Obsah (8)

§ 394§ 416§ 407§ 444§ 445§ 173§ 162§ 174

2-25-11470 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 11. september 2025 Tsiviilasja number 2-25-11470 Tsiviilasi M. T.

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. juulil 2025 saabus Viru Maakohtusse M. T. ja M. T. hagiavaldus A. T. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejad M. T. ja M. T. on kostja A. T.’i ja I. A.’i (hagejate seadusliku esindaja) ühised alaealised lapsed. Kostja ei ela koos perega, ega maksa ka elatist. Kostja ei tunne hagejate vajaduste vastu vähimatki huvi ega anna hagejatele ka vahetut ülalpidamist, lapsed isaga ei ole ühtegi päeva kuus. Kostja vahetevahel on lastele küll mingeid tillukesi summasid taskuraha tasunud, kuid väga juhuslikult ja seda üksnes nendel aegadel, millal kostja ise otsustab. 2025.a. jooksul on tasunud kostja vaid 300 eurot kokku. Laste kulude katmine on jäänud täielikult nende ema kohustuseks. Vanemad proovisid
3. aastal sõlmida kirjalikku kokkulepet elatise maksmiseks, kuid kokkulepe jäi allkirjastamata, kuna isa polnud huvitatud. Hagejate ema on saatnud kostjale nii mitteametlikke kirju, samuti ametliku kirjaliku nõudekirja, et isa tasuks lastele elatist, kuid tagajärjetult.
4. Viru Maakohus võttis 05.08.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse. 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6. Kostja sai kohtudokumendid kätte 19.08.2025. Kohtu määratud tähtaja jooksul, so 20 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 7.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hagejate isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
2. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatist miinimumsummas. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise alates 16.07.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 301.74 eurot kuus (282.31 eurot (baassumma) + 59.43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
3. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 10.

§ 445

lg 1 tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kohus kohustab otsusega kostjat maksma elatist hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja I. A.’i arveldusarvele. MENETLUSKULUD 11.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejate seaduslikul esindajal oleks tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Sellest hoolimata jätab kohus

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

13. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4