1 ja
S § 63 lg.1 alusel 420 € rahatrahviga, aluseks võttes väärteoprotokolli ja asjas olevaid tõendeid. Otsuse kohaselt tekitas H.Q sõidukijuhina materiaalset kahju, kuid lahkus sündmuskohalt kahju saajat välja selgitamata ning kahjust teatamata, Ei täitnud Liiklusseaduse § 169 lg. 5 nõuet- liiklusõnnetusest teatada koheselt ( tl. 28-29). H.Q esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule( t. 2).Kaebuses taotletakse PPA Lõuna Prefektuuri otsuse 26.10.2020 väärteoasjas 2780,20,010556 tühistamist. Kaebuses tunnistab H.Q , et otsasõit postile võis toimuda tema ebaõigete juhtimisvõtete tõtttu, sh ebapiisavast pidurdusest. Ta on seisukohal, et tema poolt juhitud 300-400 kg kaaluva mopeedauto valgustuspostile otsa libisemisest võis küll post kalduda, kuid mingeid vigastusi postile ei teki. Kaebuse esitaja tunnistab, et kuivõrd juhtum toimus laupäeval ja post kuulub KOV-le siis ta teatas juhtunust esmaspäeval; pealegi oli post kordatehtav. Ta ei teatanud juhtunust kuhugi. Kaebuse esitaja leiab, et temale määratd rahatrahv on ebaõiglane , sest ta on posti korda teinud, oma teo heastanud. Kabuse esitaja ei taotlenud kohtuistungi korraldamist kaebuse läbivaatamiseks ja oli nõus kaebuse kirjaliku menetlusega(tl.44). PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele( tl. 21-22) on seisukohal, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Kaebus esitaja on ise tunnistanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus tal puudub ning sõidukogemus on vähene. Juhuslik möödakäija teatas juhtunust politseile, mitte teo toimepanija. Põhjendamatu on kaebuse esitaja poolt seada kahtluse alla kahju tekkimine, kuna pärast juhtunut valgustuspost oli viltu maa sees. Postile otsasõidu tõttu on saanud kahjustusi ka mopeedauto esiosa. Liiklusõnnetuse põhjustamine ja varakahju tekitamine on liiklusalane süütegu mille eest sõidukijuhi karistamine on põhjendatud. Sõidukijuht pidanuks pärast juhtumit jääma sündmuskohale ja teatama toimunust. Ei taotletud kirjalikku menetlust. PPA Lõuna Prefektuur saatis Tartu Maakohtule väärteotoimiku materjalid. Kohtu põhjendid Kohus ,lähtudes VTMS § 121 vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteoprotokollis VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on protokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon
1/
lg.1 ;
lg.5/
2 PPA Lõuna Prefektuur on tuvastanud sündmuskohal XXX alevikus toimunud valgustuspostile otsasõidu. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ( tl. 34) on kirjeldatud toimunud avariid; H.Q poolt valgustuspostile, mis asus haljasalal, otsasõitu. Mopeedsõiduki, mille juht oli H.Q , esiosa oli postile otsasõidu tagajärjel deformeerunud. Seega on nähtav kahju tekitamine. Vaatlusprotokolli pöördel oleval liiklusõnnetuse skeemil on kujutatud avariid. H.Q on andnud allkirja nii sündmuskoha vaatlusprotokolliile kui ka liiklusõnnetuse skeemile. Fototabel tl. 35 kujutab sündmuskohal mopeedautot, mis on otsa sõitnud valgustuspostile. On nähtav, et posti alumine betoonrakis on tugevasti kaldus ning post viltu. Mopeedauto esiosa deformeerunud. Sama on nähtav ka tl. 37, 38, 36 olevatelt fototabelitelt. Seega on tõendatud H.Q poolt juhitud mopeedauto otsasõit valgustuspostile. Fototabelitelt on selgesti näha valgusposti kahjustused (post on viltu ) samuti ka mopeedauto kahjustused. H.Q väited ,et post ei saanud kahjustada, ei ole asjaomased ning on väärad. Viltu sõidetud post kätkeb endas kahju tekitamist. Siia tuleb lisada veel sõidukikahju, mis on fototabelitelt hästi nähtav. Asjaolu et posti sai sirgeks seatud ning valgustu töötab , ei oma tähtsust. Posti endise asendi muutmine on samuti tööjõukulutus ning kuulub seega tekitatud materiaalse kahju hulka. Sõiduki hoiukohta toimetamise akt( tl. 23) tõendab samuti H.Q mopeedauto vigastusi. poolt juhitud Seega on tõendatud H.Q poolt
