O.S on 24.01.2025.a. andnud ütlused, mille kohaselt töötas ta
10. novembril 2024.a.
11. marsruudi bussiga. Kell 15.27 peatus tunnistaja Õismäe tee 115a ülekäiguraja ees. Ülekäigurajal ületas teed tüdruk. Kui tüdruk oli üle poole tee ületanud, ilmus äkki sõiduauto Škoda ja sõitis tüdrukule otsa otse ülekäigurajal. Sõiduauto Škoda sõitis väga kiiresti ning ei jõudnud pidurdada. Tunnistaja ei jõudnud märgata, kuidas auto kohale sõitis. Tavaliselt vaatab ta vasakut peeglit ja annab signaali, kui näeb, et vasakus reas liikuv auto võib mitte jõuda enne ülekäigurada peatuda. 4.5.
12. Menetlusaluse isiku Margus Takkeli 29.01.2025 antud ütlustest nähtub, et
13. novembril 2024 juhtis sõidukit registreerimismärgiga XXX XXX Õismäe tee 155 juures suunaga Harku järve poole. Ta sõitis bussi kõrval, buss pidurdas järsult ülekäigurajal, peaaegu ülekäiguraja ees. Margus Takkeli ütlustest nähtub, et järsku hüppas bussi eest laps tema auto ette ja ta ei saanud kohe pidama. Kiirus oli max 5km/h. Sõidukit pidama ei saanud, kuna buss pidurdas järsult ja tüdruk jooksis päris kiirelt ülekäigurajale. Kokkupõrge tundus olevat nõrk, kuna tüdruk oskas autost ennast eemale pehmelt tõugata. Uurides, kas laps sai viga, sai Margus Takkel nii lapselt kui kiirabilt eitava vastuse. 4.5.
14. DVD+R plaadil olevad 6 fotot tõendavad, et sõiduauto Škoda Octavia registreerimisnumbriga XXX XXX on peatunud reguleerimata ülekäigurajal. 4.
15. Lähtudes eelnevalt uuritud tõenditest on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et menetlusalune isik Margus Takkel väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtides mootorsõidukit Škoda Octavia registrinumbriga XXX XXX ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ega olnud tähelepanelik samal teel liikunud lapse suhtes ega jäänud seisma ülekäiguraja ees kui pärisuunavööndis kõrvalrajal oli seisma jäämas sõiduk buss. M. Takkel ei veendunud, et oma tegevusega ei ohusta ülekäigurajale astunud jalakäijat A.Ht, mille tõttu sõitis talle otsa, põhjustades A.Hle tervisekahjustused - paremal puusal 5 marrastused ja punetus ning sellise tegevusega rikkus

§ 35

lg 1 ja lg 5 ning

§ 16lg 1 sätteid.

Margus Takkelile etteheidetav väärtegu s.o mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisega teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine

§ 35

lg 1 ja lg 5,

§ 16

lg 1 järgi vastab

§ 223lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele.

4.7. Puutuvalt teo subjektiivsesse külge leiab kohus, et Margus Takkel pani

§ 223lg 1 sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis Kar

S § 18 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Margus Takkel rikkus hoolsuskohustust, kuivõrd mootorsõidukit juhtides, ei hoidunud kõigest, mis võiks ohustada teisi liiklejaid ega olnud eriti tähelepanelik sõiduteed ületanud jalakäija suhtes ega jäänud seisma ülekäiguraja ees, kui pärisuunavööndis kõrvalrajal oli seisma jäämas sõiduk. M. Takkel oli liiklusseaduse nõudeid täites hooletu. Kohus leiab, et M. Takkel pani rikkumise toime vähemalt hooletusest, sest olukorras, kus ees on ülekäigurada, tuleb sõidukijuhil olla eriliselt tähelepanelik, eriti veel, kui kõrvalrajal on peatuma jäämas teine sõiduk. Praegusel juhul oli kõrvalrajal peatunud buss, mis andis teed jalakäijale. M. Takkel ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ei märganud kõrval rajal seisma jäänud bussi eest üle tee minevat jalakäijat ning ei aeglustanud piisavalt sõiduki sõidukikiirust enne ülekäigurada, et vältida otsasõitu ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Seega pani Margus Takkel

§ 223lg-s 1 sätestatud rikkumise toime hooletusest Kar

S § 18 lg 3 järgi. 4.

1. Kohus ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
2. Kohtu seisukoht karistuse osas 5.
3. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 5.
4. Vastavalt

§ 223

lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada

§-s 223 lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Põhikaristuse keskmine määr

§ 223lg 1 järgi rahatrahvi kohaldades on 150 trahviühikut.

Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise korral on karistuse keskmiseks määraks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks. 6 KarS § 5 lg 1 järgi karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KarS § 47 lg 1 järgi kuni 31.12.2024.a. kehtinud redaktsioonis oli trahviühiku suurus 4 eurot (RT I 12.07.2014 – jõust. 01.01.2015). Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Margus Takkelit

§ 223lg 1 alusel 27.11.2024.a.

toimepandud väärteo eest rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. 5.3. Margus Takkeli kaebusest nähtuvalt töötab ta taksojuhina. Karistusregistri registriteate kohaselt omab Margus Takkel ühte kehtivat liiklusalast väärteokaristust - teda on karistatud PPA Lääne prefektuuri poolt 21.04.2024.a.

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 200 eurot.

Kuigi karistusregistri registriteates on sissekanded, veel kahe liiklusalase väärteokaristuse kohta, siis need ei ole kehtivad väärteokaristused. Nimelt KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui väärteo eest mõistetud v. määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri registriteatest nähtub liiklusalase väärteokaristusena PPA Lääne prefektuuri poolt 25.04.2021.a.

§ 227

lg 2 järgi määratud rahatrahv 70 trahviühikut – 280 eurot, milline karistus on Tartu Maakohtu 12.10.2023.a. määrusega asendatud üldkasuliku tööga 7 tundi, karistus täidetud 28.02.2024. Kuna üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud enam kui 1 aasta, on tegemist kustunud väärteokaristusega. Samuti nähtub Karistusregistri registriteatest liiklusalase väärteokaristusena PPA Lõuna prefektuuri poolt 17.12.2020.a.

§ 227

lg 3 järgi määratud rahatrahv 65 trahviühikut – 260 eurot, mis on Tartu Maakohtu 12.10.2023.a. määrusega asendatud üldkasuliku tööga 6 tundi, karistus täidetud 28.02.

1. Kuna üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud enam kui 1 aasta, on tegemist kustunud väärteokaristusega. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku varasemat käitumist läheneb Margus Takkeli süü kohtu hinnangul keskmisele, võttes arvesse, et M. Takkel juhtides mootorsõidukit on oma ettevaatamatusest toimepandud väärteoga tekitanud tervisekahjustuse ülekäigu rajal liikunud jalakäijale, tekitatud tervisekahjustuse näol ei olnud tegemist raske tervisekahjutusega, vaid teo tagajärjel sai jalakäija nahamarrastuse ja punetuse. Tegu on toimepandud hooletusest, mis kergendab süüd. Süüd suurendab isiku varasem karistatus liiklusalase rikkumise eest. Margus Takkel on oma süüd temale etteheidetava väärteo toimepanemises tunnistanud ja oma väärteokaebuses tegu kahetsenud – märkides, et tal on südamest kahju juhtunud sündmuse pärast. Lisaks on M. Takkel kinnitanud, et on toimunust palju õppinud ja teeb kõik, et selline situatsioon ei korduks. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses väljendatut on alust käsitada puhtsüdamliku kahetsusena, mis on karistust kergendav asjaolu (KarS § 57 lg 1 p 3). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Neid Margus Takkeli süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et tema süü suurus jääb alla keskmise. Karistuse määramisel peab arvestama võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis on põhjendatud Margus Takkelit karistada rahatrahviga, määras, mis vastab süü suurusele, s.o alla rahatrahvi 7 keskmist määra. Seega antud juhul vastab kohtuvälise menetleja poolt M. Takkelile alla keskmist määra kohaldatud rahatrahv - 115 trahviühikut tema süü suurusele. 5.
2. Kohtuväline menetleja on lisaks rahatrahvile kohaldanud Margus Takkelile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Nii nagu põhikaristustki tuleb ka lisakaristust mõista KarS § 56 lg 1 alusel ning see peab vastama süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kohus, hinnates M. Takkelile põhikaristuse kohaldamisel tema süü suurust ja karistust kergendava asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsuse olemasolu, asus seisukohale, et M. Takkeli süü jääb alla keskmise. Seega antud juhul tuleb ka lisakaristuse kohaldamisel lähtuda alla keskmist jäävast süüst ning arvestada karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Seetõttu on põhjendatud kohaldada lisakaristust, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. 5.
3. Margus Takkel palub esitatud kaebuses talle alles jätta juhtimisõigus, sest tema töö on seotud auto juhtimisega. Samuti vajab ta juhtimisõigust seoses sellega, et ta peab transportima oma pereliikmeid kooli ja arsti juurde. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-26-10 p 7.3 juhtinud tähelepanu, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest mootorsõiduki juhtimise õigust ei saa ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu. Juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena tuleb reeglina kohaldada, kui isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv väärtegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma liikluskäitumist muutnud. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Siinkohal tuleb märkida, et karistus peab olema piisavalt mõjus, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Varasemaid väärteokaristusi arvestades ei ole ainult rahatrahvi määramine seni Margus Takkeli puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud teda hoiduma liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga ning pereliikmete transportimisega kooli ja arsti juurde, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega teadlikult seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate või reisijate turvalisuse ning riskib juhtimisõigusest ajutiselt ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Menetlusalusele isikule oli mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus teada ka väärteo toimepanemise ajal. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on igati põhjendatud täiendava mõjutusvahendi kohaldamine lisakaristuse näol. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus kaebuses toodud taotlustega jätta lisakaristus täielikult määramata. 5.
4. Kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks ei pea kohus arvestades isiku süü suurust ning kaebuses esitatud asjaolusid proportsionaalseks. Menetlusalune isik on põhjendanud, et töötab taksojuhina ning juhtimisõigus on vajalik temale taksoteenuse osutamiseks. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest 8 ja karistuse aeg isikule või ka tema perele mõjub (RKKK nr 3-1-1-18-17 p 13). Kohus peab võimalikuks Margus Takkeli süüd, puhtsüdamlikku kahetsust ning tema selgitusi juhtimisõiguse vajalikkusest arvestades kohtuvälise menetleja määratud lisakaristuse määra vähendada, mõistes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks. Seeläbi on Margus Takkelil siiski võimalik oma elu korraldada viisil, mis ei välista täiel määral tööst loobumist, kuivõrd ajaliselt ei koorma ühekuuline juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalust isikut nii palju kui esialgselt lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kohus leiab, et ühe kuu vältel, mil isikul puudub juhtimisõigus, on menetlusaluse isiku pereliikmetel võimalik kooli ja arsti juurde jõudmiseks kasutada ühistransporti. 5.
5. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas osaliselt, s.o Margus Takkelile

§ 223lg 2 alusel mõistetud lisakaristuse määra osas.

Tühistatud osas teha uus otsus, millega Margus Takkelit karistada

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks.

Muus osas tuleb otsus jätta muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 9