← Eesti

4-24-2163/32

Obsah (6)§ 275§ 15§ 16§ 18§ 47§ 56

4-24-2163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2024, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2163 (210024000796) Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuis

§ 275

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot Menetlusalune isik G.J isikukood XXX; määramata kodakondsus; elukoht xxx; tel xxx; e-post xxx; töökoht: xxx Kaitsja lepinguline kaitsja jurist Aleksandr Gamazin Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik kohtuvälise menetleja esindaja tunnistajad G.J Alan Vladimirov AT S T MP I S RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, maakohus otsustas: 1. Jätta G.J kaitsja esitatud kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 4. juuni 2024. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 210024000796 G.J karistamise kotha

§ 275lg 1 järgi muutmata.

  1. Jätta taotlus rahuldamata. G.J kinnipidamine
  2. G.J õigusabikulud jätta tema enda kanda.
  3. Edastada kohtuotsus G.J-ile õigusvastaseks tunnistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida 1

(9)4-24-2163 Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Juhul kui kohtumenetluse pool kohtuotsuse kuulutamisest osa ei võta, saadab kohus VTMS § 113 lg 5 kohaselt talle kohtulahendi koopia. Sellisel juhul tuleb apellatsiooni esitamise tähtaega hakata arvutama päevast, mil kohtumenetluse pool kohtulahendi koopia kätte saab. Kui isik ei valda eesti keelt, siis arvestatakse apellatsiooni esitamise tähtaega alates kohtuotsuse tõlke kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 4.06.2024. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 210024000796 karistati G.J-i

§ 275lg 1 alusel 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euro suuruse rahatrahviga.

Rahatrahv kuulus tasumisele 45 päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.07.

  2. G.J ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 18.06.2024 Viru Maakohtule kaitsja Aleksandr Gamazini kaudu kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuses ei nõustuta otsusega, väärteoasi palutakse lõpetada, tunnistada alusetuks G.J kinnipidamine ja taotletakse hüvitada VTMS § 23 alusel kaebuse esitajmisega seotud kulud.
  3. Viru Maakohtu 4.07.
  4. a määrusega võeti G.J kaitsja kaebus menetlusse, määrates kaebuse läbivaatamisele avalikul kohtuistungil 22.07.
  5. Poolte seisukohad kohtus
  6. Kohtumenetluses jäi G.J kaebuse juurde. Menetlusalune isik märkis, et ta viibis 9.05.2024 kontserdi ajal promenaadil ja oli natuke joobes. Promenaadil märkas politseivormis ja mittestandartses vormis ametnikke. G.J selgitas, et liikus muusika taktis sillast eemale ja sel momendil oli vaja kohendada prille. Harjumusest kohendab ta prille keskmise sõrmega ja sel ajal politseinik pöördus tema poole. Kuna ta ei kuulnud, mida ametnik ütles, siis tegi sammu tema poole, seejärel politseiniku paariline tõukas teda vastu põlve ja järgnes käeraudade selja taga kätele panemine ning järgnes jaoskonda viimine. G.J avaldas, et arvas enda kinnipidamise põhjuseks joobes oleku, kuid kinnipidamise põhjusest sai teada järgmise päeva hommikul. Kogu menetluse aja oli ta rahulik, mingit agressiivsust ei olnud. Kinnipidamisest tema lähedast ei teavitatud.
  7. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et videosalvestist ja asitõendi vaatlusprotokolli menetluses ei ole. Otsuses tõendite loetelus ei ole viidet videosalvestisele ja seega sellele kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuginenud ei ole. Sündmus toimus Sõpruse silla all. Menetleja hinnangul ei ole usutav G.J versioon keskmise sõrmega prillide kohendamisest. G.J kinnipidamine ei olnud ebaseaduslik. Rikkumine toimus
  8. mail, mil on oluliselt rohkem korrarikkumisi. Kaebaja pidi mõistliku isikuna aru saama, et isegi kui ta kohendab oma prille keskmise sõrmega, siis see võib olla vastu võetud solvava žestina. KOHTU SEISUKOHT
  9. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Objektiivne koosseis 2

(9)4-24-2163 7. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 275

lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 275

lg 1 sätestab vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

§ 275lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada võimuesindaja, kes kaitseb avalikku korda. Kor

S § 6 kohaselt tuleb mõelda eelkõige korrakaitseorganites töötavaid võimuesindajaid. Solvamise all saab mõista nii mingit sõna kui tegu. Selleks aga, et hinnata, kas mingi sõna või tegu on solvav, peab kuriteo asjaolude kirjeldusest nähtuma ka see, milliseid sõnu, žeste, miimikat vms kasutades on kedagi väidetavalt solvatud. (RKKK

  1. veebruari
  2. a otsuse nr 3-1-1-3-05 p 7.1). Lisaks tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste toitmisega.
  3. Väärteoprotokolli kohaselt näitas G.J 9.05.2024 kella 17.33 ajal Narva linnas Linnuse tn 2 viibides avalikus kohas tahtlikult politseiametnikule A T rahvusvaheliselt tunnustatud solvavat žesti (keskmine sõrm). A. T täitis sel hetkel oma ametikohustusi avaliku korra tagamisel.
  4. Vaidlust ei ole selles, et A. T täitis 9.05.2024 ametikohustusi ehk kaitses avalikku korda. Kohtuistungil on A. T selgitanud, et töötab Politsei- ja Piirivalveametis turvataktika instruktorina üle 10 aasta.
  5. mail 2024 Venemaa poolt Võidupüha üritusel tagas ta koos teiste ametnikega, s.h M P avalikku korda. Ohutase oli kõrge. Patrullimiskohaks oli Narva jõe promenaad Sõpruse silla all (tl 51). Tunnistaja ütlusi kinnitavad politseiametnikust tunnistaja M. P kohtuistungil antud ütlused, et ka tema oli
  6. mail 2024 koos A. T ja veel kahe vanglatöötajaga Narva promenaadil patrullis ja kandis vormirõivaid (tl 55). Tunnistaja I S kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta
  7. mail 2024 koos G.J-iga promenaadil. Silla all oli politseiauto ja politseinikud. Politseinikud olid vormiriietes (tl 52 pö-53). Menetlusalune isik G.J on andnud ütlusi selles, et viibis
  8. mail 2024 Narva promenaadil koos I. S ning promenaadil ta märkas politseinikke ja mustas vormiriides inimesi. Menertlusalune isik selgitas, et juhtis tähelepanu politseile, kui neist möödus (tl 56).
  9. Eeltoodu kinnitab, et A. T on Politsei- ja Piirivalveameti ametiisik, kes tagas avalikku korda
  10. mail 2024 sündmuskohal Narva linnas promenaadil aadressiga Linnuse tn 2 oma ametikohustuste raames. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekti 2.05.
  11. a korraldusest 1.1-4.7/7 (kättesaadav internetist: https://www.politsei.ee/files/2024-05/idakorraldus.pdf?917f03ebd6) nähtuvana annab 2022-
  12. a PPA-s registreeritud juhtumite ja kogutud informatsiooni analüüs tõsikindlat tunnistust asjaolust, et
  13. mai lähenemine tekitab kõrgendatud vahetu ohu olukorra tekkimise korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 4 ja 5 tähenduses. Politsei oli sarnaselt varasemate aastatega
  14. mail 2024 tagamas avalikku korda, et hoida ära võimalikke rikkumisi. A. T ütlustest nähtuvana oli ohutase hinnatud kõrgeks (tl 51). Sündmuskohal viibisid politseiametnikena A. T ja M. P ning lisaks kaks vanglaametnikku. Tunnistajatest politseiametnike ütlustest nähtuvana oli Sõpruse silla ümbruse vaateväli ametnike poolt ära jagatud vaatevälja sektoriteks. Et A. T viibis sündmuskohal ametiisikuna oli kohtuistungil antud ütlustest nähtuvana arusaadav ka menetlusalusele isikule G.J-ile.
  15. A. T on andnud ütlusi, et
  16. mai sündmuste käigus ühel hetkel märkas ta, et G.J liigub mööda jõe kallast Rootsi lõvi poolt Ro-Ro suunas. Venemaa poolt mängis muusika. Lähenedes näitas G.J keskmist sõrme vasaku põse juures. Täpsemalt selgitas A. T , et G.J liikus ja näitas keskmist sõrme muusikataktis. Teised ametnikud seda žesti ei näinud, kuna vaatamissektorid olid ära jaotatud. Et sõrm puudutas nägu, selles tunnistaja kindel ei ole (tl 51 pö). Tunnistaja M. P avaldas kohtuistungil, et A. T ja G.J vahel oli konflikt, millest temale andsid teada vanglaametnikud. M. P oli ise sel ajal 15-20 meetrit eemal. Konkreetselt, kui A. T suundus G.J juurde, seda momenti ta ei näinud (tl 55-55 pö). Menetlusalune isik 3

