Obsah (6)

§ 637§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-102205 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi OÜ Aktiva Finance Group hagi X vast

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt 31.12.2015 sõlmisid kostja ja AS Eesti Telekom liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe telefoninumbrile xxxx. 10.06.2015 sõlmisid kostja ja AS Eesti Telekom liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe Y telefoninumbrile xxxx. 01.08.2018 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU” osutamise kokkulepe Q telefoninumbrile xxxx. 17.09.2020 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse “Mobiilse elu kõnepakett” osutamise kokkulepe telefoninumbrile xxxx. 28.10.2022 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS Mobiil-ID teenuse tarbimiseks telefoninumbrile xxxx. 05.02.2018 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadme kindlustuslepingu seadme mobiiltelefon Huawei P10 Lite Dual SIM (must) kindlustamiseks. Kindlustusmakse kuumakse 4,90 eurot kuus. 04.08.2021 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadme kindlustuslepingu seadme Samsung Galaxy A52 must kindlustamiseks. Kindlustusmakse kuumakse 5,90 eurot kuus.
2. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud Telia üldtingimustega, hinnakirjaga, teenusekirjelduste, krediiditingimuste ja teenuste kvaliteedinõuetega. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS saatis kostjale 07.07.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.07.
3. Kostja nimetatud tähtajaks arveid ei tasunud, mistõttu Telia Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 22.07.
4. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 691,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 470,13 eurot ja viivise alates 20.03.2025 kuni põhinõude summas 691,31 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud kolmekordses seadusjärgses määras, s.o 31,5% aastas. II KOSTJA VASTUS
5. Kostja võtab hagi õigeks osaliselt, so põhivõlgnevuse osas summas 691.31 eurot ja viivised summas 175.85 eurot, kõik kokku summas 867.16 eurot. Hageja esitas ebaõigeid andmeid, seega ei ole õiglane, et hageja nõuab kostjalt menetluskulude tasumist, vaid menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei nõustu, et hageja nõuab viiviseid kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja viitab küll Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimustele, kuid kostja sellisele lepingule alla kirjutanud ei ole. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab maksma oma kohustuse rikkumise korral tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Käesoleval juhul on hageja arvestanud viivise suuruseks 31,5 % aastas, mis on ebamõistlikult suur. Kostja tunnistab viivist ühekordses seaduses sätestatud määras. 2 III KOHTU PÕHJENDUSED
6. Arvestades hagi hinda 1379,20 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis vaidlusalused lepingud. Lisaks on hageja esitanud lepingu koopiad, mis kostja on omakäeliselt allkirjastanud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana. Kostja on lepinguid allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud Telia üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja on tunnistanud oma vastuses hagile põhivõlgnevust 691, 31 eurot.

1. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud ja hageja on lepingu üles öeldud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 691, 31 eurot. Telia Eesti AS Üldtingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 mõistes, kuna see on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes ning tarbija ei saa selle sisu mõjutada. VÕS § 35 lg 3 kohaselt võib tüüptingimus olla lepingu eraldi osa. Lepingutes on viide üldtingimustele ja selgitus kust need on kätte saadavad.
2. Kostja on tunnistanud oma vastuses hagile viivise võlgnevust seadusjärgses määras summas 175, 85 eurot. Viivise määr tuleneb Telia Üldtingimuste p-st 10.8.1., mille järgi on see tarbija jaoks kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär. Kostja vaidleb vastu viivise määrale 31,5 % aastas, väites et see on ebamõistlikult suur. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on selline tingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (RKTKo 3-2-1-118-16 p-d 17, 18).
3. Kolmekordne seadusjärgne viivise määra oli nõude sisse nõutavaks muutumise ajal 2023 31, 5 (10,5 %) ja on käesoleval ajal 33, 45 % (11,15%). Lepingujärgne viivisemäär on 31,5 % ning järelikult ei ületa see kolmekordset seadusjärgset viivise määra ja selline viivisekokkulepe ei ole tüüptingimusena tühine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagejal õigus nõuda viivist kokkulepitud määras, so. 31,5 % aastas. Muid vastuväiteid kostja viivise nõudele esitanud ei ole. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. 3 9. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskulud riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 442, 50 eurot, kokku 722, 50 eurot.

§ 175

lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Seega peab kohus põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 100 eurot. Kohus leiab, et ka hageja õigusabiteenusele osutatud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Tegemist on mittekeeruka asjaga ja trafaretse hagiga ning kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1, 5 tundi, mis teeb põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esinda kuluks 150 eurot. Seega on menetluskulud kokku 430 eurot (280+150).
2. Hageja lepingulise esindaja taotlusel ja

§ 177lg 1 ja 4 alusel tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4