lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot Menetlusalune isik A. K., isikukood XXX, XXX kodakondsus, elukoht XXX, epost XXX RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 3, § 133 - 135, § 155, § 156, kohus OTSUSTAS: A. K. kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244024004883 rahuldada. Tühistada Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244024004883 täies ulatuses ja lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o A. K. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 21.10.
Menetlusalusele isikule määrati karistuseks
Rahatrahv kuulub otsuse kohaselt tasumisele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt 30.10.
lg 1 näeb avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest ette karistuse kuni 100 trahviühikut (400 eurot).
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning
itust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Avaliku korra rikkumisena on tuvastatud, et tegu pandi toime menetlusaluse isiku poolt avalikus kohas ja et on rikutud KorS § 55 üldnõudeid. KorS § 55 lg 2 näeb ette, et avalikus kohas on alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimine keelatud. Avaliku koha mõiste on sätestatud KorS §-s 54. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud põhikaristuseks rahatrahvi 45 trahviühikut, s.o 180 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Kiirmenetluse otsuse koostaja arvestas karistust kergendava asjaoluna ainult süü tunnistamist. Karistusregistri andmetel puuduvad isikul kehtivad karistused. Kohtuvälise menetleja seisukohast tuleb antud asjaolu samuti lugeda karistust kergendava asjaoluna
Lähtuvalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et esineb alus rahatrahvi vähendamiseks ning määratud karistus peab olema vähem, kui sanktsiooni keskmine määr. Kohtuväline menetleja peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule
Antud 2/5 karistuse määr on vastavuses nii karistuse määramise põhimõtetega kui ka teo raskusega ning isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja tühistada kiirmenetluse otsus osaliselt, s.o määratud rahatrahvi suuruse osas, ning palub mõista menetlusalusele isikule karistuseks
Ülejäänud osas jätta Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus avaliku korra rikkumises, mis seisnes selles, et isik tarvitas alkoholi alalikus kohas, rikkudes sellega KorS § 55 lg-s 2 sätet, mille kohaselt on avalikus kohas alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimine keelatud. Alkoholi tarbimine avalikus kohas on lubatud järgmistel juhtudel: 1) alkoholiseaduse § 40 lõike 1 punktides 2, 3–6, 9 ja 10 nimetatud kohtades; 2) avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud kohtades. Süüdistuse kohaselt tarvitas menetlusalune isik Toome pst 9 juures, s.o avalikus kohas ja avalikus kasutuses oleval pargipingil siidrit “Fizz”, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega ja rikub avalikku korda. Menetlusalune isik ei vaidle vastu teo toimepanemisele, kuid toob välja, et ta jõi alkohoolset jooki vähe (1 purgi) ja tema joove oli indikaatorvahendi näidu järgi väike. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on süütegu tõendatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga ja videosalvestisega.
Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et 1) tegu pandi toime avalikus kohas ja selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet ning 2) on tuvastatud, et kõnealuse teoga häiri või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (RKKK 2.06.2017 otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 21). Viimati nimetatud järelduse tingib esiteks see, et KorS §-des 55 ja 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuded on eeskätt seotud teiste isikute häirimise või ohustamisega. Teisalt on
§-ga 262 kaitstavaks õigushüveks esmajärjekorras avalik kord (vt eelpool nimetatud Riigikohtu otsuse p 22). Avalikuks loetakse KorS § 54 alusel koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või riigi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Süüdistuse järgi pandi tegu toime Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa Toome pst 9 juures avalikuks kasutamiseks mõeldud pingil. Avaliku kaardirakenduse kohaselt on Toome pst 9 näol tegemist kortermajaga. Kohtu hinnangul puudub vaidlus ja on üheselt arusaadav, et menetlusalusele inkrimineeritud tegu oli toime pandud avalikus kohas. Samuti puudub vaidlus selles, et isik jõi alkohoolset jooki. 3/5 Teise isiku all mõeldakse isikut, kes ei ole õigusrikkumisega seotud. Alles selliste isikute juuresolek ja nende häirimine või ohtu seadmine võib kaasa tuua vastutuse