50 lg. 3/
1 objektiivsele koosseisule vastava süüteo toimepanemine sündmuskohal. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis( tl. 24-25) kirjeldab H.Q avarii toimumist ja oma ebapiisavat juhtimiskogemust. Ta on selgitanud, et nägi avarii tagajärjel et valgustuspost on liikunud, kuid otsustas hiljem posti sirgeks lükata ning lahkus sündmuskohalt. Kui ta mõne tunni pärast tagasi tuli, ei olnud seal enam tema poolt juhitud mopeedautot. Siis ta alles helistas politseisse ja teavitas toimunud avariist. Sõidukijuhina H.Q asudes sõiduki rooli, peab täitma Liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ning sõidukit juhtima hakates olema ikka kindel, et ta oskab sõita. Liiklusseaduse § 50 lg. 3 p 1 kohaselt peab sõidukjuht valima sõidukiiruse vastavalt teeoludele ja oma sõiduoskustele.
1 paneb liiklejale kohustuseks ohutu liiklemise ning arvestama keskkonnanõuetega, samuti hoiduma kõigest, mis võib liiklust ohustada , kahjustada vara ja inimesi. Nagu nähtub H.Q ei täitnud seda seadusest tulenevat nõuet ning ebaõige sõidukiiruse ja puuduvate sõiduoskuste tõttu sõitis otsas haljasalal olevale valgustuspostile. H.Q emotsionaalsed vastuväited väärteoprotokollile, milles ta ei ole rahul protokollis kirjeldatuga ja liiklusõnnetusest teatamata jätmisest, ei ole arvestatavad.
p. 32 kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Seega ei ole saa olla vaidlust selles, et H.Q poolt haljasalal asuvale valgustuspostile otsasõit, milles sa kahjustada valgustuspost ja mopeedauto, oli liiklusõnnetus. Oli tekkinud kahju, millest H.Q oli kohustatud teatama politseile ja ka kohalikule omavalitsusele kui tänavavalguspostide valdajale. Seda kohustust H.Q aga ei täitnud. 3 Seega H.Q pani toime
1 järgse süüteo. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid H.Q süütegudes ja leiab, et menetlusalust isikut H.Q-d tuli toimepandud väärtegude eest karistada. Raskendavaid ajaolusid kohus karistuse kohaldamisel ei tuvastanud; samuti ka mitte kergendavaid asjaolusid. H.Q on menetluses kestvalt olnud ekslikul ennast õigustaval seisukohal, et valgustuspost ei saanudki viga ja kahju ei ole avariiga tekitatud. Kohtu hinnangul näitab see isiku suhtumist tema poolt toime pandud süüteost, oma teo õigustust. Kohtu hinnangul oli H.Q poolt
1 järgse süütegu toime pandud tahtlikulttahtlikult lahkus sündmuskohalt avariist teatamata, ehkki oli kohustatud avariist teatama. Avarii tekitamine
50 lg. 3/
S § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu süütegu. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuur määranud H.Q-le karistuse vastavuses tema süü suurusega ja kehtivate karistusmääradega määrates H.Q-le karistuseks mõlema süüteo eest KarS § 63 lg. 1 alusel ühtse karistuse 420 €. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata H.Q kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 26.10..2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,010556. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.