(9)4-24-2163 G.J selgitas, et kui ta läks I. S juba sillast eemale, siis liikus muusika taktis. Sel momendil tuli vajadus kohendada prille, kohendas prille vasaku käe keskmise sõrmega ja sel ajal politseinikud asetsesid temast vasakul (tl 56-56 pö). Tunnistaja I. S selgitas kohtuistungil, et G.J kohendas oma prille keskmise sõrmega, ta alati teeb niimoodi (tl 52 pö). Tunnistaja S T on andnud ütlusi, et oli
  1. mail 2024 menetluspraktikal Politsei- ja Piirivalveametis. Mingi aeg tuli raadioeetrisse teade, et G.J toimetatakse politseijaoskonda seoses ametniku solvamisega. Kiirreageerimisüksus toimetas G.J politseijaoskonda ja S. T koos juhendajaga võttis G.J vastu (tl 54).
  2. Eeltoodust nähtub, et žesti näitamist nägi vaid A. T . G.J ise enda süüd ei tunnista. Menetlusaluse isiku seisukoha järgi ei näidanud ta keskmist sõrme, vaid kohendas keskmise sõrmega prille. A. T ütluste kohaselt žesti näitamise ajal tema ja G.J vahel ei olnud teisi isikuid, samuti tema (s.o A. T i) taga ei olnud ühtegi inimest. A. T selgitas sedagi, et kui ta nägi G.J-i , siis talle tundus, et G.J oli üksi (tl 51 pö). M. P antud ütlused riimuvad A. T ütlustega selles, et M. P vaatluskoht oli A. T ist veidi eemal. A. T sõnul kolm meetrit, M. P hinnangul 15-20 meetrit. Et politseiametnikud ei asetsenud kõrvuti on arusaadav sellestki, et vaatlussuunad olid jagatud sektoriteks − silla paremaks ja vasakuks vaatlussuunaks. On usutav, et jälgides olukorda erinevates suundades, võivad isikud liikuda teineteisest mõnevõrra eemale. M. P ütlustest selgub, et žesti näitamist tema tõepoolest ei näinud.
  3. Seega on tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga, s.t olukorraga, kus menetlusaluse isiku ütlused on määravas osas vastuolus isikut süüstavate tunnistaja ütlustega ja muid objektiivseid tõendeid kogutud ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei ole aga välistatud isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla tunnistaja ütlus. Kuid sellise ühe tõendi põhjal süüteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. (Vt nt RKKKo nr 1-15-10967 p 6).
  4. Kohtu hinnangul pole põhjust kahelda A. T ütlustes, et G.J näitas
  5. mail 2024 politseiametnikest möödudes keskmist sõrme, kuivõrd seda tunnistab G.J ka ise. Vaidlus on selles, kas tegemist oli teadliku korrakaitseorganitele suunatud solvava žestiga või oli tegemist alateadliku prillide kohendamisega nagu seda selgitab G.J . Esmalt leiab kohus, et puuduvad igasugused viited sellele, et politseiametnikul oleks motiiv anda alusetult menetlusalust isikut süüstavaid ütlusi. Selliseid asjaolusid ei toonud kohtuistungil välja ka G.J . Nii tunnistaja A. T kui ka menetlusalune isik kinnitasid, et nad on väljaspool antud juhtumit kokku puutunud palju aega tagasi. Menetlusalune isik alguses ei mäletanud A. T , hiljem meenus talle, et tutvus oli enne A. T ametiteenistusse asumist. A. T konflikte tal ei olnud, sõbrad ka ei ole, oldi lihtsalt tuttavad. A. T sõnul oli suhtlus kunagi väga ammu ning nüüdseks isegi ei tervitata enam. Isiklikud vaenulikud suhted puuduvad.
  6. A. T ütluste usaldusväärsusele viitab muuhulgas ka kattuvus teiste tunnistajate ütlustega tehiolude, menetlusaluse isiku oleku, tema kaaslase ning sündmuste järjekorra kohta. M. P ütlustest nähtub, et tema žesti ei näinud, kuid A rääkis talle, et kodanik näitas talle kesmist sõrme (tl 55 pö-56). Samuti on tunnistaja S. T andnud ütlusi, et raadioeetrisse tuli teade, et G.J toimetatakse politseijaoskonda sesoses ametniku solvamisega (tl 54). Seega on A. T vahetult pärast sündmust veel selle mõju all olles avaldanud teistele tunnistajatele, et G.J näitas talle solvavat žesti. Olukorras, kus inimene on rääkimise ajal veel tajutu mõju all, on tõenäosus tõe moonutamiseks üldjuhul väga väike.
  7. Samas G.J ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla asjaolu, et ta oli sündmuse toimepanemise ajal alkoholi tarbinud. Seda kinnitas nii G.J ise kui ka tunnistajad A. T ja S. T . I. S kohtuistungil avaldatud ütlustega G.J võimaliku alkoholi tavitamise osas kohus arvestada ei saa, kuivõrd tema ütlused on selles osas niivõrd vastuolulised, et ei ole võimalik 4
(9)4-24-2163 aru saada, milline on tunnistaja lõplik seisukoht. Nimelt avaldas I. S kohtuistungil, et ei näinud G.J-i alkoholi tarvitamas, G.J oli normaalne, alkoholilõhna ei tundnud, ei tea, kas oli kaine või mitte, algul mõtles, et võib-olla G.J ei ole kaine (tl 53). Tunnistaja M. P avaldas, et sai G.J võimalikust alkoholi tarbimisest teada sündmuskohal I. S , kes soovis alkoholi tarbinud G.J koju toimetada (tl tl 55-55 pö). Sellele, et G.J siiski oli alkoholi tarbinud, viitab üheselt ka 9.05.
