← Eesti

2-23-129976/7

Obsah (9)§ 322§ 407§ 369§ 444§ 163§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2025, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-129976 Tsiviilasi OÜ Aktiva F

§ 322

lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

  1. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 14.11.
  2. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. ASJAOLUD

  1. OÜ Aktiva Finance Group nõuab hagis Y.U-lt 640,09 euro põhivõlgnevuse, 52,11 euro intressi, 40 euro sissenõudmiskulude ja 77,73 euro perioodil 26.
  2. kuni 18.10.2023 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist ja viivist põhinõudelt alates 19.10.2023 kuni selle kohase tasumiseni 25% aastas. Hageja on selgitanud, et kostja maksevõime tuvastamisel lähtuti laenusaaja enda taotlusest ja maksehäireregistri väljavõttest. Hageja nõue tuleneb Inbank Finance AS, kauba müüja Hobby Hall Group OÜ ja kostja vahel 28.12.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. L89010970044, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 640,09 eurot, intressiga 25% aastas. Lepingu eritingimuste punkti 3 kohaselt 3

(5)oli antud täismaksepuhkus alates 29.12.2022 kuni 15.07.
  1. Peale maksepuhkuse lõppu tuli tasuda kõigepealt kogunenud intressid. Kostja ei teinud ühtegi tagasimakset. Pärast kõigi lepingute ülesütlemise hoiatust saatis esialgne võlausaldaja 25.04.2023 kostjale teate kõigi lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank Finance AS loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  2. Vastuseks kohtunõudele on hageja 02.01.2025 esitanud nõude ümberarvestused: esimene alternatiivnõue, kui lepingut ei saa lugeda üles öelduks ja teine alternatiivnõue, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja nõuab alternatiivselt täitmisnõude VÕS § 108 lg 1 ja

§ 369

alusel 15.09.2024-15.12.2024 sissenõutavaks muutunud põhiosa 24,54 eurot ning sellelt viivist alates otsuse tegemisest kuni tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid ning neilt viivist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud.

  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja sissetulekute ja kohustuste tegelikku suurust. Krediidiandja peab VÕS § 403⁴ lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 403⁴ lg 6 sätestatud kohustust.
  3. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
  4. Seega põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh teenus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata. Põhinõue tuleb välja mõista vastavalt hageja esitatud graafikule, sest lepingut ei saa lugeda üles öelduks.
  5. Hageja esitas 02.01.2025 alternatiivsed nõuded ülesütlemise kehtetuse puhuks ja uuesti määratud tagasimaksed VÕS § 4034 lõike 6 rikkumise puhuks. Esimesel juhul tundub, et hageja on lähtunud lepingus kokku lepitud maksegraafikust, teisel juhul ei ole hageja intressi arvestanud. Mõlemal juhul on sissenõutav põhinõue 24,54 eurot. Kuivõrd on tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ja hageja ei ole intressiarvestust sellest lähtuvalt esitanud, jääb intress välja mõistmata. Seda on hagejale selgitatud ka 19.12.2024 kohtunõudes. 4

(5)
  1. Kuivõrd hagi kohaselt oli kokku lepitud maksepuhkus, mille ajal kostja ei pidanud ühtegi makset sooritama ning see kehtis ka lepingu üles ütlemise ajal, siis leian, et ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hagis on viidatud vastava alusena vaid ülesütlemise teatisele, kus on ilma lepingu punktile ja teistele lepingutele viitamata teatatud panga vastavast õigusest. Kuivõrd hagis ei ole viidatud konkreetsele alusele ning hagis kirjeldatu kohaselt puudus vastav viide ka teatises, siis ei saa lepingut lugeda üles öelduks, sest 1) hagis on vastav alus esile toomata ja seetõttu ei ole hagi selles osas õiguslikult põhjendatud 2) antud asjaoludel tuleb tingimust lugeda tarbijat ülemäära kahjustavaks. VÕS § 421 ei luba tarbijalepingu regulatsioonist kokkuleppel kõrvale kalduda. VÕS § 416 lg 1 esitab konkreetsed nõuded tarbijakrediidilepingu üles ütlemiseks, mida ei ole järgitud, sest selle lepingu alusel ei olnud kostja ühtegi makset võlgu. Hageja viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-5-10 on rõhutatud, et tarbijaga sõlmitud lepingu puhul võib olla olukord teine. Antud juhul võis küll tegemist olla kahe tarbijakrediidilepinguga, kuid kuivõrd teise lepingu puhul kehtis maksepuhkus, ei saanud tarbijale olla ettenähtav selle lepingu üles ütlemine. Seega hagis esile toodud asjaoludest lähtudes ei saa lugeda lepingut lõppenuks ning hagi saab rahuldada sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete ning viivise osas.
  2. 29.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhivõlg 66,09 eurot (24,54 eurot + 15.
  3. kuni 15.05.2025 osamaksed 41,55 eurot). Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest, sest algse lepingu intressimäär 25% aastas ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav. Kohus piirab viivisenõuet lähtuvalt tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni eesmärgist, sest intresside piiramine ei omaks soovitud mõju, kui (eriti tagaseljaotsusega) välja mõistetav viivis oleks piiramatu.
  4. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ca 79% ulatuses, seega jäävad hageja kulud 79% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 15. Hageja on taotlenud esindajakuludeks kokku 338 eurot 2h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks vastavalt

§ 175lg 1 välja mõista 65 eurot.

Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi ja asi ei ole õiguslikult keeruline. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).

  1. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 330 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 260,70 eurot.
  2. Tuginedes

§ 177

lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist. 18. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.