← Eesti

2-23-108387/10

Obsah (6)§ 113§ 635§ 8§ 82§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega.

Kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja: 10.06.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 11.10.2022 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 01.02.2023 meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 25 eurot. Alates 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste p 4.10 sätestas, et juhul, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-il õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Alates 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste p 5.3.2 järgi oli Telia Eesti AS-il õigus muuta hinnakirja ja tingimusi üldtingimustes sätestatud alustel ja p 5.4.7 järgi oli Telia Eesti AS-il kohustus informeerida kliente hinnakirja ja tingimuste muudatustest kodulehe või massiteabevahendi kaudu vastavalt üldtingimustes sätestatule. Telia Eesti AS on muutnud üldtingimusi 15.04.2021 ja teavitanud kliente üldtingimuste muutmisest kodulehe kaudu. Alates 15.04.2021 kehtivate üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt võib Telia Eesti AS nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja vastuväited 2. Kostjale toimetati hagiavaldus ja hagi täiendus koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega 08.11.2023 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 08.12.2023. Kostja hagile ei vastanud. 3

(7)KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  3. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.
  4. Võlaõigusseaduse (

) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama järgmist: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (

§ 635

lg 1), millest tuleneva tasunõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 635, p 3.2.1. bb). Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 82lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte 4

(7)olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6.

  1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 15.01.2019 sõlmitud kliendilepingu nr XXX (dtl 23). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kliendilepingu kohaselt on kliendileping kliendisuhte raamleping, mis loob kliendile võimaluse liituda Telia teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida Teliaga muid lepinguid. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Kohus leiab, et kostjale ei tulene kliendilepingust nr 27776320 iseseivaid kohustusi. Konkreetse teenuse jaoks tuleb seega sõlmida eraldi leping. 6.
  2. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 23.01.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 26). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme ruuter Inteno DG200A. Ruuteri maksumuseks oli 108 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis
  3. aastal 108 eurot,
  4. aastal 81 eurot ja alates
  5. aastast 27 eurot. Seadme kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete kasutuslepingu kohaselt rakenduvad seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja ärikliendile. Vastavad kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 108, 109). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr XXX näol on tegemist asja üürilepinguga. 6.
  6. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 05.11.2019 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 27). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme digiboks Arris VIP
  7. Digiboksi maksumuseks oli 99 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis
  8. aastal 99 eurot,
  9. aastal 74,25 eurot ja alates
  10. aastast 24,75 eurot. Seadme kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete kasutuslepingu kohaselt rakenduvad seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja ärikliendile. Vastavad kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 108, 109). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr XXX näol on tegemist asja üürilepinguga.
  11. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega. Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud lepingud öeldi erakorraliselt üles alates 30.04.2020 (dtl 20). Hageja tugineb sellele, et Telia piiras kostja internetiteenuseid alates 06.02.2020 ja TV teenuseid alates 01.04.2020, kuna kostja oli võlas kahe arve tasumisega, s.o 31.12.2019 arve nr XXX, 31.01.2020 arve nr XXX ja 29.02.2020 arve nr XXX. Hageja viitab kasutustingimuste p-le 5.2.
  12. ja üldtingimuste p-le 6.7.2 (dtl 73, 74). Telia Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud seadmete kasutuslepingutele kohalduvate kasutustingimuste Üür era- ja ärikliendile p 2.
  13. näeb ette, et Telia annab kliendile seadme üürile hinnakirjas toodud igakuise tasu (üüri) eest lepingus märgitud teenuse või teenuspaketi (teenus) kasutamiseks. Punkt 2.2.1 näeb ette, et klient on kohustatud tasuma seadme kasutamise eest igakuiselt hinnakirjas toodud üüri Telia poolt esitatud arve alusel seadme kättesaamise ning teenuse aktiveerimise päevast arvates. Kasutustingimuste p 5.
  14. kohaselt on Telial õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse seadme osas üles öelda, teatades sellest kliendile vähemalt 5 päeva ette mh kui: 5.2.1 klient rikub lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval) või; 5.2.2 kliendil on tekkinud võlgnevus Telia ees muudest lepingutest tulenevalt või; 5.2.3 lõpeb lepingus märgitud teenuse kasutamise aluseks olev teenuseleping (dtl 109 jj). 5