  1. a isiku kinnipidamise protokoll, millest nähtuvana võeti G.J-ilt kinnipidamisel ära tühi viinapudel (tl 19). Üldteadaolevalt käitutakse alkoholi tarbinuna spontaanselt ja sageli provokatiivselt. Asjaolule, et G.J võib olla Eesti korrakaitseorganite suhtes teatava meelestatusega ning see meelestatus oli tal ka antud üritusele minnes, viitab vaieldamatult temalt kinnipidamisel ära võetud Georgi lint, mis on Eestis üldtuntud kui Venemaa sõjapropaganda sümbol. Seega isegi, kui menetlusalune isik 9.05.2024 Narva promenaadil tõepoolest kohendas pärast politseiametnike märkamist oma prille, siis tegi ta seda justnimelt žestiga, mis on solvav. Iga mõistlik objektiivne kõrvalseisja saab aru, et keskmise sõrme näitamine on teisi inimesi häiriv ning solvav. Kuivõrd A. T ütlustest nähtub, et žesti näitamise ajal ei olnud nende vahel teisi inimesi, siis on ka üheselt arusaadav, et žest oli suunatud justnimelt politseiametnikele. Kuigi G.J on kogu menetluse kestel läbivalt väitnud, et ta kohendab koguaeg oma prille vasaku käe keskmise sõrmega, siis kohtuistungil tajutu võimaldab järeldada, et see ei ole mitte alateadlik sundkäitumine, vaid ta suudab seda žesti teadlikult kontrollida. Kohtuistungil oli võimalik jälgida, et G.J kohendas oma prille vaid parema käega ja mitte kordagi keskmise sõrmega. Kohtu sellesisulisele tähelepanujuhtimisele vastas G.J, et ta teadis, kus ta on ja kartis, et veel antakse trahvi (tl 56 pö). G.J on väärteoprotokollis etteheidetava teo osas selgitanud selgitanud, et kui ta möödus politseinikest, siis sel hetkel tal tuli vajadus kohendada prille (tl 56). Kõikidele prillikandjatele on aga teada, et üldjuhul on prillide kohendamine alateadlik sundkäitumine, mida inimene tavapäraselt isegi ei märka. G.J väide, et ta just sel hetkel tundis vajadust prille vasaku käe keskmise sõrmega kohendada ja tema puhul kohtuistungil tajutu annab aluse järeldada, et 9.05.2024 politseiametnikest möödudes vasaku käe keskmise sõrmega prillide kohendamine oli tema teadlik ja kontrollitud valik, kuivõrd alateadlikult kohendab ta prille pigem parema käega. Lisaks nähtub A. T ütlustest, et tegemist ei olnud hetkelise žestiga, vaid see oli pikemaajalisem muusika taktis žesti näitamine.
  2. G.J poolt žesti tegemise osas on tunnistusi andnud ka tunnistaja I. S . Tunnistaja I. S ütlustest nähtuvana oli ta politseinikest möödudes G.J lähedal, kõrval, natuke ees, kõndisid koos, silma järgi kõndimist määrata ei saa. Prillide kohendamist nägi, sest pööras G.J poole. I. S jättis vastamata küsimusele, kummal pool G.J-i ta kõndis. Kohus loeb I. S ütlused tema paiknemisest žesti ajal ebausaldusväärseks. Esiteks on antud ütlused üsnagi umbmäärased tema täpse paiknemise osas. Pigem nähtub, et G.J-ist tagapool I. S ei paiknenud. Tunnistaja A. T ütlused kinnitavad seda, et temale arusaadavana oli G.J üksinda. S.o ajal mil toimus žesti näitamine ei olnud kõrvalseisjale tajutav, et G.J ja I. S vahel toimus vahetu suhtlemine. G.J kaaslase olemasolu tajus tunnistaja alles käeraudade kasutamise ajal. Viimatiöelduga haakuvad ka I. S ütlused, milles ta kinnitas vastuseks G.J esitatud küsimusele, et G.J kinnipidamist nägi siis, kui viimane oli juba asfaldi peal. Eeltoodu annab aluse kahelda I. S poolt prillide kohendamise nägemises.
  3. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik näitas 9.05.2024 Narva jõe promenaadil politseiametnik A. T keskmist sõrme. Tunnistajate ütlustest nähtuvana täitis A. T ametiülesandeid, s.t oli patrullteenistuses. Menetlusalune isik andis ütlusi, et ta märkas ametivormis politseiametnikke. Seega ta kinnitas, et žesti näidates oli ta teadlik, et tegemist oli politseiametnikega, kes täitsid ametikohustusi.
  4. Järgnevalt vajab lahendamist küsimus, kas keskmise sõrme näitamine politseiametnikule on solvava tähendusega. Kohus on seisukohal, et ülestõstetud keskmise sõrme pealmise poole 5
(9)4-24-2163 näitamine, kusjuures ülejäänud sõrmed surutakse rusikasse on Läänemaailmas halvustava tähendusega žest. Sedasi väljendatakse adressaadi suhtes põlgust, solvangut või ka agressiivsust. Kohus leiab, et sellise žesti näitamine sümboliseerib deklaratiivselt adressaadi alandamist. Etteheidetava žesti näitamise eesmärk on ilmselgelt adressaadi solvamine. A. T andis kohtuistungil ütlusi, et ta tundis ennast sellest žestist solvatuna. Eeltoodust nähtub, et G.J pani toime

