KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-12994 Tsiviilasi A., B., C. hagiavaldus D. vastu ühisomandi osal

§ 70

lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PärS § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 10. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärs § 155 lg 1 annab pärandvara jagamise nõude esitamiseks õiguse üksnes tingimusel, et teada on kõik pärijad. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas on pärimismenetlus lõpetatud, teada on kõik pärijad, pärimistunnistus on välja antud. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (asukohaga XXX), II jakku on ühisomanikena sisse kantud A. N. (isikukood XXX, B. S. (isikukood XXX), C. (isikukood XXX) ja F. (isikukood XXX). Kuigi D. ei ole kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud, siis PärS § 4 lg 1 kohaselt on D. Kinnistu ühisomanik F.-le (surnud XXX) kuulunud ühisomandi osas alates XXX. 11.

§ 76

lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus kaasomandi lõpetamist igal ajal nõuda.

§ 77

lg 1 tulenevalt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, siis otsustab selle kohus. Kohus on tuvastanud, et kinnisasi on äärmisel halvas seisus, hagejatel puudub võimalus kinnisasjal asuvat hoonet renoveerida ja kinnistut hooldada. Kostja on alaealine ning tema seaduslikul esindajal eeldatavasti ei ole samuti võimalusi kinnisasja hooldada, samuti nähtub menetlusest, et kostja seaduslik esindaja ei ole huvitatud menetluses osalemisest ning seega eeldatavasti ei soovi ka saada kinnistu ainuomanikuks. Ilmselt puuduksid kostjal ka vahendid teistele ühisomanikele nende osa hüvitamiseks. Lisaks elavad kostja ja tema esindaja väljaspool Eesti Vabariiki. Seega, kohtu hinnangul on kõige mõistlikum viis 2-24-12994 kinnisasi müüa ning jagada saadud raha ühisomandike vahel võrdsetes osades, pärast kulude mahaarvamist, nagu hagejad on taotlenud. Kinnisasi tuleb müüa turuhinnaga.

1. Perekonnaseaduse 141 lg 1 kohaselt, lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. Kohus on veendunud, et ühisomandi lõpetamine on alaealise kostja huvides ning samuti on alaealise lapse huvides kinnistu müük. Kohus saab anda nõusoleku alaealise nimel tehingu tegemiseks tema seaduslikule esindajale ning kohustada alaealise D. nimel tema seaduslikku esindajat E. t andma tahteavaldus kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks ja kinnisasja müügiks ning kõigi seotud tehingute tegemiseks ning vajalike lepingute sõlmimiseks ja kandeavalduste tegemiseks ning asendada see tahteavaldus kohtuotsusega. Seega ei ole vaja määrata alaealisele lapsele erivolitustega esindajat. Kohus on kontrollinud kõiki asjaolusid, hinnanud asjas esitatud tõendeid ja ei näe ühtegi asjaolu, mille puhul alaealise lapse huvid võiksid saada kahjustada hagi rahuldamisel. Ühisomandi lõpetamine kinnisasja müümisega on igati alaealise lapse huvides. Käesoleva kinnisasja puhul ajas väheneb kinnisasja väärtus (kuna sellel asetsev hoone laguneb ning kinnistut ei hooldata) ja sellega seoses ka kostja pärandiosa väärtus. Kostja seaduslik esindaja ei ole võtnud kasutusele meetmeid, et tagada alaealise lapse pärandiosa väärtuse säilimine ning ei tegutse alaealise lapse huvides. Seega on alaealise lapse huvides võimalikult kiire asja lahendamine ning kinnistu müük. Kinnistu müügist saadud alaealisele lapsele kuuluv osa tuleb kanda lapsele avatavale hoiukontole.
2. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma. Kuna kostja seaduslik esindaja on menetluses olnud passiivne, ei ole ette näha, et kui ka isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, ta seda teeks. Seega asendab kohus kohtulahendiga kostja seadusliku esindaja tahteavaldused.
3. Vastavalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märgib, et kostja on alaealine ning vastaspoolte menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtul on antud menetluses kohustus jälgida, et alaealise huvid oleks kaitstud. Alaealine kostja ei oma ise sissetulekuid ega pole saanud iseseisvalt menetluses osaleda. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei ole kohtule vastanud ega olnud huvitatud hagejatega kokkuleppe sõlmimisest kohtueelses menetluses, ei anna alust menetluskulude jätmiseks alaealise kostja kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
4. Kohus selgitab täiendavalt hagejale 1, et hagejal 1 on võimalik taotleda kohtult ekslikult tasutud riigilõivude (13.12.2024 tasutud riigilõiv 20 eurot ja 16.12.2024 tasutud riigilõiv 2-24-12994 20 eurot), kogusummas 40 eurot tagastamist. Selleks tuleb kohtule esitada põhjendatud taotlus lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 märgitust. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik