11.06.1991, isikukood 39106113722, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri uurija Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 28.03.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,000947 Petr VASILIEVI karistamise osas
lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 6 (kuus) kuud – tühistada osaliselt, s.o. määratud karistuse tähtaja osas. Mõista Petr VASILIEVILE
lg.2 järgi karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 (viis) kuud. Ülejäänud osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja MALAHHOVA 28.03.2025 otsus väärteoasjas nr.2440,25,000947 muutmata. 1
alusel on Petr VASILIEV kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Petr VASILIEVI kaebus rahuldada osaliselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 05.09.2025. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Andrei Protassov koostas 01.03.2025 väärteoprotokolli nr.AB 1643444 Petr Vasilievi suhtes selles, et viimane juhtis 01.03.2025 kell 17.52 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva maantee 141-sel kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 +/- 4 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellega rikkus Petr Vasiliev
lg.1 p.1 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 28.03.2025 otsusega väärteoasjas nr.2440,25,000947 määrati Petr Vasilievile
Otsuse kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimlust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli suur – 26 km/h. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Väärtegu on toime pandud suure liiklustihedusega teel. Oma käitumisega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate, s.h. ka enda kaasreisija, elu, tervise ja vara. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust, kuna tegi eessõitvast sõidukist möödasõitu ning möödasõidetava sõiduki kiirus hakkas kasvama. Möödasõidu manööver on alati juhi teadlik ja tahtlik valik, mille sooritamisel ei tohi mingil juhul ületada lubatud suurimat sõidukiirust, kuna möödasõit on liikluses üks ohtlikumatest manöövritest. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 6 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, neist 4 on seotud kiiruse ületamisega. Seega on see lühikese aja jooksul juba viies kiiruse ületamine. Varem määratud karistused oma eesmärki 2 täitnud ei ole. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Varem määratud rahatrahvid on siiani tasumata ning 4 neist on saadetud kohtutäiturile sundtäitmiseks. Menetlusalune isik eirab sellist karistusliiki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik ei tunne end karistatuna, kui talle määratakse rahatrahv, mis jääb tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalseks tähtajaks ainus loogiline jätk korduva rikkumise puhul, kus eelnevad karistused on jäänud eesmärgi saavutamise puhul jõuetuks. Karistust kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist, karistust raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik Petr Vasiliev esitas 15.04.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Ida Prefektuuri otsus tühistada juhtimisõiguse äravõtmise osas ja asendada karistus rahatrahviga või alternatiivselt võtta juhtimisõigus ära tähtajaga 1 kuu. Kuna tegemist oli puudustega kaebusega, andis Viru Maakohus oma 07.05.2025 määrusega kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusalune isik esitas 20.05.2025 parandatud kaebuse. Kaebuse kohaselt kahetseb selle esitaja siiralt tehtut. Karistuse määramisel ei esinenud raskendavaid asjaolusid, kiiruse ületamisega ei ole menetlusalune isik kellelegi kahju tekitanud. Tänase päeva seisuga on kõik määratud rahatrahvid tasutud. Menetlusalune isik leidis, et vaatamata varasematele karistustele
lg.2 alusel on karistuse valimisel siiski võimalik valida rahatrahvi, kuna nimetatud säte seda võimaldab. Menetlusalusel isikul on alaealised lapsed, keda ta peab üleval pidama, abikaasa ei tööta. Menetlusaluse isiku tööülesannete iseloom on otseselt seotud sõiduauto juhtimisega. Juhtimisõigus on hädavajalik tööülesannete täitmiseks. Samuti palub menetlusalune isik arvestada sellega, et sellel teelõigul, kus toimus kiiruse ületamine, ei seadnud menetlusalune isik faktiliselt ohtu enda ega teiste liiklejate elu ja tervise. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ja kinnitas, et soovib juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga. Menetlusalune isik seletas, et ta töötab, tal on palju liikumist ja 4 kuud ei ole olnud ühtegi rikkumist. Menetlusalune isik kinnitas, et rikkumine leidis aset, kui ta tegi möödasõitu, kuid tee oli hästi nähtav. Manöövri ajal vajutas ta gaasi, kuid kiiruse 90 km/h asendumisevahet kiirusega 100 km/h tunda ei ole. Liiklusmärki lubatud kiirusega 90 km/h ta ei näinud. Autos oli peale tema veel abikaasa. