Obsah (7)

§ 424§ 68§ 65§ 74§ 69§ 75§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus Kaitsja Harju Maakohus

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses M.H , isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx Väärteomenetluses kinnipeetud 05.01.2020 kl 00.02 kuni 06.01.2020 kl 11.06, kahtlustatavana kinnipeetud 06.01.2020 kl 11.06 kuni 06.01.2020 kl 11.25 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 1 väärteokaristus ja 5 kriminaalkaristust – viimati karistatud Harju Maakohtu 31.05.2017.a kohtuotsusega nr 1-173131

§ 424

järgi vangistusega 1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva katseajaga 3 aastat (katseaega pikendatud Harju Maakohtu 20.04.2020.a määrusega kuni 30.11.2020.a). Indrek Västrik Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. M.H süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 ja lg 2 alusel arvestada M.H karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (05.01.2020-06.01.2020) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada M.H-le mõistetud karistust (7 kuud ja 28 päeva) Harju Maakohtu 31.05.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3131 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (1 aasta, 3 kuud ja 27 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 4.

§ 74

lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada M.H-le mõistetud 1 aasta, 11 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus 715 (seitsmesaja viieteistkümne) tunni üldkasuliku tööga. 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab M.H järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on M.H kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 8.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on M.H kohustatud käitumiskontrolli ajal läbima alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. M.H on selleks nõusoleku andnud. 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on M.H kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

1. Asitõendid:  1 CD-plaat ja 1 DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde;  mootorsõiduk xxx registreerimisnumbriga xxx on tagastatud 06.07.2020.a omanikule.
2. M.H-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 114 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 990 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 82,50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700046303 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-7563“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu 2 M.H `d süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu poolt 31.05.2017

§ 424

järgi, juhtis uuesti tahtlikult 04.01.2020.a kella 23.45 ajal Tallinnas, Kotka tn 18 juures mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, (lõplik tulemus 1,19 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis/. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. Ühtlasi põhjustas M.H liiklusõnnetuse, sõites vastu pargitud sõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx ning temal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. M.H suhtes alustati väärteomenetlust liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel, kuid

§ 3

lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu on liiklusseaduse § 223 lg 1 rikkumise osas väärteomenetlus lõpetatud. Seega süüdistatav M.H pani toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Urmo Paal, süüdistatav M.H ja tema kaitsja Indrek Västrik sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et M.H kuulub

§ 424

lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 3