lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli kaebuse esitanud isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,29 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
lg 3 sätestatud keeldu.
lg 2 p 2 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. A.Paasi ütluste kohaselt tarvitas eelmisel õhtul alates kella 15.00 viina ja džinni ja kella 24.00 paiku läks magama. Täpselt joodud koguseid ei osanud kohtule öelda. Hommikul 9 paiku ärgates oli enesetunne hea. Seega oli isikule teada, et ta on eelmisel õhtul tarvitanud kangeid alkohoolseid jooke ja maganud maksimaalselt 9 tundi. Olles eelmisel õhtul tarvitanud kangeid alkohoolseid jooke, peab iga keskmine mõistlik inimene arvestama võimalusega, et järgmisel hommikul võivad tal olla jääknähud ja ta peab võtma vajalikud meetmed, et kontrollida, kas ta ikka on sellises seisundis, et võib asuda mootorsõidukit juhtima. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise minimaalsete jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule 3 vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidi kaebuse esitanud isik kohtu arvates aru saama oma seisundist nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Isik teadis, et ta oli maganud ainult 9 tundi ja vahetult enne seda lõpetanud erinevate kangete alkoholide joomise, kuid vaatamata sellele asus isik autot juhtima. 22.06.2025 oli pühapäev ja ei ole selgunud, et isikul oleks olnud tingimata vajalik asuda hommikul auto rooli. 0,29 mg/l kohta on siiski selline joove, mida võiks keskmine inimene endal eeldada eelkõige olukorras, kus isik on alles eelmisel õhtul kanget alkoholi tarvitanud. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega, on tõendamist leidnud, et kaebuse esitanud isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja määras A.Paasile
lg 2 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks. Andres Paas ja tema kaitsja soovivad karistuseks rahatrahvi, mida saaks tasuda osade kaupa. Kohus leiab, et karistusliigi muutmiseks ei ole alust. A. Paasi puhul on tegemist juhiga, kes juba teist korda lühikese aja jooksul juhib mootorsõidukit alkoholijoobes. Eelmine rikkumine toimus 25.05.2025 s.o napilt kuu aega enne menetlusesemeks olevat rikkumist ja isikule oli teada, et tema suhtes on koostatud väärteoprotokoll ja oodata on karistust. Tegemist ei ole algaja juhiga vaid isikuga, kellel on neli kehtivat rikkumist väärtegude eest, millest kolm on seotud liiklussüütegudega. Isikut oli 03.03.3035 ja 09.03.2025 karistatud rahatrahvidega, mis on siiani tasumata. Samuti oli isiku suhtes juba koostatud üks väärteoprotokoll mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega oleks pidanud isikule veel väga värskelt meeles olema, et liiklusrikkumiste eest järgneb karistus. Isik kirjeldas oma majanduslikku olukorda. Tal on võlgnevused kohtutäituri eest seoses äriühingu laenu käendamisega ja tasumata väärteotrahvid. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas 2-23-13544 on isikult solidaarselt koos äriühinguga mõistetud välja üle 18000 euro. Tasumata trahvide suurus on 2184 eurot. Tal jääb igakuiseks kasutamiseks 1500 eurot. Tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, mistõttu arvestades rahalisi kohustusi ja igapäeva eluks kuluvaid summasid, ei ole tema varaline olukord kiita. Isiku varalist seisundit arvestades, ei ole veelkord rahatrahvi määramine näiteks summas 1000 eurot põhjendatud. Isiku sõnade kohaselt vajab juhtimisõigust nii treeneriametis kui Eleringi kõrgepingeliinide kontrollimisel. Juhtimisõiguse olulisus pidi isikule olema teada ka neil juhtudel, kui ta asus kahel korral juhtima mootorsõidukit joobeseisundis. Isik aga ei teinud esimesest vahejuhtumist piisavalt järeldusi. Kohtupraktika pinnalt saab öelda, et väga tihti määratakse joobes juhtimise eest karistuseks nii rahatrahv kui lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vähemalt kolmeks kuuks (seadusest tulenev miinimummäär). Menetleja ei ole 25.06.2025 otsusega lisakaristust määranud ja on piirdunud ainult rahatrahviga 175 trahviühikut, mis on pisut üle keskmise määra. Teise samaliigilise rikkumise puhul ei ole menetleja enam rahatrahvi pidanud võimalikuks ja valinud raskema karistusliigi. Kuigi 4 menetleja on käesoleval juhul valinud põhikaristusena raskema karistusliigi, vastab see liik isiku süü suurusele, mis on keskmine, ja tulenevalt tasumata trahvide suurusest ja muudest kohustustest kohtutäiturite eest, on kergem karistus kui seda oleks rahatrahv koos juhtimisõiguse äravõtmisega. Lühikese aja jooksul teistkordse joobes juhtimise korral ei saa rääkida juhuslikust episoodist isiku elus, pigem on liiklusrikkumised A. Paasi jaoks harjumussüüteod, kuivõrd 2025 aastal on menetlusesemeks olev episood isikul juba kolmas liiklusalane väärtegu, mistõttu juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud tagamaks kaasliiklejate turvalisust. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse valikut, sellega, et isik omas juba kehtivat karistust liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Tulenevalt karistusregistri andmetest määrati eelmine karistus
