Obsah (8)
§ 394§ 416§ 407§ 444§ 445§ 173§ 162§ 1742-25-12281 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 29. august 2025 Tsiviilasja number 2-25-12281 Tsiviilasi J. V. hag
§ 394
ja
§ 416
) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- juulil 2025 saabus Viru Maakohtusse J. V. hagiavaldus K. V. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja panustanud lapse ülalpidamisse ega maksnud elatist viimase 11 kuu jooksul.
- Viru Maakohtu 05.08.2025 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi täpsustamiseks, 14 päeva määruse kättesaamisest.
- Hageja esitas 05.08.2025 hagiavalduse täiendused. Täienduste kohaselt nõuab hageja kostjalt elatise maksmist tagasiulatuvalt ja edasi kuni lapse täisealiseks saamiseni.
- Viru Maakohtu 06.08.2025 määrusega jäeti hagiavaldus teistkordselt käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so: 1) edasiulatuva elatise nõude korrigeerimiseks; 2) tagasiulatuva elatise nõude selgitamiseks vastavalt Viru Maakohtu 05.08.2025 kohtumääruse punktis 7 väljatoodule, 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest.
- Hageja esitas 06.08.2025 hagiavalduse täienduse.
- Viru Maakohus võttis 08.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse.
- Kohtudokumendid on kostjale isiklikult KÄPO vahendusel kätte toimetatud 08.08.
- Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus ilma kohtuistungit pidamata rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
(4)2-25-12281
- Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
- Vastavalt
§ 407
lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 10. Kostja sai kohtudokumendid kätte 08.08.2025. Kohtu määratud tähtaja jooksul, so 20 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 11.
§ 444
lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
- Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
- Hageja palub kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas, kuid nimetades miinimumsummaks 354 eurot (vastavalt
- aasta miinimumsummale). Kohus on hagejale 05.08.2025 kohtumääruses selgitanud, et miinimumelatiseks on alates 01.04.2025 301.74 eurot (282.31 eurot (baassumma) + 59.43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)). Miinimumelatise summa muutub iga aasta
- aprillil (esimest korda
- aprillil 2022), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagiavalduse täiendustest lähtuvalt järeldab kohus, et hageja nõuab kostjalt miinimumsuuruses elatise väljamõistmist. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 30.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 301.74 eurot kuus (282.31 eurot (baassumma) + 59.43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
- aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.. 14.
§ 445
lg 1 tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette, siis kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kuu viimaseks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja A. T. arveldusarvele. 15. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi 3
(4)2-25-12281 kohtule esitamist. Hageja on palunud kohtult tagasiulatuvat elatist alates 01.08.2024. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, rahuldab kohus ka selle nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodil 01.08.2024 kuni 29.07.2025 summas 3 540 eurot. MENETLUSKULUD 16.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.
§ 174
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hageja seaduslikul esindajal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Sellest hoolimata jätab kohus
§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)