KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3162 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku osas esinevad

§ 68 p-des 6 ja 7, § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused.

1) E.S-i kontrolliti 25.09.2025 Tallinnas patrullpolitseinike poolt, kes tuvastasid, et tegemist on Gruusia kodanikuga (Gruusia pass nr yyyyyyyyyy kehtivusega 05.08.2025-05.08.2035), kellel puudub Schengenis viibimiseks seaduslik alus ning tal on kehtiv sissesõidukeeld (Schengen ID 0017.02000000092692700000001.01). Isik toimetati kinnipidamiskeskusesse, kus viidi temaga läbi küsitlus. Isik selgitas, et saabus Schengeni alale läbi Ungari 18.08.2025, kasutades selleks uut passi, mis väljastati 05.08.2025. Isik vahetas enda nime ja taotles uut dokumenti eesmärgiga 3-25-3162 pääseda Schengeni alale ja vältida kehtivat Schengeni sissesõidukeeldu. Schengeni alale tuli eesmärgiga näha enda last. Isik väitis küsitlusel, et kavatseb rikkuda temale määratud sissesõidukeeldu ka tulevikus, kuna pere on tema jaoks oluline. Isiku sõnul ei karda ta sissesõidukeeldu ega võimalikke tagajärgi, kuna soovib näha enda last ning kardab vaid jumalat. Küsitlusel kinnitas isik, et on ta valmis endale pileti koduriiki naasmiseks ise soetama, ei vaja deporteerimist. PPA koostas 25.09.2025 isikule ettekirjutuse nr 1052291348 Eesti Vabariigist (EV) koheseks lahkumiseks, samuti kohaldas PPA isikule Schengeni sissesõidukeelu 5 aastaks. 2) Varasemalt on sama isik saadetud EV-st välja kahel korral. Talle on tehtud 07.12.2024 lahkumisettekirjutus, kui isik kandis nime E.R Gruusia pass nr qqqqqqqqq kehtivusega 03.06.2019-03.06.2029). Sellega seonduvalt toimus ka haldusasi nr 3-243315 isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Lisaks on talle tehtud 22.05.2025 lahkumisettekirjutus, kui isik kandis nime E.T (Gruusia passi nr wwwwwwww kehtivusega 10.04.2025 kuni 10.04.2035). Isik selgitas tookord, et abiellus Gruusias ja sai uue perekonnanime T. Abielu oli fiktiivne, isik soovis saada uut passi, et tulla Eestisse ning kokku saada oma pojaga. 3) E.S puhul esineb

§ 68p-des 6 ja 7 sätestatud põgenemise oht.

PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Isiku kinnitusel on tema Eestis viibimise ainsaks põhjuseks soov kohtuda ja koos olla oma endise elukaaslasega, kes aga tema lähenemiskatsetele ei vasta. Arvestades isiku jälitavat ja ähvardavat käitumist oma endise elukaaslase suhtes, millest annavad tunnistust tema suhtes algatatud kriminaalmenetlused (sh 16.09.2025 alustati E.S suhtes kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 tunnustel), on põhjust arvata, et isik ei soovi Eestist vabatahtlikult lahkuda ning võib hakata ennast varjama sooviga viibida jätkuvalt oma endise elukaaslase läheduses. Isik on mitmel korral leidnud viisi, kuidas siseneda ebaseaduslikult Schengeni alale temale kohaldatud keelu ajal (sõlminud fiktiivse abielu ja vahetanud oma nime). Isik on kahel korral teadlikult eiranud tema suhtes kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu ja isiku enda kinnitusel kavatseb ta ka edaspidi neid keeldusid rikkuda. Kuigi ainuüksi isiku varasem käitumismuster ei pruugi näidata isikust tulenevat põgenemisohtu, näitab see tema suhtumist ümbritsevatesse inimestesse ja ametivõimudesse. Isik on ka oma selgitustes kinnitanud, et plaanib edaspidi rikkumisi toime panna, mis omakorda näitab, et ta ei hooli tema suhtes kohaldatud piirangutest. Välismaalase käitumine näitab selgelt isiku meelestatust ning ükskõikset suhtumist EV õiguskorda. Eelneva tõttu on vajalik väljasaatmise täideviimiseks paigutada E.S kinnipidamiskeskusesse. 4)

§-s 10 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikkust, tema hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning tal puudub kindel elukoht Eestis. Tulenevalt põgenemisohust ei taga ka erinevate järelevalvemeetmete samaaegne kohaldamine soovitud eesmärki. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Arvestades E.S varasemat käitumist, puudub tema suhtes usaldus. 5) Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine EV-st. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. PPA-le teadaolevalt ei ole E.S kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse 2

§ 14lg-le 1 ja § 15 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja Gruusiasse.

Isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik saadetakse Eestist välja esimesel võimalusel, kuid väljasaatmine peab toimuma saatemeeskonna kaasamisega. Saatemeeskonna kaasamine on meede, mida rakendatakse välismaalase käitumisest sõltuvalt. Iga isiku puhul koostatakse riski- ja ohuhinnang ja kui selle alusel puudub politseil usaldus isiku suhtes või on alus arvata, et isik ei lahku koduriiki, kaasatakse saatemeeskond. Kui tegemist on transiitreisiga, siis PPA peab olema veendunud, et isik lahkub Schengeni alalt mitte ei põgene mõnda teise temale sobivasse Euroopa riiki. Saatemeeskond saadab isiku kas tema koduriiki või vähemalt Schengeni alalt välja.
2. E.S ei vaielnud enda kinnipidamisele vastu ja kordas varasemalt PPA-le antud selgitusi. Eestis soovib viibida, et suhelda enda endise abikaasaga ja lastega. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 2lg 1 sätestab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vaidlust ei ole selles, et E.S on välismaalane ja tal puudub vastavalt välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatule seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. E.S-ile on tehtud kolmel korral (07.12.2024, 22.05.2025 ja 25.09.2025) ettekirjutused EV-st koheseks lahkumiseks ja kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks. 5. PPA taotluse kohaselt esineb alus E.S kinnipidamiseks, kuna esineb isiku põgenemise oht (

§ 23

lg 1 p 1,

§ 68

p 6 ja 7).

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

§ 68

p 6 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 68

p 7 järgi esineb põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.

§ 23

lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid 6. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud. E.S hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, vaid soovib jääda Schengeni alale ning seetõttu esineb tema põgenemise oht

§ 68p 6 mõttes.

Isiku kinnitusel on tema Eestis viibimise ainus põhjus soov kohtuda ja koos olla oma lastega ja endise elukaaslasega, kes aga tema lähenemiskatsetele ei vasta. Kaebaja on möönnud, et lapsed ei ole tema lihased lapsed, aga ta 3

§ 68p 7 mõttes.

7. Isiku kinnipidamine on lubatav üksnes juhul, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust (

§ 23lg-d 1 ja 1 1).

Kohus leiab, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu praegusel juhul tõhusad. 8. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul põhjust arvata, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema tervise kaitsega või turvalisuse tagamisega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on tagatud tervishoiuteenuse saamine.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb rahuldada. Kohus annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 26.11.2025 (kaasa arvatud).
2. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg 11).

Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (

§ 24lg 3).

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4