lg 2 järgi alles 25.06.2025, seega ei saanud A.Paas veel 22.06.2025 teada karistust esimese rikkumise eest, kuid samas oli 22.06.2025 A.Paasile teada, et teda ootab 25.06.2025 karistus eelmise joobes juhtimise eest. Menetleja seisukoht, et eelnev määratud karistus ei ole mõjutanud isiku liikluses seaduskuulekalt käituma ei ole asjakohane, kuivõrd seisuga 22.06.2025 ei olnud karistust eelmise joobes rikkumise eest veel määratud. Küll aga oli kohtu arvates isikule teada, et teda ootab kolme päeva pärast karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning oodatav võimalik karistus ei olnud isiku jaoks piisav motivatsioon, et veenduda, et tema tervislik seisund võimaldab tal liiklusesse minna. Samas nõustub kohus, et juht ei saa valida endale meelepärasemat karistust ja karistus ei peagi olema kerge ja mugav kanda. Kohtuväline menetleja on selgitanud nii üld- kui eripreventiivseid kaalutlusi karistuse määramiseks ning on arvestanud kaebuse esitanud isiku kahetsust karistuse määramisel. Kuigi Andres Paas kahetseb oma tegu ja seda on karistuse määramisel arvesse võetud, on isiku käitumine näidanud seda, et teatud olukordades ta siiski rikub liiklusnõudeid. Kui isik soovib juhtida sõidukit kui suurema ohu allikat, tuleb osata hinnata oma seisundit adekvaatselt (st kas ta on võimeline sõidukit juhtima ohutult ja vastavalt liiklusnõuetele) ning märgata muutusi oma tervislikus seisundis. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. On üldteada asjaolu, et joobes juhid on liikluses ettearvamatud ja liiklusõnnetusse sattumise oht on suur. Kaks järjestikust hoolimatut suhtumist muudab kaebuse esitanud isiku poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks, sest pole välistatud, et kui isik tunneb ennast peale eelmisel õhtul alkoholi tarvitamist järgmisel hommikul hästi, siis ei pööra ta oma võimalikule joobeseisundile piisavat tähelepanu ja asub taaskord joobes autorooli. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Samuti koondab see isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kuigi juhtimisõiguse äravõtmine võib muuta A.Paasi elukorralduse lühiajaliselt mõnevõrra keerulisemaks, ei ole see võimatu ning ei riiva isiku õigusi rohkem kui tema poolt ohustatud kaitstavad hüved. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku põhiõigus, küll aga on seda teiste isikute õigus elule ja tervisele, mida mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab. Igasugune joove halvendab isiku võimet hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Ka Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23 märkinud, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kuulub raskete liiklusõnnetuste levinud põhjuste hulka. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid mõneks ajaks liiklusest kõrvaldatakse, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ja teadmist, et mootorsõiduki juhtimine joobes toob kaasa liiklusest kõrvaldamise. Juhtimisõiguse äravõtmine koondab efektiivsemalt isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja tema edasisele elukorraldusele. Kohus, juhindudes Riigikohtu 19.01.2005 otsuses nr 3-1-1-106-04 väljendatud seisukohtadest ning pidades vajalikuks mõjutada A.Paasi väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks A. Paasi karistamist juhtimisõiguse äravõtmisega. Arvestades Andres Paas süü suurust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et
lg 2 järgi kvalifitseeritava 5 väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja määratud juhtimisõiguse tähtaeg viis kuud liiga pikk ja leiab, et võib võtta juhtimisõiguse ära kolmeks kuuks. Eeltoodust tulenevalt muudab kohus kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas ja muus osas jätab otsuse muutmata. Andres Paasi kaebuse rahuldab osaliselt, kuivõrd kohus määrab kergema karistuse kui seda määras kohuväline menetleja. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.