§ 275lg 1 objektiivsele koosseisule vastava teo.

Subjektiivne koosseis 20. Tulenevalt

§ 15

lg-st 3 saab väärtegude eest karistada nii tahtliku kui ka ettevaatamatu rikkumise eest.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et G.J pani väärteo toime kavatsetult.

§ 16

lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Asjaolu, et menetlusalune isik, nähes politseiametnikku, näitas seejärel solvavat žesti politseiametniku suunas, näitab, et ta pani teo toime kavatsetult. Õigusvastasus ja süü 21. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid G.J teos ei esine. Samuti on G.J süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja täisealine isik. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et G.J on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 275lg 1 järgi.

Karistus 22.

§ 275

lg 1 näeb avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut ning maksimaalne määr 300 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik 4 eurot.

Seega peab G.J-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva. Kuivõrd G.J on varem karistamata isikuks ning ta töötab, seega omab sissetulekut, siis leiab kohus, et tema suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi, milles on lähtunud ka kohtuväline menetleja. 23.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Solvava žesti näitamine on kohtu hinnangul üks kergemaid avalikku korda kaitsva isiku solvamise viise, raskemad on näiteks alandamine avalikkuse ees, verbaalne solvamine. Käesoleval juhul solvas G.J politseiametnikku žestiga, mille nägemine kolmandate isikute poolt ei ole tõendamist leidnud. Seega teguviisist tulenevalt on isiku süü antud juhul väike. Samas on politseiametnik oluliseim avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kelle solvamise kaudu õõnestatakse kõigi ühiskonnaliikmete turvalisust, nimetatud asjaolu suurendab G.J süüd. Samuti suurendab G.J süüd asjaolu, et ta pani võimuesindaja solvamise toime kavatsetult, mis on väärteo toimepanemise kõige raskem vorm. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik G.J-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 6

(9)4-24-2163 24. Kohus leiab, et G.J puhul ei esine

§-des 57 ja 58 nimetatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. G.J süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et G.J-ile tuleb mõista karistuseks rahatrahv, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja karistas G.J-i

§ 275lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.

