Obsah (10)

§ 371§ 132§ 4§ 5§ 340§ 363§ 372§ 150§ 168§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-13891 Tsiviilasi C.J ja G.U hagi H.V vastu Hagiavalduse me

) § 371 sätestatud alustel menetlusse võtmata.

§ 371

lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest seoses hagiavaldusele kehtestatud vorminõuete olulise rikkumise ning tasumata riigilõivuga.

§ 371

lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast, kui nõue ei ole selge. Kohus leiab, et hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Käesolevalt ei ole hagejate nõuded selged. Samuti on ebaselged hagi aluseks olevad asjaolud.

1. Kohtule esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt soovivad hagejad ilmselt esitada kinnisasja kui pärandvarasse kuuluva ühisomandi jagamise nõude selliselt, et kinnisasi antakse kostjale või hagejatele ning, et kostja tasub temale kuuluva osa rahas hagejatele või, et kostjad tasuvad hagejale tema osa rahas (resolutsiooni nõude p 1). Kohus selgitab, et hagejatel on õigus nõuda kohtus pärandvara ühisuse lõpetamist ja kinnisasja kui pärandvarasse kuuluva ühisomandi jagamist (PärS § 152 lg 4 järgi). Kuivõrd hagejad soovivad ilmselt taotleda pärandvara ühisuse lõpetamist, siis tavaliselt kaasneb sellega ka eraldiseisvana kostja tahteavalduse asendamise nõue kinnistusraamatus vastavate omandikannete muutmiseks. Selliseid nõudeid aga kohtule esitatud ei ole. Haginõude esitamisel pärandvara jagamise nõude esitamisel tuleks märkida hagi resolutsioonis ka hüvitise summa mida kostjale või hagejatele omandi kaotuse eest maksta.
2. Hagis ei selgu üheselt ega arusaadavalt hagejatele xxxxxxxxxxxxxx kinnistule ligipääsuks võtmete koopiate tegemise võimaldamise nõue, sh selle nõude aluseks olevad asjaolud. Hagiavalduses toodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et hagejatel on takistatud kinnistule juurdepääs. Samuti ei ole võimalda hagis esile toodud asjaolud seostada õigete materiaalõiguse normidega kostjalt eelnimetatud kinnistul elamise eest rendi nõudmiseks. Seega on ebaselged ka hagiavalduse nõuded ja nõuete asjaolud resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas.
3. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et käesolevalt on hagile allakirjutanud hageja C.J. Kohtule ei ole aga esitatud volikirja hageja G.U esindamiseks.
4. Lisaks ei ole nõutavas ulatuses tasutud riigilõiv hagis esitatud nõuete esitamisel. Hagejad on tasunud tsiviilasjas riigilõivu 20 eurot.

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse ka siis, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Praegusel juhul

§ 132

lg 4 p 4 ja RLS § 59 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel pärandvara jagamiseks tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega on hagejatel tasumata nõutavas ulatuses riigilõiv juba pärandvara jagamise nõude esitamisel. 7. Kooskõlas

§-ga 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

§ 4

lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning vastavalt

§ 5

lg 1 ja lg 2 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Esitatud hagiavaldus ei vasta sisu osas

§-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

§ 340

¹ lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses hagis saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue hagiavalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

Kui hagi on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus 2 menetlusdokument, siis ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud hagi menetlusse võtmisest keelduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9416, p 6). Hagiavaldus on äärmiselt üldsõnaline, hagejate selgelt väljendatud nõudeid ei ole esitatud.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning

§ 363

lg 1 p 2 alusel märgitakse hagis hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagiavalduse resolutsioon (nõuded) peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Hagiavalduses esitatud taotluste ja sisu ebaselguse alusel ei ole võimalik haginõuete lahendamine. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud niivõrd ulatuslike puudustega, mis ei võimalda selle menetlusse võtmist, ei pea kohus võimalikuks anda hagejatele tähtaega käesolevas menetluses niivõrd ulatuslike puuduste kõrvaldamiseks. Seega, lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Keeldumine ei välista hagejate õigust esitada uus nõuetekohane hagi kostja vastu.
2. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg-d 4 ja 6).

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks. 9. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, on hagejal tulenevalt

§ 150

lg 1 p-st 2 õigus esitada kohtule avaldus hagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tulenevalt lõikest 3 tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 10. Arvestades seda, et hagi on esitatud oluliste puudustega, oleks hagejatel kohtu hinnangul mõistlik pöörduda nõuetekohase hagi koostamiseks juristi või advokaadi poole. 11.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3