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis maakohtu istungil, et väärteo toimepanemine on tõendatud, selles osas vaidlus puudub. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd. Samas leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et taotlus leebema karistuse osas rahuldamisele ei kuulu, kaebuse argumendid ei ole sellised, mis oleksid seda põhjendavad. See oli viies kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt lühikese aja jooksul. Ühel korral on menetlusalust isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 kuud, seega oli tal võimalik ette näha negatiivsed tagajärjed. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku sõnade kohaselt märgitud, et ta ei tööta, samuti ei esitanud menetlusalune isik 3 menetluse käigus ühtegi tõendit töö omamise ja selle sisu kohta. Samuti ei välista töö omamine juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja toetas oma otsuses toodud seisukohti, kuid palus arvestada, et uue info kohaselt on 4 rahatrahvi tasutud ja 1 tasumata. Samas ei ole see aluseks kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks, kuna otsuse tegemise ajal oli 5 rahatrahvi tasumata. Menetlusalune isik hakkas rahatrahve aktiivselt tasuma peale kohtuvälise menetleja otsuse tegemist. Viimane karistus on menetlusalusele isikule määratud juhtimisõiguseta juhtimise eest, seega ta eirab ka karistust juhtimisõiguse äravõtmise osas. Tegemist on ükskõikse ja üleoleva suhtumisega karistusse ja liiklusreeglitesse. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus on vastavuses nii teo raskuse kui isiku süüga, lisaks peab menetlusalune isik värskendama oma teadmisi liikluse vallas. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et kaebus on põhjendatud osaliselt. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Nagu nähtub 01.03.2025 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1643444 ja kohtuvälise menetleja 28.03.2025 otsusest väärteoasjas nr.2440,25,000947, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 ja pannud toime väärteo
lg.2 järgi.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal – 01.03.2025 kell 17.52 - juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Tallinn – Narva maantee 141-sel kilomeetril. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise nii oma kaebuses kui ka maakohtu istungil. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 01.03.2025 protokoll. Viimasest nähtub, et 01.03.2025 kell 17.52 kasutati Tallinn - Narva maantee 141-sel kilomeetril kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr.DP021146, antennid KC068289 4 ja KR021387, tabloo DI014709, seadme testid olid tehtud 01.03.2025 kell 11.20, seade oli töökorras. Mõõtmine toimus hea nähtavusega valgel ajal sademeteta kuiva kattega asulavälisel teel. Sõiduradade arv oli 2, kahesuunaline tee. Mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk liikus pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, sooritas möödasõidu, jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Kiirust mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul. Kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlaselt langev, kiirusmõõturi lugem 120 km/h, laiendmääramatus +- 4 km/h, lubatud sõidukiirus 90 km/h, ületatud sõidukiirus 26 km/h, lõplik mõõtetulemus 116 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Eesti Metroloogia Keskasutuse volitatud asutuse Metrosert taatlustunnistuse nr.TTRS24/00047 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X taadeldud 14.03.2024, mõõtevahend läbis kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele, taatluskehtivuse lõppkuupäev on 31.03.2025. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. 5 Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja otsusega määratud menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 kuud. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena raskem karistuse liik – juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud 2 Karistusregistri väljavõtet. Esimene neist näitab menetlusaluse isiku käitumist, s.h. liiklusalast käitumist, kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal. Sellest nähtub, et menetlusalusel isikul oli 6 kehtivat väärteokaristust ja kõik need olid liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Viiel korral on menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahv, kõik need rahatrahvid olid kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aja seisuga tasumata. Kuuest väärteost 4 oli seotud kiiruse ületamisega perioodil 12.01.2024 – 13.10.
nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega ei saa väita, et lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt. Liiklusnõudeid korduvalt rikkunud isikute jätkuvalt leebe 7 karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kaasa (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017 lahend nr.3-1-1-6-17, 02.12.2014 lahend nr.3-1-1-7714 ja 12.12.2023 lahend nr.4-23-1826). Oma kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja karistuseks rahatrahvi mõistmist. Arvestades kõike ülaltoodut, ei pea maakohus seda taotlust kuidagi põhjendatuks. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Karistuse suuruse määramisel käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem väärteokorras karistatud. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Arvestades menetlusaluse isiku varasemat liiklusalast käitumist leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest suurem. Karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, s.h. samalaadseid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine ja väärtegude toimepanemine on lubamatu. Tegemist ei ole menetlusaluse isiku poolt esimese
nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid ning karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist. Samas ei nähtu selle kergendava asjaolu arvestamine määratud karistuse suurusest. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni maksimaalses määras. Maakohus nõustub, et käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja arvestanud kõiki muid väärteo asjaolusid, kuid mitte ühe karistust kergendava asjaolu esinemist. Keskmine sanktsiooni määr
Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus järgmisi asjaolusid: otsese tahtlusega toimepandud väärtegu; menetlusaluse isiku varasem liiklusalane käitumine; asulaväline põhimaantee; menetlusaluse isiku põhjendused kiiruse ületamiseks; kiiruse ületamine oli sanktsiooni algmääras; 8 Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus maanteel mitu sõidukit; üks karistust kergendav asjaolu. Nagu maakohus juba eespool märkis, on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem. Arvestades lisaks ka asjaolu, et menetlusalusele isikule on varem määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud ja selle karistuse kandmise ajal juhtis ta ikkagi sõidukit, ei ole kuidagi põhjendatud mõista menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga veidi üle keskmise sanktsiooni määra. Maakohus leiab, et ühte karistust kergendavat asjaolu arvestades on põhjendatud
lg.2 alusel mõista menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 5 kuud. Maakohus arvestab siinkohal konkreetse väärteo toimepanemise asjaoludega, isiku süü suurusega ja menetlusalust isikut iseloomustavate asjaoludega, millele kõigele on viidatud juba käesolevas kohtuotsuses eespool. Oma kaebuses taotles menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja alternatiivselt mõista karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 1 kuu. Arvestades kohtupraktikat ja asjaolusid, mida peab arvestama karistuse suuruse mõistmisel, ei ole menetlusaluse isiku selline taotlus seadusekohane. Oma kaebuses põhjendas menetlusalune isik sõiduki juhtimisõiguse vajadust seoses tööülesannete täitmise vajadusega. Töö olemasolu tagab ka sissetuleku perekonnale. Selles osas peab maakohus vajalikuks märkida järgmist. Esmalt on menetlusalune isik väärteoprotokolli koostamise ajal kinnitanud, et on töötu ning seda asjaolu ümberlükkavaid tõendeid ei ole ta kogu menetluse vältel kohtuvälisele menetlejale esitanud. Teiseks märkis menetlusalune isik oma kaebuses, et tal on alaealised lapsed ja abikaasa ei tööta. Nende väidete kinnituseks ei ole menetlusalune isik samuti maakohtule tõendeid esitanud. Kolmandaks, maakohtu istungil väitis menetlusalune isik, et töötab xxxna. Ka selle kinnituseks ei ole menetlusalune isik mingeid tõendeid esitanud. Vastavalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellised asjaolud puuduvad. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahend kohtuasjas nr.31-1-26-10 ja 20.03.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-6-17) korduvalt märkinud, et näiteks töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks ning et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult
nõudeid, on teistele ohtlik, tuleb liiklusest kõrvaldada. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas
9 Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mõistes karistuseks rahatrahvi või alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmine tähtaja 1 kuu, kuulub menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.