Seega karistas kohtuväline menetleja G.J-i tunduvalt alla karistuse keskmise määra. Kohtu hinnangul on tegemist karistusega, millega on võimalik mõjutada G.J-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtu hinnangul on avalikku võimu teostavate ametnike autoriteedi tagamine ühiskonna turvalisuse tagamise huvides, sest mida suurem on avalikku võimu teostava isiku autoriteet, seda vähem tuleb avalikkuse kaitsmisel kasutada sunnivahendeid, s.h jõudu. Seetõttu on vajalik üldsusele mõista anda, et lugupidamatu suhtumine avaliku võimu kaitsvate isikute vastu on taunitav ja võib kaasa tuua karistuse. Siiski ei tähenda see, et käesoleval juhul nõuaks üldpreventsioon karistuse suurendamist. Kohtu hinnangul tagab ainuüksi asjaolu, et lugupidamatu suhtumisega võib kaasneda karistus, piisava üldpreventiivse mõju. Seega ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista G.J-ile rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

  1. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetljeja määratud rahatrahv vastab G.J süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Isiku kinnipidamise õiguspärasus
  2. G.J palub kaebuses tunnistada tema kinnipidamine politseiosakonna kambris 9.05.2024 õhtust 10.05.2024 hommikuni õigusvastaseks. Selles asjas vormistati kaebaja suhtes ka VTMS § 44 lg 1 punkti 3 alusel isiku kinnipidamise protokoll. Isiku kinnipidamine VTMS § 44 alusel on väärteomenetluse toiming, mida kohaldatakse väärteomenetluse tagamise vahendina.
  3. Vaidlust pole selle üle, et G.J oli 9.05.2024 alkoholi tarvitanud, kuid erinevad on seisukohad selles osas, kui palju G.J oli alkoholi tarvitanud. G.J ise on kinnitanud et ta oli natuke joobes, aga ei olnud tugevas joobes (tl 56).Tunnistaja A. T andis kohtuistungil ütlusi, et G.J oli tugevas alkoholijoobes, tunnistaja tundis tema suust väga tugevat alkoholi lõhna. Lisaks, kui G.J vastas tunnistaja korraldusele lõpetada tegevus, siis oli arusaamatu kõne, selline tüüpiline isikule, kes on tugevas joobes (tl 51 pö). Tunnistaja S. T on kohtuistungil korduvalt märkinud, et isik oli joobes, tal olid joobeseisundi tunnused, mis väljendusid alkoholilõhnas suust, isik oli agressiivselt meelestatud ja keeldus koostööd tegemast (tl 54-55). Tunnistaja I. S , kes oli 9.05.2024 sündmuse ajal G.J-iga koos, on kohtuistungilt avaldanud, et ta ei tea, kas G.J oli kaine või mitte (tl 53) ning kohus jättis selles osas tunnistaja ütlused kõrvale. Tunnistaja M. P on aga kohtuistungil avaldanud, et G.J sõber rääkis tol momendil sündmuskohal, et ta viib oma sõbra koju, et ta on joonud ja et ei oleks vaja politsei sekkumist (tl 55-55 pö). Arvestades isiku kinnipidamise protokollist nähtuvat, et G.J-ilt võeti kinnipidamisel ära muuhulgas tühi viinapudel (tl 19), siis on alust kahelda G.J ütlustes, et ta oli natuke joobes ning pigem uskuda tunnistajate ütlusi selles, et G.J joove oli selline, mis võis oluliselt mõjutada teda käitumist.
  4. Seejuures ei saa menetlejale ette heita, et G.J joobeseisundit ei ole tuvastatud, kuivõrd joobeseisundi tuvastamine on käsitatav järelevalvetoiminguna, mille kohaldamise eeldused tulenevad KorS § 37 lg-st
  5. Viidatud sätte kohaselt võib joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholi piirmäära 7

(9)4-24-2163 ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamine (p 1); isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundile viitavad tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele (p 2); alaealise, kellel esinevad joobeseisundile viitavad tunnused (p 3). G.J puhul ei olnud tegemist ühegi eelnimetatud olukorraga, kuivõrd

§ 275

lg-s 1 sätestatud süüteo koosseisutunnuseks ei ole joobeseisund ega alkoholi piirmäära ületamine, seega polnud politseil ka vajadust ega alust asuda tuvastama G.J joobeseisundit.