Seetõttu pelgalt konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt tuua kaasa süüdlase käitumise hinnangut avaliku korra rikkumisena (RKKK 3-1-1-93-14 p 8; 3-1-1-15-17 p 23) ning lisaks tuleb tuvastada, et sellega häiriti piisavalt intensiivselt (RKKK 3-1-1-60-10 p 14) juhuslikke, asjasse puutumatute isikute rahu (RKKK 3-1-1-24-07 p 6.1). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikul juhul teo asjaoludest ja eripärast ning tuleb faktiliste asjaolude põhjal tuvastada (N. Aas. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 262 komm. 3.2.1). Esiteks. Isikule esitatud süüdistuses ei ole näidatud, milles seisnes
järgi avaliku korra rikkumine, mida tuleks sisestada teiste isikute häirimise või ohustamise kaudu. Kohus pea ega ei saa tuvastada isiku vastutuse aluseks olevaid asjaolusid, kuid neid ei ole süüdistuses näidatud ehk keelatud on süüdistuse piiridest väljumine. Selles osas on olema ulatuslik kohtupraktika, näiteks 4-19-2526/19 p 11. Süüdistuse puudulikkust pole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja menetlus kuulub lõpetamisele. Teiseks, peab kohus antud juhul siiski vajalikuks analüüsida faktilisi asjaolusid, kas isiku tegu ise ohustas või häiris kedagi-midagi. Kohus soovib kohtuvälisele menetlejale selgitada, mis asjaolud peavad olema tuvastatud ja süüdistuses näidatud, et tegu saaks olla kvalifitseeritud
Väärteomaterjalide juures asub videosalvestis, millelt nähtub järgnev. Video alguses on kaadri keskmes valges särgis meesterahvas, kes seisab ja joob metalsest purgist. Video taustal on kuulda, et fikseeritakse kellaaeg- 13.45. Videosalvestise 5-ndal sekundil nihkub kaader selliselt, et salvestisel on näha meesterahva läheduses (salvestise vaates) vasakul pool kaks pingil istuvat meesterahvast. Salvestise 8-ndal sekundil möödub isikutest naisterahvas, kes ei pööra pingil istuvatele ega seisvale meesterahvale mingisugust tähelepanu, s.o salvestisesse jäänud aja jooksul ei vaata isegi nende poole. Salvestise jooksul astub metalset purki käes hoidev meesterahvas mõned sammud ja pöörab ringi, jäädes video lõpuks filmija poole seljaga. Salvestis kestab kokku 18 sekundit. Nimetatud videosalvestises ja väärteoasja materjalides üldiselt puuduvad igasugused viited sellele, et menetlusaluse isiku tegevus, s.o avalikus kohas alkohoolse joogi tarvitamine, oleks mingilgi viisil häirinud, rääkimata ohustanud, teisi isikuid. Teoorias ei ole välistatud, et avalikus kohas alkoholi tarbimine võibki teisi isikuid häirida. Seda näiteks juhul, kui alkoholi tarbimisel ei vasta isiku käitumine sotsiaalselt tunnustatud käitumisreeglitele. Teisi isikuid häirivale käitumisele viitaks ka näiteks Häirekeskuse väljakutsed korrarikkumise lõpetamiseks. Asjasse mittepuutuvateks isikuteks ei ole
Materjalide juures asuva 18-sekundilise videosalvestuse pinnalt kohus sellist häirivat-ohustavat käitumist ei tuvastanud. Kohtupraktikas aga saab väärteona karistusõiguslikus mõttes käsitada vaid selliseid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (vt RKKK 18.9.2003 otsus nr 3-1-1-10203). See tähendab, et iga faktilist korrakaitseseaduse normi rikkumist ei saa automaatselt lugeda väärteoks- tegemist peab olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isikute rahu või avaliku korra vastu laiemalt (N. Aas. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 262 komm. 3.2.3). Korrakaitseorganil on KorS §-st 572 tulenevalt õigus KorS §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 34, 44, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras. Lisaks sellele võib Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks 4/5 ka käesoleva seaduse §-des 33, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid. See tähendab, et KorS § 55 normi rikkumise korral on väheintensiivse rikkumise korral politseil ja muul korrakaitseorganil õigus korrakaitseseaduses sätestatud meetmeid kohaldades korrarikkumine lõpetada ka ilma isiku karistamiseta. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et A. K. suhtes ei ole leidnud tõendamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ning selles osas kuulub menetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt
lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul pole tõenditele tuginevalt võimalik jõuda järelduseni, et kaebaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Seetõttu tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 15.09.2024 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244024004883 A. K. karistamises
/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.