(7)Lisaks tugineb hageja sellele, et üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Hageja märgib, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud Telia liitumislepingut eraldi üles ütlema. Hageja on tuginenud erinevatele ülesütlemise alustele – kasutustingimuste p-le 5.2.
  1. (dtl 74, 109) ja üldtingimuste p-dele 6.7.
  2. ja 6.9 (dtl 73, 36). Kohus on korduvalt määranud hagejale tähtaegu lepingute ülesütlemise aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 68, 127). Kohus on hagejale mh selgitanud, et selleks, et kohtule oleks arusaadav, kas lepingud on kehtivalt üles öeldud, tuleb hagejal lepinguid arusaadavalt eristada ja välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja oli lepingu tingimusi rikkunud ning ülesütlemise eeldused on täidetud. Samuti tuli hagejal välja tuua, millise lepingu või lepingud Telia üles ütles ja esitama kohtule vastavad tõendid ülesütlemise tõendamiseks. Kui üles öeldi 15.01.2019 sõlmitud kliendileping nr XXX, tuli hagejal ka seda tõendada. Hageja ei ole lepingute rikkumist ega ülesütlemist tõendanud. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et lepingud on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et lepingud ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu kahjuhüvitise nõuet 81 eurot ruuteri Inteno DG200A eest ja kahjuhüvitise nõuet 99 eurot digiboksi Arris VIP5305 eest. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 180 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata.
  3. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista 129,94 eurot: 1) arve nr XXX alusel järgmised summad: 20,07 eurot internet aadressil XXX; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 10,70 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,64 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 35,40 eurot. 2) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 21 eurot internet aadressil XXX; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 13 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 38,98 eurot. 3) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 3,62 eurot internet aadressil XXX; 5,24 eurot ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 13 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 26,84 eurot. 4) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 6,33 eurot ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 2,99 eurot ruuteri DG200 üür; 13 eurot TV teenused aadressil XXX; 1,99 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 24,31 eurot. 5) arve nr XXX alusel palub hageja kostjalt välja mõista järgmised summad: 1,15 eurot ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; 0,54 eurot ruuteri DG200 üür; 2,36 eurot TV teenused aadressil XXX; 0,36 eurot digiboksi Arris üür. Kokku 4,41 eurot. Kohus selgitas hagejale, et kostjale osutatavateks teenusteks on olnud: internet ja TV teenused. Samuti nähtub, et hageja nõuab ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal. Kohtule esitatud arvetelt nähtuvad järgmised teenuspaketid: e-Kodu ja TV teenuste minipakett (dtl 52– 56). Hageja ei ole hagis välja toonud ega tõendanud, millal need lepingud sõlmiti ja mis oli osutatud teenuste hind. Samuti on välja toomata ja tõendamata nende lepingute lõppemise asjaolud. Kohus selgitas, et teenuseosutaja poolt koostatud arved ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel (dtl 126). Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb mh välja tuua ja tõendada järgmised asjaolud (dtl 127): 6
(7)1) kostjale osutati teenuseid, mis on märgitud kohtule esitatud arvetel. Vastavad lepingud ja hinnakirjad tuli hagejal kohtule esitada (sh e-Kodu ja TV teenuste minipakett). 2) mis hinnaga kohtule esitatud arvetel märgitud teenuseid kostjale osutati (viidata lepingupunktile või hinnakirjale). 3) mis teenus on ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal; millisest lepingust see teenus tuleneb ja millises teenuse hinnas pooled kokku leppisid. 4) esitada kohtule tõendid, millest nähtub, et Telia piiras kostja internetiteenuseid alates 06.02.2020 ja TV teenuseid alates 01.04.
  1. 5) millises igakuises tasus (üüris) pooled kokku leppisid digipoksi Arris VIP5305 osas ja viitama vastavale lepingule. Kohus selgitas hagejale, et üüritasu nõude aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Hageja vastavaid asjaolusid välja ei toonud ja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus tõi kohtuotsuse p-s 6 välja, et ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu kohtule esitatud arvetel märgitud nõuded (sh e-Kodu ja TV teenuste minipaketi osas ning ühenduse säilitamise tasu nõue). Vastavaid lepinguid ja hinnakirja ei ole kohtule tõendina esitatud. Ka digiboksi ja ruuteri üüritasu nõuete aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 129,94 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata.
  2. Kuivõrd lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole

§ 113

2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Arvestades, et hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb hagi rahuldamata ka viivisenõude osas.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.