Obsah (10)

§ 187§ 444§ 162§ 138§ 139§ 4842§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Harju Maakohus Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 29.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-133899 Tsiviilasi Elisa Eesti AS hagi H.

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 17.01.2025 hagi menetlusse ja saatis hagimaterjalid kostjale vastamiseks. Kostja kinnitas 30.01.2025 hagimaterjali kättesaamist. Kostja ei ole hagile vastanud otsuse tegemiseni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 27.01.2023 sõlmitud liitumisleping 14427532 telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja 11.02.2023 sõlmitud osamaksetega vara müügileping

1. Kostja ei ole hageja esitatud arveid tasunud. Kostja võlgnevuse põhisumma on 302,87 eurot (8,55+81,64+23,24+189,44). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist nõuda. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei täitnud sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 6.10 (lisa 3), maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065 % (null koma null kuuskümmend viis protsenti) võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab viivist lepingus sätestatud määraga. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 19.05.2023 põhisummalt 302,87 eurolt, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.11.
2. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja arvestuse kohaselt sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 108,28 eurot. Kohus leiab, et viivise väljamõistmiselt tuleb lähtuda seadusjärgsest viivisemäärast. Kuivõrd tegemist on osaliselt (ühe lepingu osas) tarbijakrediidilepinguga ja kohtu hinnangul ei ole hageja nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega toonud järgimist hinnata võimaldavaid asjaolusid esile, on leping koos selle lisaks olevate üldtingimustega tühine ning viivist tuleb arvestada seadusjärgses määras. Hageja taotletud perioodil summalt 302,87 eurot seadusjärgses määras arvestatud viivis on 55,19 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 358 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 140 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) pidada 1,5 tundi. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 180 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 340 (140+20+180) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Dina Tali kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2025. a otsusega nr 2-24133899.