  1. Küll aga on alust arvata, et G.J alkoholitarvitamisest tingitud käitumine võis kaasa tuua väärteomenetluse alustamise. Nimelt juhib kohus tähelepanu sellele, et ka menetluse kohustuslikkuse põhimõtte raames ei too iga formaalselt väärteo tunnustele vastava teo toimepanek kaasa väärteomenetluse alustamist. Näiteks võib väheohtliku õiguserikkumise korral piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimise või suulise märkusega. Väärteomenetluses nagu ka kriminaalmenetluses (KrMS § 6) peab pädev ametnik menetluse kohustuslikkuse põhimõtte kohaselt alustama väärteomenetlust juhul, kui esinevad väärteomenetluse alustamise ajend ja alus, puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud või puudub alus lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. A. T ütlustest nähtuvalt, kui ta nägi solvavat žesti, siis otsustas ta sekkuda, kuna see oli väga provokatiivne käitumine. Ta läks G.J-ile lähemale ja andis korralduse lõpetada tegevus (tl 51-51 pö). Sellega oleks olukord võinud ka lõppeda. Kuna sellele järgnes aga G.J poolt korraldustele mittealluv käitumine, mida süvendas tõenäoliselt ka alkoholi mõju, siis otsustas tunnistaja toimetada G.J jaoskonda menetlustoimingute läbiviimiseks. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka olustikku, milles kõnealune sündmus aset leidis. On üldteada, et
  2. mail Jaanilinnas korraldatav kontsert on Venemaapoolne propaganda. Korrakaitseorganite eesmärk tol hetkel oli ilmselgelt ennetada võimalike provokatsiooniliste ilmingute tekkimist, kuna iga väiksemgi provokatsioon sellises olukorras ja sellise rahvahulgaga võib põhjustada suure konflikti. A. T märkis ka kohtuistungil, et ohutase oli kõrge. Seega on igati arusaadav, et isik, kes ei allu politsei korraldustele, liiatigi on veel alkoholi mõju all, tuleb võimalikult kiiresti konflikti eskaleerumise välistamiseks rahvahulgast eemale toimetada. Kuivõrd politsei korraldusele lõpetada oma tegevus, reageeris G.J vastasseisu ja allumatusega, oli politseil igati alust arvata, et ta võib jätkata väärtegude toimepanemist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et G.J solvas üritusel avalikku korda kaitsvat võimuesindajat ning sellist tegevust võis ta ka jätkata. Seejuures ei saa tähelepanuta jätta A. T ütlusi selle kohta, et G.J on Venemaameelne, mida kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka tema kinnipidamisel temalt ära võetud Georgi lint, mis on Eestis üldtuntud kui sõjapropaganda sümbol. Arvestades seega ka G.J meelsust, oli menetlejal igati põhjust arvata, et G.J võib
  3. mail promenaadil viibides jätkata väärtegude toimepanemist. Kinnipidamisprotokolli vormistanud tunnistaja S. T on selgitanud, et tema hinnangul esinesid kinnipidamise alused, kuivõrd isikul esinesid joobeseisundi tunnused, ta oli agressiivselt meelestatud politseiametnike suhtes, seega tunnistaja hinnangul võis isiku käitumine tekitada ohtu (tl 54). Seega esines menetlejal VTMS § 44 lg 1 p-s 3 toodud alus G.J kinnipidamiseks.
  4. Vastavalt VTMS § 58 lg-le 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb esimest menetlustoimingut tehes teatada menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused. Nimetatud sättest tulenevalt peab isiku informeerimine alustatud väärteomenetlusest, menetlustoimingu eesmärgist ja isiku õigustest ning kohustustest aset leidma koheselt vastava toimingu sooritamisele asumisel juhul, kui menetlustoiming on suunatud isikule või isik osaleb selles menetlustoimingus. Kui isik peetakse VTMS §-s 44 nimetatud alustel kinni, siis toimetatakse ta Politsei- ja Piirivalveametisse (VTMS § 44 lg 2 p 1) ning koostatakse viivitamata isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll (VTMS § 44 lg 2 p 2). VTMS § 46 lõike 2 punkti 8 kohaselt märgitakse isiku kinnipidamise protokollis ka menetlusalusele isikule tema õiguste ja 8

