1-21-1569/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-1569 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus H.L-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu H.L määruskaebus Teised määruskaebemenetluse (ik XXX ), Viru Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega tunnistati H.L süüdi KarS § 199 lg 2 § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 3 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistusega. Mõistetud vangistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui H.L järgib aasta jooksul KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud nõudeid.
9. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
10. veebruaril 2022 Viru Maakohtule taotluse H.L vangistuse täitmisele pööramiseks, sest viimane rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume.
11. Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a määrusega pöörati H.L kandmata karistus täitmisele.
14. Tuvastamist on leidnud, et H.L oli
15. mail 2021,
16. mail 2021 ja
17. jaanuaril 2022 narkojoobes. H.L narkootikumide tarvitamist ei eitanud. H.L viibis
18. augustist kuni
19. jaanuarini 2022 SA Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuses. Paraku viie kuu pikkune statsionaarsel ravil viibimine H.L kainust tagada ei suutnud, sest juba vähem kui nädal pärast haiglast lahkumist tuvastati tal taaskord narkojoove. Enne ravile asumist hoiatas kriminaalhooldusametnik narkokeelu rikkumiste tõttu teda korduvalt kirjalikult. Tema ravi rehabilitatsioonikeskuses oleks pidanud jätkuma, kuid H.L ei soovinud ravile naasta. H.L ei ole võimeline läbi kriminaalhoolduse muutuma. Sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse määramine ei ole enam otstarbekas, sest H.L jätkas isegi pärast viie kuu pikkust ravi narkootikumide tarvitamist. H.L karistus tuleb täitmisele pöörata.
20. Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu H.L , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Tema tervislik seisund on halb. Ta täidab edaspidiselt kõiki kohustusi ja allub SA Viljandi Haigla rehabilitatsioonikeskuses ravile. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
21. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult H.L-ile tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
22. Ringkonnakohtu hinnangul on H.L kriminaalhooldus tervikuna ebaõnnestunud. H.L-i on varasemalt väärteokorras narkootikumide tarvitamise eest karistatud. Praeguse otsusega keelati tal narkootikumide tarvitamine, sest suure tõenäosusega suurendaks see tema retsidiivsusriski. Antud keelust ei ole H.L aga suutnud kinni pidada. Ühtlasi viibis ta praeguses asjas ca viis kuud ravil, kuid pärast rehabilitatsioonikeskusest omavoliliselt lahkumist tarvitas sisuliselt koheselt taaskord narkootikume. Enne seda hoiatas kriminaalhooldusametnik teda kahel korral ka tarvitamiskeelu rikkumise eest ja nende rikkumiste eest ametnik erakorralist ettekannet ei koostanud. H.L pidi arvesse võtma, et juba järgmise rikkumise korral võib ametnik seda teha. Sellest hoolimata reageeris tema narkotest jaanuaris 2022 tarvitamisele positiivselt.
23. H.L on avaldanud soovi taaskord ravile alluda. Samas on talle juba sellekohane võimalus antud, kuid nagu öeldud, tulemust see ei toonud, sest H.L tarvitab jätkuvalt narkootikume. Suure tõenäosusega ei ole ta sisemiselt motiveeritud narkootikumidest loobuma ja ta läbib erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi seetõttu, et teda on selleks kohustatud. Praegune soov ravile asumiseks on ilmselgelt ajendatud üksnes soovist pääseda karistuse täitmisele pööramisest. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu põhjal ilmselge, et H.L on suhtunud võimalusse kanda karistust tingimisi vabaduses ükskõikselt. Kuigi määruskaebusest on justkui arusaadav, et H.L lubab enda käitumist parandada ja ravile alluda, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Seetõttu ei ole võimalik H.L puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. Talle on juba antud piisavalt võimalusi ja aega enda käitumise parandamiseks ja kriminaalhooldustingimuste nõuetekohasest järgimiseks, kuid tulutult. H.L tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
24. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
25. aprilli
26. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2