(9)4-24-2163 kohustuste selgitamine vastavalt VTMS §-le
  1. G.J suhtes koostati 9.05.2024 kinnipidamise protokoll, millele G.J on isiklikult allkirja andnud, märkides omakäeliselt ka isiku, kelle teavitamist ta kinnipidamisest soovib, samuti märkinud avalduste ja taotluste lahtrisse omakäeliselt „põhjendamatu“. Seega on G.J siiski vaatamata sellele, et ta kohtuistungil väitis, et ei saanud millestki aru (tl 57), olnud võimeline kinnipidamise protokollist aru saama, märkides õigetesse kohtadesse vastavad avaldused. S. T on kohtuistungil selgitanud, et ta püüdis selgitada õigusi ja kohustusi mingil määral, nii palju kui tema vene keel lubab, ka vene keeles (tl 55). Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et isiku kinnipidamise protokolli pöördel on kajastatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused nii eesti kui vene keeles ning kohtuistungil kinnitas G.J ise, et kinnipidamise protokollil on tema allkiri. Kohtu küsimusele, kas ta allkirja pannes õiguseid ja kohustusi luges, vastas G.J „Ma nagu tean“ (tl 57). Seega leiab kohus, et menetleja ei ole menetlusnorme rikkunud, kuivõrd ta püüdis isikule tutvustada tema õigusi ja kohustusi ning G.J-il oli nendega ka ise võimalik tutvuda kinnipidamise protokolli allkirjastades. Kui isik ise ei soovi õiguste ja kohustustega tutvuda ning ei lase neid ka menetlejal tutvustada, siis ei saa seda ette heita menetlejale.
  2. Tunnistaja S. T on kohtuistungil selgitanud, et kui ta püüdis G.J suhtes menetlustoiminguid läbi viia, siis see osutus kasutuks, kuna isik keeldus allumast korraldustele ja ei kuulanud, mida tunnistaja ütles. Kuna isik oli joobes, agressiivselt meelestatud, keeldus koostööd tegemast, siis tunnistaja ametnikuna ei näinud eesmärki, et võtta ütlusi ja koostada väärteoprotokoll
  3. mai õhtul, kuid isikule selgitati kõike (tl 54-54 pö). Väärteoprotokoll koostati 10.05.2024 ning G.J vabastati kinnipidamiselt 10.05.2024 kell 9.40 (tl 19). Seega leiab kohus, et G.J kinnipidamine 9.05.2024 kella 17.35-st kuni 10.05.2024 kella 9.40-ni ei olnud õigusvastane, selleks esines seaduslik alus ning kinnipidamise aeg oli suuresti tingitud G.J enda käitumisest.
  4. Kohus möönab, et väärteoasjas on tõepoolest alust kahelda selles, et menetleja teavitas viivitamata G.J kinnipidamisest tema lähedast, kelleks G.J enda avalduse kohaselt oli tema ema N L . Tegemist ei ole aga sellise rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja möönis ka ise kohtuistungil, et G.J ema võis tõepoolest jääda teavitamata ning vabandas G.J ees (tl 58). Eksimuse tunnistamine ja vabandamine on aktsepteeritav viis süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju heastamiseks. Menetluskulud
  5. G.J esitas kohtule taotluse kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 140 eurot (tl 60-61). Otsustamaks väärteomenetluses kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Kuigi õigusabikulud on välja toodud summana ning vaid kahe tervikööpäeva viitena, millal teenust osutati, puudub kohtul sellistes tingimustes võimalus hinnata, kas osutatud teenusele kulunud aeg ja selle eest makstav tasu on põhjendatud. Iseenesest 140 eurot ei ole ülemäära suur kulu, kuid moodustab 70%, s.o olulise osa määratud rahatrahvi suurusest. Arvestades, et väärteoasi ei ole keerukas, ei saa lugeda taotletud määras kulusid mõistlikuks. Kuivõrd aga kohus nõustus kohtuvälise menetlejaga, et G.J on pannud toime temale etteheidetava ja

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ega lõpetanud väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 sätestatud alusel nagu kaebuses taotletakse, tuleb G.J taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata. Õigusabikulud jäävad menetlusaluse isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.